Varem eelkõige odavatele funktsionaalsetele hoonetele reserveeritud lamekatus on alates 1020. aastatest alates klassikalisest modernismist nautinud suurt populaarsust ka elu- ja esindushoonetes. Selle struktuur on sama mitmekesine kui selle kasutamine. Siin selgitame levinumaid lamekatusekonstruktsioone ning selgitame nende eeliseid ja puudusi.
Üldstruktuur
Nagu kõik teised katusevormid, peab lamekatus üldjuhul vastama kolmele põhinõudele. Neid saab saavutada ühe ja sama konstruktiivse struktuuri komponendiga, kuid need võivad ka üksteisele selgelt „teel seista“.
Kandevõime
Iga lamekatusekonstruktsioon peab olema piisav alt tugev, et võtta vastu järgmised koormused ja kanda need ohutult kandekomponentidele, st seintele või tugedele:
- Ehitus – st katuse enda kaal
- Sademed – vihmavee ja eriti lume kaal
- Liikluskoormused - olenev alt katuse kasutusviisist kas meistrimehed hoolduseks või - kui kasutatakse katuseterrassina - inimesed, mööbel, taimed jne
Soojusisolatsioon
Küttega hoonete puhul nõuab energiasäästumäärus ENEV lamekatuse soojusisolatsiooni miinimumstandardit, et piirata katusepindade kaudu kaotsiläinud energiahulka. Kuigi see ei ole kütmata hoonete puhul vajalik, võib olenev alt kasutusest olla vajalik minimaalne isolatsioon, et vältida kondensaadi tekkimist vastav alt standardile DIN4108.
Tihendamine
Lõpuks peaks lamekatus loomulikult kaitsma ebasoodsate ilmastikutingimuste, st tuule ja sademete eest. Selleks peab konstruktsiooniprojekt ette nägema tiheda taseme. Reeglina peab see olema projekteeritud nii, et tekkivad probleemid, nagu ummistunud äravool või rikkis renn, ei tooks konstruktsioonis kohe kaasa veekahjustusi.
Eelised ja puudused
Lõpuks tuleks siin selgelt kokku võtta lamekatuste peamised eelised ja puudused:
Eelised
- Madal paigalduskõrgus
- Lihtne kasutada peal (nt katuseterrass)
- Reserveeritud nähtamatule välimusele
- Tootmist saab üsna lihts alt saavutada, paigaldades isolatsiooni ja tihendades horisontaalselt
- Ala pööninguruumi pole kadunud, kuna ruum on ülev alt horisontaalselt suletud
puudused
- Aeglane vee äravool vähese või vähese kalde tõttu
- Lekete korral satub vesi kiiresti ehitusse
- Sisemine drenaažikompleks ja rikkeohtlik
- Lund ei libise kallaku puudumise tõttu
- Isepuhastuv toime puudub, kuna aeglaselt nõrguval vihmaveel on vähe loputavat toimet
Tilt
Isegi kui lamekatus on lame, ei tähenda see automaatselt, et sellel ei võiks olla kallet. Isegi vastupidi. Kui lamekatuse ehitamisel järgitakse lamekatuse juhiste spetsifikatsioone, peab katusel olema vähem alt kaheprotsendine kalle äravoolukohtade – katuse äravoolude või vihmaveerennide – suunas. Kas kogu katus võib olla kaldega või on kaldega varustatud ainult tihendustasand, näiteks kitseneva kaldega isolatsiooni kaudu täiesti horisontaalsel ehitustasandil. See tendents põhjustab vihmavee suunamist spetsiaalselt äravoolukomponentidele. Kalde mõõde, mis näib olevat üsna kõrge, võtab arvesse ka asjaolu, et täitmisel võib alati esineda kõrvalekaldeid. Liiga madala kalde korral tekiksid ka väikeste tasemevahede korral veetaskud, milles vihmavesi püsiv alt seisaks ja koormaks konstruktsiooni. Ülaosas pole lamekatuse piiritlemine järsematest katusekujudest selgelt määratletud. Umbes kolme kuni viie kraadise kaldega ei räägita enam päris lamekatusest, vaid pigem lamekatusest.
INFO:
Määratletud minimaalset kallet ei pea tingimata kinni pidama. Alati luuakse päris nullkraadise kaldega lamekatuseid. Kuid kalde väärtus peegeldab lamekatuste ehitajate kogemusi ja on mõeldud niiskuskahjustuste vältimiseks nii palju kui võimalik
Klassikalised ehitusmaterjalid
Erinev alt erinevatest teistest katusevormidest on lamekatus selle loomiseks kasutatud ehitusmaterjalide poolest üsna piiratud. Selle põhjuseks on eelkõige disainiprobleemid, mis on seotud katuseala minimaalse kalde ja võimaliku kasutamisega. Struktuur, isolatsioon ja tihendus peavad sellega kohanema ja vastama nende eripärade väljakutsetele.
Struktuurne struktuur
Loodud on järgmised tugistruktuurid:
- Homogeenne raudbetoonplaat
- Rippbetoonelementidega teras- või betoontalad
- Puittala puitkattega kandetasandiks
- Puit- või metallkattega terastala (siis tavaliselt trapetsikujuline plekk)
Isolatsioon
Tõestatud isolatsioonivõimalused on:
- Vahustatud plastid klassikaliste isolatsioonimaterjalidena lamedatele pindadele, nt raudbetoonplaatidele või puitkatetele paigaldamiseks
- Vahtklaas lamekattena, vt ülal
- Mineraalvill, tselluloosisolatsioon ja muud pehmed isolatsioonimaterjalid paigaldamiseks kandeelementide vahele õõnsustesse
ERIJUHTUM:
Sandwich-elemendid
Siin kasutatakse vahtplasti otse koos trapetsikujulise lehega isolatsioonikihi ja lameda tugistruktuuri kombinatsioonina.
Tihendamine
Lamekatuste tihendamisel on lõpuks ainult kaks levinud varianti:
- Kile – plastkile lamedate pindadega liimimiseks, nt survekindel isolatsioon
- Bituumen – bituumenit sisaldavad hüdroisolatsioonimembraanid, mis ei ole liimitud, vaid keevitatakse peale leekpõletamise ja bituumeni vedeldamise teel
Topping
Tavaliselt ei ole lamekatuse kui hoone välispiirde funktsiooni jaoks vajalik, erinevad katusekatted võivad tuua erinevaid eeliseid:
- Rohestamine: Vihmavee väljalaskmise viivitus, ökoloogiline lisaväärtus, visuaalne täiustamine
- Kruus: tihendi mehaaniline kaitse, koormus tuule imemise kaitseks, plast- ja bituumentihendite UV-kaitse
- Kõnnipinnad: Katuseala kasutamiseks terrassina, plaatkattena või puitvõrena saab toota analoogselt terrassidele tasasel pinnal
Ehituspõhimõtted
Nüüd, kui teate lamekatuse põhinõudeid ja levinud komponentide kataloogi, on nüüd oluline ühendada mõlemad toimivaks tervikkonstruktsiooniks. Vaatamata sellele, et esialgu näib olevat väga suur hulk võimalikke kombinatsioone, on tegelikult olemas vaid mõned üldised süsteemid, mille järgi tavaliselt toimiv lamekatus luuakse:
1. Katuse soojustus
Selles klassikalises ja lihtsas lamekatuse vormis on komponendid lihts alt üksteise peale virnastatud. Allosas on kandekonstruktsioon, st betoonplaat või puitkate tugitasandil. Sellele järgneb isolatsioonikiht. See peab olema nii survekindel, et mahutaks nii järgmisi komponente kui ka võimalikku lumekoormust ning taluks vajadusel katuse kasutamist. Tihend kantakse nüüd isolatsioonikihile tasase aluskonstruktsioonina. See kaitseb kogu konstruktsiooni, aga ka lamekatusega kaetud hoonet. Nüüd saab tihendile kanda individuaalse katte või tihend võib jääda konstruktsiooni ülemiseks funktsionaalseks otsaks.
1b. Tagurpidi katuse erijuhtum
Äsja kirjeldatud lamekatusekonstruktsiooni erivorm on nn pöördkatus. Siin ei paigaldata isolatsiooni kaitsetihendi alla, vaid asetatakse pigem tihendi peale. Tihend asub seega otse kandetasandil. Selle katusekonstruktsiooni puhul tuleb soojustuskiht paigaldada ilma vuukide ja vahedeta, et vältida võimalikult palju soojust juhtiva vihmavee sissepääsu. Lisaks peab isolatsioon ise taluma pidevat niiskust. Selle konstruktsiooni lõpetavad tavaliselt kaitsemembraan ja kruusakiht, mis kinnitab isolatsiooni oma kohale.
MÄRKUS:
Tavaliselt kasutusel olnud eelmise sajandi 80. ja 90. aastatel, seda konstruktsiooni leidub olemasolevates hoonetes siiani. Siiski ehitatakse seda isolatsiooniraskuste tõttu harva ümber.
2. Katuse isolatsioon
Kui lamekatus on tehtud tugikihist, mille peal on paneelimaterjalid, siis on võimalik isolatsiooni mitte peale panna, vaid panna see tugede vahele. Eelis on ilmne: isolatsioonikihi mõõtmete puudumise tõttu on paigalduskõrgus oluliselt vähenenud. Seevastu soojustus peab olema altpoolt kinnitatud, et see välja ei kukuks, seega ei saa vältida nirekaitsekilega ripplage ja kinnituslatte. Üldiselt sobib katusesisene soojustus ainult puitkonstruktsioonidele, kuna puidul endal on teatud isolatsiooniväärtus. Teras- või betoontalad seevastu tekitaksid üksikute isolatsioonipakettide vahele räiged soojussillad koos kõigi sellest tulenevate probleemidega.
3. Katusealune soojustus
Täielikkuse huvides tuleb siinkohal ära märkida katusealune soojustus. Siin isoleeritakse olemasolev katus altpoolt. Seda saab teha kas lamedate isolatsioonimaterjalide liimimise ja katmisega või lisaliistudega, mille vahele soojustus paigaldatakse. Kuna aga soojustust saab pikendada vaid kuni konstruktsiooni toetavate seinteni, on see halvim võimalik variant ja seda leidub enamasti vaid vanade hoonete renoveerimisel. Sest selle eeliseks on selgelt see, et seda saab paigaldada ilma olemasolevat katust avamata või täielikult lahti võtmata.
Katuse serv
Lamekatustel pööratakse erilist tähelepanu katuse servale. Lamekatus võib olla varustatud katuse üleulatusega või peita nähtamatult pööningu, st ümbritseva seina taha. Olenev alt soovitud lahendusest seab see katuse servale erinõuded:
Katuse üleulatumiseks
- Väline drenaaž vihmaveerenni kaudu ühelt poolt või ümberringi
- Katusekalle väljapoole renni poole kaldu
- Lõita tihend üle sisselaskeplaadi renni
- Hüdroisolatsiooni peale katmisel varustage vett läbilaskvad ääreliistud, nt kruusariba
MÄRKUS:
Loomulikult saab üleulatuva lamekatuse ära juhtida ka sisemiste äravoolude kaudu. Neid kasutatakse aga harva, kuna need on altid rikkele kui vihmaveerennid ja nõuavad ka arvuk alt katuse läbiviike. Esimeseks valikuks on seetõttu tavaliselt väline renn, mille ummistumise korral vesi lihts alt otsa saab ja tilkub.
Attikas
- Liigutage tihend ümber parapeti ülespoole
- Tihenduskõrgus vastav alt DIN-ile vähem alt 15cm katte ülemisest servast
- Jälgige tihendi painderaadiusi katuseala orus parapetile ja paigaldage isoleeriv kiil
- Ülemine tihend klamberprofiili ja üleulatuva plaadi kohal
- Drenaaž seestpoolt katuse äravoolutorude kaudu, joondage kalle madalaima punktini
- Vaja on vähem alt kahte äravoolu, alternatiivselt teise äravooluna avariiülevool
- Kaitske parapeti ülemist külge vee eest, nt metallkattega
