Tavalise pukspuu (bot. Buxus sempervirens) võib jagada enam kui 60 erinevaks pukspuuks. Üks populaarsemaid nende seas on karbisort Buxus sempervirens arborescens, mis pole mitte ainult eriti ilus, vaid ka ülim alt kergesti hooldatav. Siiski on mõningaid aspekte, mida tuleks Buxus sempervirens arborescensi istutamisel, hooldamisel ja eelkõige lõikamisel kindlasti arvestada. Mida need endast kujutavad, saad täpsem alt teada siit.
Pukspuusort Buxus sempervirens arborescens eristub teistest sortidest eelkõige selle poolest, et on ülim alt raiekindel ning suudab kahjustusteta üle elada ka kõige karmimad jäise külmakraadidega talved, ilma et peaks talveks erilisi kaitsemeetmeid rakendama. Lisaks kasvab eriti tihed alt Buxus sempervirens arborescens. Lisaks osutub pukspuu Buxus sempervirens arborescens oma asukohale esitatavate nõudmiste osas väga kokkuhoidlikuks. Järelikult paistavad võimalikud kasutusvõimalused, mida sellisel kujul pakub ainult Buxus sempervirens arborescens, peaaegu piiramatud.
Kasutus
Eelnev alt esitatud silmapaistvate funktsioonide tõttu on kasutusvõimalusi mitu. Näiteks Buxus sempervirens arborescens saab kasutada üksikult hauataimena, istutada ritta dekoratiivse peenraäärisena või meetrikõrguse privaatsusekraanina. Lisaks sobib pukspuusort Buxus sempervirens arborescens oma suurepäraste lõikeomaduste poolest ideaalselt kaunilt pügatud ilutaimena eesaeda. Tuleb märkida, et Buxus sempervirens arborescens saab suurepäraselt hakkama ka pottides ja sobib seetõttu ideaalselt ka terrassi või rõdu kaunistamiseks.
Asukoht
Buxus sempervirens arborescens on üks kastisortidest, mis eelistab päikeselist kuni osaliselt varjulist kasvukohta, kuid võib julgelt istutada ka nii varjulisse kui päikselisesse kasvukohta. Oluline on vaid see, et muld oleks väga toitaineterikas ja teatud lubjasisaldusega. Seetõttu võib väga liivaste ja/või lubjavaeste muldade puhul enne Buxus sempervirens arborescens istutamist olla soovitatav neid vastav alt parendada. Toitainete rikastamisega seoses tuleb märkida, et selleks võib kasutada ainult puht alt orgaanilist väetist. Samuti on soovitatav mulda rikastada küpse komposti, huumuse ja nn sarvelaastudega. Peale selle ei tohiks muld olla liiga niiske, mistõttu ei soovita eksperdid Buxus sempervirens arborescensi liiga sageli kasta. Selle põhjuseks on ühelt poolt see, et kastijuured võivad muutuda liiga nõrgaks, kui Buxus sempervirens arborescens’i regulaarselt kasta. Teis alt on oht, et liigse kastmise tõttu uhutakse mullast välja liiga palju toitaineid.
Istutusvahed
Kauguste vahel, mida tuleks Buxus sempervirens arborescens'i istutamisel säilitada, oleneb ühelt poolt kasutusotstarbest ja teiselt poolt taimede suurusest. Näiteks umbes 10–15 cm kõrgusele peenrapiirile võib joonmeetri kohta istutada tubli 8–10 pukspuud, samas kui 50–60 cm kõrguse heki puhul tuleks istutada vaid 2–3 pukspuud. istutada. Samuti tuleb mainida, et Buxus sempervirens arborescens võib ulatuda tubli 4 meetrise kasvulaiuseni, mistõttu tuleks hoida vastavat suurt vahemaad külgnevatest hoonetest, piirdeaedadest, müüridest ja/või teeradadest, kui just pukspuitu ei taheta pügada.
Taimed
Buxus sempervirens arborescensi võib istutada aastaringselt. Ainus põhinõue on, et istutuspäeval oleks maapind veel täiesti külmavaba ja järgnevatel päevadel poleks tugevat maakülma teatatud. Kuigi Buxus sempervirens arborescens’i võiks istutada ka talvel, on vähem alt eriti õrnade noorte taimede puhul soovitav istutada kevadel, et noortel taimedel oleks täispikk kasvuperiood, et optimaalselt eelolevaks talveks valmistuda. Muidugi võib jaanipäeval istutada ka Buxus sempervirens arborescens. Noori taimi tuleb aga siis rohkem kasta, mis võib viia ebapiisava juure moodustumiseni.
Hooldus
Buxus sempervirens lehtlad ei vaja optimaalseks arenemiseks erilist hoolt. Välja arvatud juhul, kui soovite, et pukspuu kasvaks soovitud kujuga ja seda tuleb vastav alt lõigata.
Lõikamine
Väiksemaid pukspuid saab tegelikult lõigata aastaringselt. Siiski tuleb mainida, et pukspuu on mesilastele oluline toidu- või söödataim, mistõttu tuleks Buxus sempervirens lehtlaid lõigata alles pärast põhiõitsemise perioodi märtsist aprillini. Suuremate puude puhul, mis võiksid olla lindude pesapaigaks, tuleks põhilõikusega isegi augustini oodata. Tuleb märkida, et kui Buxus sempervirensi lehtlaid tuleks pärast augustit ulatuslikult tagasi lõigata, võivad taaskasvavad võrsed olla talve üleelamiseks liiga õrnad. Üksikute okste peen harvendamine või kärpimine on võimalik ka sügisel või isegi talvel probleemideta.
Levitage
Muidugi saab Buxus sempervirens arborescens kergesti külvata, kuid arvestades eeldatavat 10–30 cm kasvu aastas, oleks see väga aeganõudev ettevõtmine. Seetõttu on soovitav Buxus sempervirens arborescens paljundada pistikute abil. Tasub mainida, et pistikud tuleks võtta võimalikult tugevate ja eriti ilusa kasvuga taimedelt. Samuti on oluline jälgida, et pistikud oleksid vähem alt 10 cm pikad. Ideaalne periood pistikute lõikamiseks on septembrist märtsini. Pistikuid võiks tegelikult lõigata palju hiljem. Kuna aga pistikute piisav alt tugevate juurte moodustumiseni võib kuluda mitu kuud, võiks need aeda istutada alles järgmise aasta lõpus pärast lõikamist, mis ei ole ülalnimetatud põhjustel soovitav.
Korduma kippuvad küsimused
Hiljuti avastasin oma pukspuu potis valkjad ladestused, mis meenutavad veidi kiudu või väikseid helbeid. Kui ma siis ämbri enda poole tõmbasin, et seda lähem alt uurida, tuli karbist rohkem helbeid välja. Kas oskate öelda, kust need tulevad ja mida ma saan nendega teha?
Suure tõenäosusega on teie kirjeldatud ladestuste eest vastutav nn pukspuukirp. Kergema nakatumise korral peate tavaliselt lihts alt kannatlik olema, kuni kirbud ise kaovad. Levimise vältimiseks tuleks nakatunud pukspuu ettevaatusabinõuna karantiini panna. Kui aga nakatumine on nüüd tugevam, peate võib-olla väikesed kahjurid veidi lahjendatud pehme seebiga minema ajama.
Kas ma pean talveks majja tooma pukspuud, mis pole aias, vaid pottides?
Ei, te ei pea oma pukspuitu ilmtingimata talvitumiseks tuppa viima, kui nende konteinerites on piisav alt mulda, et kaitsta puksjuuri liigse külma eest.
Päritolu
Buxus sempervirens on algselt pärit Vahemerest ja Aasiast, kus ta võib kergesti ulatuda 8 m kõrguseks. Kesk-Euroopa kliimas ulatub ta enamasti vaid põõsa kõrguseni, seega sobib ideaalselt peenarde ääristamiseks. Euroopas kasutatakse Buxus sempervirensi peamiselt kunstiliseks aiakujunduseks. Paljud ajaloolised lossiaiad on varustatud pukspuudega, mis on lõigatud kujutlusvõimelisteks taimekujudeks.
Buxus sempervirens sobib eriti hästi kunstiliseks aiakujunduseks. Kuna see on tihed alt kaetud väikeste lehtedega, loob see harmoonilise välimuse ja madal kasvukiirus tagab, et see säilitab valitud lõikekuju pikka aega, ilma et oleks vaja sagedast kärpimist. Buxus sempervirensi abil saab aedu kujundada erineval viisil. Kui lasta tal kasvada vaid mõne sentimeetri kõrguseks, sobib see ideaalselt peenraääriseks. Pottidesse istutatuna saab pukspuust välja lõigata imelisi fantaasiarikkaid kujusid. Kuid isegi kui lasete tal kasvada, näitab Buxus sempervirens oma eeliseid. Aastate jooksul kasvab väikesest puust väärikas puu, mis on ebatavalise kujuga ja annab varju aastaringselt.
