Rabarber (Rheum rhabarbarum) on mitmeaastane taim ja seda peetakse üldiselt vastupidavaks. Kuigi üldiselt suudab rabarber ilma sekkumiseta talve üle elada, on ületalvimisel siiski ka erandeid. Külmal aastaajal vajavad tuge eelkõige sügisel istutatud ja pottides kasvatatavad taimed. Siit saate teada, kuidas rabarber külmast aastaajast ühes tükis läbi saada!
Puhkefaas ja talveks valmistumine
Talvekuudeks valmistumine algab viimase koristamisega, mis toimub hiljem alt juuni lõpus. Viimane võimalik koristusaeg on 24. juuni, sest just siis toimub nn jaanivõrse. See on teine kasvuspurt, kus rabarber kogub jõudu talveks ja järgmiseks aastaks. Ideaalis saavutab taim oma suuruse, mis ta oli kevadel enne külma aastaaega.
Kui aga rabarberit koristatakse hilissuveni, nõrgestab see taime tohutult ja muudab talvitumise raskemaks. Lisaks ei tasu rabarberit koristada pärast juunit, kuna suvekuudel suureneb oblikhappe sisaldus taimeosades. Sellel on k altsiumi kurnav toime, see mõjub halvasti liigestele ning soodustab reumat ja neerukivide teket. Kui rabarber on ikka veel hilissuvel koristatud, tuleks arvestada järgnevaga:
- Rabarberit saab ikka süüa
- ohutuse huvides tuleks lehepõhi ja vars eemaldada
- Oksaalhapet saab ka suures osas neutraliseerida
- keeda rabarber koore või piimaga
Kasvuks on vaja külma stiimulit
Rabarber on äärmiselt robustne ja külmakindel taim. Selle põhjuseks on ühelt poolt tema ülitugevad risoomid ja teiselt poolt risoomide moodustamise võime. Külma aastaaja alguses surevad taime maapealsed osad ära ja rabarber paneb oma energia risoomide moodustamisse. Need on enam-vähem paksenenud võrsed, mida kasutatakse toitainete säilitamiseks.
Selleks, et rabarber saaks kevadel uuesti õitseda, on vajalik külmaärritus (vernalisatsioon), mille puhul temperatuur on umbes 12–16 nädala jooksul alla 10 kraadi. Madalad temperatuurid ei ole tavaliselt köögiviljaplatsil küpsetele taimedele probleemiks, samas kui sügisel kasvavad taimed vajavad täiendavat kaitset.
Külmakaitse juurviljalapis
Reeglina:
Taimed tuleks kaitsta esimesel talvel pärast istutamist. Noortel taimedel ei jätkunud tavaliselt piisav alt aega, et mullas piisav alt juuri puistata ja seetõttu ei jätku neil piisav alt jõudu, et talvekuud vigastamata üle elada. Seetõttu on sügisel soovitatav võtta kasutusele kõik ettevaatusabinõud talviseks kaitseks.
Rabarberi puhul on osutunud eriti kasulikuks looduslikud külmakaitse võimalused, näiteks lehtede või sõnniku kiht. Nende eeliseks on ka see, et nad mitte ainult ei kaitse taimi külma eest, vaid valmistavad ka mulla optimaalselt ette kevadeks. Seetõttu sobib rabarber kõige paremini aedviljalapi ületalvetamiseks järgmiselt:
Lehed või võsa külmakaitseks
Sügisel peavad paljud hobiaednikud püsililli ja põõsaid kärpima. Lõigatud peenikesi oksi ei pea aga minema viskama, sest need sobivad ideaalselt juurviljalapi külmakaitseks. Selleks jaotatakse võsa lihts alt ühtlaselt üle peenra. Alternatiivina sobivad selleks ka puude langenud lehed, mis on maapinnal laiali juurte kohal. Selle eeliseks on ka see, et see tagab tasakaalustatud mulla niiskuse ja sobib ideaalselt multšimaterjaliks.
Sest lehed lagunevad kevadeni ja rikastavad mädanemise käigus mulda väärtusliku huumusega. Lisaks naudivad allesjäänud lehed ka metsloomad, sest just siilid leiavad neis talvitumiseks varjualuse koha. Kui lehti kasutatakse külmakaitsena, tuleb järgida järgmist:
- lehekiht ei tohi olla kõrgem kui 5 cm
- muidu soodustatakse mädanemisprotsesse
- Soovitatav on ka kompostiga kaalumine
- sest see hoiab ära lehtede lendumise tuule poolt
Nõuanne:
Tamme, pähkli ja kastani lehed mädanevad väga aeglaselt. Seetõttu on soovitatav see enne kasutamist tükeldada.
Talnisõnnik külmakaitseks
Talusõnnik ei sobi mitte ainult väetisena, vaid on talvekuudel ka juurviljalapi kütmiseks. Sõnniku mädanemisel tekib soojus, mis kaitseb kõiki mullas olevaid taimi külmumise eest. Kasulikuks soojapakiks peenrale on osutunud eelkõige hobusesõnnik, kuid selleks sobib ka lehma- või küülikusõnnik. Kuivsõnniku kasutamisel külmakaitsena pidage meeles järgmist:
- Laota tallisõnnikut peenrale
- kiht peaks olema umbes 10 cm paksune
- Vajadusel katke sõnnik mullaga
- taime maapealsed osad ei tohi sõnnikuga kokku puutuda
- Ülejäänud rabarberi osad saab kergesti ära lõigata
Kaitse potis
Kuigi rabarberitaimi kasvatatakse enamasti avamaal, sobivad need ka konteineris kasvatamiseks. Erinev alt õuetaimedest tuleb pottides kasvatatavaid taimi alati külma eest kaitsta. Kuna õues ümbritseb taime juuri paks aiamuld, mis toimib loodusliku külmakaitsena. Potis on aga see kaitsekiht puudu, mistõttu on vaja anumad vastav alt isoleerida.
Esm alt tuleks anumad asetada kaitsvale pinnale, näiteks puitplaadile või vahtpolüstüroolplaadile. Lisaks on soovitav taimed paigutada varjulisse kohta, et nad ei puutuks kokku päevase ja öise tugeva temperatuurikõikumisega. Järgmised meetodid on osutunud tõhusaks ka konteinerite isoleerimiseks:
Mullikähis
Mullikilel on väikesed nupud, mistõttu seda nimetatakse ka mullikileks. Kile on õhku mitteläbilaskev, mistõttu on see ideaalne vannide või pottide isoleerimiseks. Sel põhjusel ei tohiks aga taimi otse kilega mässida, sest muidu ei pääse sees olev niiskus välja. Mullikile kasutamisel pange tähele järgmist:
- kastke taimi korralikult enne isoleerimist
- Mähkige foolium võimalikult tihed alt ja võimalikult mitme kihina ümber poti
- kile on UV- ja ilmastikukindel
- ja korduvkasutatav
Nõuanne:
Mullikile saab hõlpsasti peita džuudikoti või džuudist istutusmasina alla.
Jutesakk
Teine võimalus pottides olevaid juurepalle külma eest kaitsta on kasutada džuudist kotte, mis on sarnaselt mullikilega lihts alt konteinerite ümber mähitud. Märkimist väärib ka džuudikottide dekoratiivne külg, kuna neid on saadaval väga erinevates värvides. Džuudikotte iseloomustavad ka järgmised aspektid:
- vett läbilaskev
- õhku ja valgust läbilaskev
- soojasolev
- väga vastupidav
Nõuanne:
Taimede optimaalseks kaitsmiseks pakase eest tuleks mullikile enne džuudikotti peale panemist poti ümber isolatsioonikihiks keerata.
Kookosmatid
Kookosmatid on keskkonnasõbralik alternatiiv rabarberi kaitsmisele pakase eest. Tegemist on loodusliku tootega, kuna matid on valmistatud 100% kookoskiust ja seetõttu biolagunevad. Kookosmattide eeliseks on ka see, et nad on äärmiselt dekoratiivsed. Need keeratakse ka lihts alt ümber anuma ja kinnitatakse vajadusel nööriga. Kookosmattidel on ka järgmised positiivsed küljed:
- isolatsioon ja soojusisolatsioon
- hingav ja niiskuskindel
- kuivab kiiresti
- korduvkasutatav
Järeldus
Rabarber on üldiselt talvekindel, kuid just noortele ja rõdul kasvatatavatele taimedele tuleks pakkuda täiendavat külmakaitset. Taimede optimaalseks talveks ettevalmistamiseks tuleks neid viimast korda koristada juuni lõpus, et nad jõuaksid puhkefaasi ning koguksid seeläbi jõudu talvekuudeks ja kevadeks.
