Jugendstiil ja sajandivahetus on ilmselt see, mille peale paljud inimesed mansardkatust nähes mõtlevad. Katuse kuju kehtestamine ulatub veelgi kaugemale ajalukku. Selle hästi läbimõeldud konstruktsioon pole aga oma tähtsust tänaseni kaotanud. Selgitame ära plussid ja miinused ning anname abistavat infot ehituse kohta.
Vorm ja looming
Mansardkatus loodi 16. ja 17. sajandil, kus seda kasutati esinduslikele linnamajadele ja paleedele tasakaalustatud seinapinna ja katuse vahekorra loomiseks. Nagu Belle Etage, liitus see 19. sajandil peaaegu kohustusliku kõrgema keskklassi arhitektuurikeele kaanoniga. Lõppkokkuvõttes on mansardkatus viilkatus, mis kattub ülemise "tavalise" korruse katusepinnaga, mis muutub alt järsemaks. Teistpidi vaadates võiks öelda, et mansardkatus tekib siis, kui painutada katusepinnad väljapoole, et pööninguruumi mahuks veel üks korrus täisväärtuslike sirgete seintega ruumidega.
Funktsioon
Tänapäeval on mansardkatusel lisaks disainiefektile veel üks funktsioon, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. Arvukates arenduskavades on maa-ala struktuurse kasutuse ulatuse reguleerimiseks kasutatud korruste arvu ja räästa kõrgust. Viimase korruse katusesse mahutamisega saab erinev alt klassikalisest viilkatusest palju kasulikuma põranda, kui viilkatuse puhul eales oleks. Klassikaline mansardkatuse stiiliseade omandab uue tähenduse, et hoone planeerimise regulatsioone maksimaalselt ära kasutada.
Ehitus
Konstruktiivselt on mansardkatus alati rippkatus. Kuna katusepind paindub ülespoole, ei saa sarikad räästast harjani joosta ega suuda seetõttu end üksteise vastu toetada. Mansardkorrus on reeglina integreeritud puitkarkassina katusekonstruktsiooni. Nendele seintele toetub keskne vooder, mis toimib ka lamedama ülemise katuse lävena. Karkassist saab olenev alt kasutusest teha täisväärtuslikud seinad, nii et pööninguruumis viibimisest teadvustad alles akendest välja vaadates. Põlve kõrgust maast laeni sättides ei ole isegi järsk katusekalle seestpoolt märgatav. Samas võimaldab järsk katusekalle paigaldada tavalisi fassaadiaknaid ja seeläbi piiramatult head valgustust ja ruumide ventilatsiooni.
Staatiline väljakutse
Mansardkatuse ehitamisel pööratakse erilist tähelepanu staatikale. Selle all olev klassikaline viilkatus kannab katusepinnale mõjuvad koormused pidevate sarikate kaudu hoone välisseintele ja se alt vundamendi komponentide kaudu maasse. Koos välisseinte või täiendava jäigastavate talade kihiga annab see kolmnurga kujulise stabiilse staatilise süsteemi. Mansardkatuse puhul katkeb aga katkev sarikas ja viib selle sirgjoonest välja katusepinna väljapoole painutamine. Eelkõige tekitavad ülemise katusepiirkonna koormused koormuse ülekandmisel selget allapoole suunatud survet, samuti täiendavat väljapoole suunatud survet paindepiirkonnas. Oluline on see väljapoole suunatud surve konstruktiivselt neelata ja vältida katuse järeleandmist. Selleks paigaldatakse tavaliselt mansardpõranda kohale talade kiht või on ette nähtud mitu metallist sidemepaela. Sageli ei paista need elemendid visuaalselt üldse välja, kuna kaovad pööningukorruse seintesse või lakke.
Katusekalle
Nüüd räägiti juba kahest erinevast katusekaldest ja ülemisest katusest ja alumisest katusest. Milliseid kalduvusi aga mõistlikult kasutatakse? Ilmselge eeldus on, et iseloomuliku katusesilueti saavutamiseks peab katuse alumine pool olema ülemisest katusest järsem. Vähem alt 45-kraadised kalded on järskude katusealade puhul tavalised, kuid mõistlik on olla 50 kraadi ja rohkem. Harvad pole juhtumid, kus nende taga olevat siseruumi võimalikult hästi ära kasutada leitakse kuni 70 kraadised kalded. Ülemine katus seevastu võib olla peaaegu igasuguse kaldega. Selleks, et mitte tekitada tarbetut ja kasutuskõlbmatut ruumi, kasutatakse tavaliselt maksimaalselt 30-kraadist kallet, sageli isegi vähem. Seevastu mansardkatusel langeb harjapiirkonnas harva alla 15 kraadi, kuna traditsiooniliselt kasutatav plaatkatus täidab oma funktsiooni vaid piiratud määral laugematel nõlvadel.
MÄRKUS:
Üksikud tootjad lubavad nüüd katusekallet vähendada kuni 10 kraadini. Kuid välimust ei tohiks kunagi täielikult ignoreerida. Mida suurem on kahe kalde erinevus, seda raskem on saavutada harmoonilist disaini.
Eelised ja puudused
Muidugi pole mansardkatusel mitte ainult eelised, vaid ka mõned puudused. Allpool on lühid alt välja toodud selle katusekuju positiivsed ja negatiivsed küljed:
Eelised
- Kasuliku pinna suur kasv pööningul tänu alumise katuseala järsule kaldele
- Kasutuskõlbmatu katusepinna vähendamine katuse tipus ülemise katuse laugema kalde tõttu
- Pööningul asuvate ruumide kasutatavuse kvalitatiivne tõus läbi vertikaalsemate suurte kaldlagedeta seinte ja tavaliste fassaadiakende kasutatavuse
- Katuse "optilise kaalu" suurendamine, muutes seeläbi võimalikuks tasakaalustatuma disaini põhikonstruktsioonist katuseni
- Ehituse planeerimise eelised räästa kõrguse ja võimalik, et loetavate korruste arvu piiramisel
puudused
- Suur projekteerimistöö tugistruktuuri jaoks
- Vaja on arvuk alt üksikasjalikku koolitust aknaühenduste, katusekalde muutmise jms osas
- Klassikalised katusekatted järskudel katusealadel, kui kalle on liiga kõrge, on võimalik ainult täiendava turvalisusega
- Katuseruumide kasutatavus on parem kui “tavaline” viilkatus, kuid siiski mitte täisväärtuslik põrand
- Kaasaegses ehitusseaduses ei saa arengukavade määramist ilma seadusest tulenevate eranditeta praktiliselt teostada
Mansardkatus täna
Mansardkatuse hiilgeaeg võib küll möödas olla, kuid seda võib tänagi ikka ja jälle leida uusehitistes. Kõik, mis selle moodi välja näeb, pole aga päris mansardkatus. Mansardkatuse optiliste ja mõnikord ka ehitusõiguslike eeliste ärakasutamiseks ilma ehitusmahusse panustamata kaetakse „tavalised“tugeva konstruktsiooniga põrandad tänapäeval sageli lihts alt ülijärsu katusepinnaga. Lamedam ülemine katuseala kantakse siis päris katusekonstruktsioonina või jäetakse lamekatuse kasuks täiesti välja. Mil määral mansardkatuse kontseptsioon siin ikkagi kehtib, on lõppkokkuvõttes vaataja enda teha. Tõsiasi on aga see, et ehitustehnilisest vaatenurgast on nendel juhtudel varasemast tõelisest mansardkatusest alles vähe.
