Muidugi soovivad kinnisvaramaaklerid, majamüüjad või üürileandjad täpsustada korteri või maja elamispinna võimalikult kõrgeks, sest see ajab hinna üles. Kuid kas treppide arvestamine on üldse lubatud? Loe siit, kas trepikoda läheb arvesse elamispinnana.
Trepikoda kortermajas
Üldiselt ei arvestata kortermajas asuvat trepikoda väljaspool korterit elamispinnana, kuna see toimib peamiselt transiitpiirkonnana ega oma elamisfunktsiooni. See on üldkasutatav ala, mida kasutavad kõik hoone elanikud. Nad kasutavad oma korteritesse pääsemiseks trepikoda.
Märkus:
Elupind tähendab tavaliselt korteri seinte vahelist pinda. Kortermajasisene trepikoda on seevastu üks nn ringluspiirkondi.
Trepp korteris/ühepereelamus
Korteri või ühepereelamu siseselt elamispinna poole suunatud treppide arvutamine on aga veidi keerulisem. See sõltub ka õiguslikust alusest, mille alusel see arvutati. Lisaks määrab trepi või trepikoja suurus, kas need lähevad tegelikult eluruumi osaks.
Eluruumi määrus (WoFlV)
Eluruumi alla kuuluvad tavaliselt kõik korterisisesed toad, mida saab kasutada elamiseks. Nende hulka kuuluvad nii magamistuba ja elutuba, töötuba kui ka vannituba ja köök. Kasutuspinnaks loetakse tavaliselt ruume, mis asuvad väljaspool korterit, näiteks pööningul, keldris vms. Elamispinna arvutamisel pole need aga asjakohased. Elamispinna määruste kohaselt kehtivad treppidele need eeskirjad:
- Üle kolme astmega trepid ei lähe arvesse elamispinnana
- tuleb hoopis üldpinnast maha arvata
- Vähem kui kolme astmega trepid loetakse 100 protsendiks elamispinnast
- Nõue: ruumi kõrgus on vähem alt kaks meetrit
Eluruumimäärus on majaomanike jaoks oluline, kuna see on asjakohane kinnisvaramaksu arvutamisel.
Nõuanne:
Rõdud ja terrassid lähevad seevastu alati arvesse elamispinna osana, kuid tavaliselt ei võeta neid arvutusse 100 protsenti (WoFIV järgi 25 protsenti, DIN 277 järgi 50 protsenti).
DIN standard 277
Isegi DIN 277 järgi ei kuulu trepid eluruumi. See standard määratleb alade jaotuse eri kasutusviisideks, näiteks
- Eluruum
- Liiklusala
- Kasulik pind
- või abiruumid / kõrvalruumid (nt kuivatusruum, pesuruum, laoruum jne)
Vastav alt standardile DIN 277 on elamispind defineeritud kui kõigi korterisiseselt elamiseks kasutatavate tubade põrandapindade summa. Korterisiseseid treppe seevastu vaadeldakse tsirkulatsiooni- või kasutuspinnana, mis kajastatakse eluruumist eraldi.
Oluline on märkida, et hoonete pindala arvutamisel võetakse tavaliselt aluseks DIN 277. Kuid mõnel juhul võivad kohalikud eeskirjad või individuaalsed kokkulepped sisaldada erinevaid eeskirju. Kui teil on konkreetseid küsimusi pindala arvutamise ja treppide tegeliku jaotuse kohta elamispinnale, soovitame pöörduda spetsialisti poole, näiteks
- arhitekt
- kinnisvaraekspert (nt kinnisvaramaakler)
- või spetsialiseerunud jurist
pöörama.
Märkus:
Kinnisvarapakkumiste tegemisel pööra tähelepanu õiguslikule alusele, mille alusel elamispinda arvestati. DIN 277 rakendamisel saab teatada kuni 40 protsenti rohkem ruutjaamu, mis loomulikult tõstab ka ostuhinda, renti ja lisakulusid.
Trepialuse pinna lisandumine elupinnale
See, kas korteri trepi all olevaid alasid arvestatakse elamispinnana, sõltub alloleva ruumi kõrgusest:
- alla ühe meetri: ei lähe arvesse elamispinnana
- 1,01 meetri ja 1,99 meetri vahel: arvestab 50 protsenti elamispinnast
- vähem alt kaks meetrit: loeb 100 protsenti elamispinnast
Sõltuv alt kõrgusest saab selliseid pindu väga ruumisäästlikult ja kasulikult kasutada, näiteks
- Töönurk laua ja tooliga
- (sissekäidav) riidekapp
- Paninurk (eriti kui kapp on paigaldatud)
- Panipaik suuremahuliste majapidamistarvete jaoks, nagu tolmuimejad, kuivatusrestid, mopid jne.
- hubaseks nurgaks lastele patjade, tekkide, haldjavalgustite jms.
Korduma kippuvad küsimused
Milliseid piirkondi loetakse trepikodadeks?
Reeglina sisaldab ühe- või mitmepereelamu trepikoda järgmisi alasid: astmed (nimetatakse ka trepiastmeteks), maandumised ja maandumised (s.o. alad lennu alguses või lõpus treppidest), trepikodade koridorid (võimaldavad juurdepääsu üksikutesse ruumidesse või korteritesse), samuti vertikaalsed õhu- või valgusšahtid. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, ei tohi kõiki neid pindasid elamispinnale lisada.
Kuidas arvutate maja elamispinda kinnisvaramaksu jaoks?
Kinnisvaramaksu elamispinna arvutamiseks tuleks lähtuda kohaliku maksuhalduri või maksuameti nõuetest. Reeglina tuleb iga üksiku elamu jaoks eraldi määrata elamispind ja seejärel need kokku liita, et tekiks kogu hoone elamispind kokku. Üldjuhul põhineb elamispinna arvestus hoonesisese tegeliku elamispinna määramisel. See tuleks arvutada vastav alt eluruumi määrusele (WoFlV).
