Tujahekk kasvab muljetavaldavaks tihedaks roheliseks müüriks vaid siis, kui seda regulaarselt pügada. Kuna see pole kunagi keelatud, kui just linnupesa läbi ei lõika, on vabandusi vähe, nii on parem lõikamist edasi lükata, sest tujahekki on lihtne lõigata; vähem alt seni, kuni see järjepidev alt toimub.
Nii algab Thuja heki lõikamine
Thuja hekk on üks klassikalisi hekke, mida kasutatakse sageli kinnistu piirdena. Põhjus on selles, et saksa keeles elupuuna tuntud puud on igihaljad, pakuvad tihed alt rohelist välimust, kasvavad väga aeglaselt, võivad väga vanaks jääda ja neist saab vähese hooldusega siiski kasvatada esinduslikud “rohelised müürid”..
Vaid mõne aasta pärast saate kasvatada kinnistut ümbritseva heki, mis näeb välja väga soliidne ja ei sisalda siiski midagi muud kui "roheline". Eelduseks on aga see, et pügate nende aastate jooksul hekki õigesti ja regulaarselt. Nii saab Thuja hekist muljetavaldav roheline kinnistupiir:
- Esimesel aastal pärast tavapärast kevadist istutamist lastakse noortel hekitaimedel rahus kasvada ilma pügamiseta
- Kui need istutati sügisel, ei vaja noortaimed järgmisel kevadel tingimata lõikamist
- Juurte moodustumine on ületalve väga aeglane, tujad vajavad veel seda esimest sooja aastaaega, et juurduda
- Seetõttu ei kasva nad ülemises piirkonnas täie jõuga
- Esimesel aastal on võimalik veidi vormida: üksikud tugev alt kasvavad oksad lõigatakse ettevaatlikult akseatuuridega
- See on võimalik igal ajal (sellest lähem alt allpool) ja see on vajalik, kuna need ristijooksud mõjutavad ülejäänud puu kasvu, kui nad muutuvad liiga tugevaks
- Kui noored taimed on hästi juurdunud, võib alata pügamine
- Siis kindlasti, kui soovite, et see oleks kena tihe hekk
- Tujahekk saab oma põhilõike kevadel
- Mõnikord propageeritud juuni/juuli lõikamine vahetult enne teist kasvufaasi ei ole soovitatav hoolimata heast haava paranemisest
- Kuna praegusel ajal on vana puidu piir raskesti märgatav, tekivad liiga sügavad lõiked kiiresti
- Kuna arborvitae haljasalal talub väga hästi pügamist, võib heki lõigata veidi enne tärkamist
- See julgustab hekitaimi veelgi hargnema, kui kevadised võrsed algavad kohe pärast seda
- Uued võrsed tagavad ka selle, et hekk näeb vaid mõne päeva „nagu juuksurist tulnud” välja
- Kui soovite kõrvuti seisvatest Thuja hekikoonustest koosnevat hekki, pügatakse esm alt üksikud taimed eraldi
- Sest sellised käbid näevad head välja vaid siis, kui neil on ligikaudu sama tugevus
- Selle nimel tuleb tööd teha, ühte taime tuleb rohkem pidurdada, järgmist rohkem turgutada
- Lõike lõpus korrigeeritakse üksikutest taimedest loodud heki kontuurid
- Kui soovite pidevat rohelist ristkülikukujulist hekki, lõigake algusest peale kogu hekki silmas pidades
- Hea abivahend on reguleeritava kõrgusega pingutusnöör kahel maandussambal
- Kui lõikate seda joont mööda, saate töötada väga täpselt ilma suurema pingutuseta
- Esimestel aastatel tekib tujaheki põhiline ristkülikukujuline kuju
- See peaks alati olema kergelt kooniline (ülev alt veidi kitsenev, miks selgitame hiljem)
- Järeldus on sirge horisontaaljoon heki ülaosas (tõmbenööri suur hetk)
- Hooaja jooksul tuleks neil kujunemisaastatel eemaldada kõik üksikud välja kasvavad oksad
- Mida ettevaatlikum sa nüüd oled, seda ühtlasem on tujahekk
- Kuna hilisemat korrigeerimist pole vaja, jääb kunagi kõveraks kasvanud oks kõveraks, isegi kui ta vanemaks ja jämedamaks läheb
Nõuanne:
Klassikaline “elupuu” hekk on peaaegu asendamatu kohtades, mis peavad alati esinduslikud välja nägema, sest väheseid teisi hekitaimi on nii lihtne korras hoida. Siiski ei ole see hekk, mis piirkonna metsloomi eluga aitab: kõige levinum hekitaimena müüdav tujaliik (Thuja 'Smaragd', Thuja 'Brabant') on kirdeosast pärit lääne-arborvitae Thuja occidentalis. Kanada ja USA, teised meie poolt pakutavad Thuja liigid on pärit Põhja-Ameerikast või Ida-Aasiast. Need tulnukad on suures osas bioloogiliselt surnud, nad ei toida meie linde ega putukaid ja (haisvad) Thuja hekid pole pesitsuspaigana eriti populaarsed. Kui see peab olema tuja, siis on parem mitte üksi; Vaid mõne põlislinnukaitsepuuga, nagu lodjapuu ja leeder, koeraroosid, lätakad või pihlakad (mida pole vaja lõigata, kõige rohkem tuleb neid sügisel veidi vormida) saate aidata meie elusloodust elus hoida.
Pidev pügamishooldus – võitlus kiilaspäisuse vastu
Niipea, kui tujahekk on kasvanud ilusaks roheliseks, tugevaks ristkülikuks, peab aednik “tagasi lõikama”, et see ristkülik kaotab oma roheluse. Sest on põhjus, miks eespool soovitati mitte lasta Thuja heki külgseinu vertikaalselt ülespoole joosta:
Elupuud on küpressitaimed, millel arenevad tihed alt asetsevate soomusekujuliste lehtede all järjest jämedad oksad. Metsanduses kasutatavat Põhja-Ameerika liigi jämedat tüvepuitu, mis kasvab üksikasendis, tuntakse “Punase seedri” (punakaspruun, Thuja plicata) ja “White Cedar” (hele, Thuja occidentalis) nime all ning seda on kasutatud alates aastast. näiteks sõjajärgne periood. B. puusindlina v. a. imporditi Saksamaale Kanadast. Seal, kus Thuja hekk kasvab paksu puitu või kus tuja oksad on üleni puitunud, värsked roheliste lehtedega võrsed enam ei tärka, seda mõeldakse kiilaspäisuse all.
Selleks seest väljapoole jäämise vältimiseks tuleb lõigata võimalikult lähed alt parasjagu puituva oksamassile. Kuna alumised oksad on puitunud ülemistest, siis loogikast tuleneb heki kooniline struktuur, mis peaks jääma võimalikult kaua alt üles rohelisena. Kui lasta tujahekil kasvada nii, nagu ta tahab, siis varsti oleks alt näha vaid paljad oksad, mis muudaksid heki alumise osa “läbipaistvaks” ja poleks eriti kena vaadata.
Seetõttu tuleks esimesel aastal, mil tujahekk pärast juurdumist “jõuliselt kasvab”, kasvutempol silma peal hoida. Kui tuja kasvab väga kiiresti, puitub ta väga kiiresti ja septembri lõpus tuleks hekilõikur uuesti kätte võtta. Kas see nii on, näete; See, kas see on tõenäoline, sõltub kultivarist ja antud asukohast. Eriti kiiresti kasvavad algne harilik arborvitae (kõigi Thuja occidentalis'e “esivanem”, mille rohelised soomuslehed muutuvad talvel märgatav alt pruuniks) ja kultivar T. occidentalis 'Brabant' (millel on talvel ka sügavrohelised lehed).
Nõuanne:
Kui tegemist on “ära kasvanud tujahekiga”, nt. Näiteks kui olete üle võtnud heki, mis on pe alt täiskasvanud ja alt paljas, on regulaarsete pügamiste nõuannetest teile vähe kasu. Kahjuks ei anna vana tujaheki otsustav ja sügav pügamine kiiret lahendust, mida antud olukorras soovitakse. Tuja saab lõigata vanasse puitu ning okaspuud tekitavad ka nn “uinuvaid silmi”, mis aktiveeruvad, kui raiemeetmed/puidukadu ohustavad puu olemasolu. Aga neid magavaid silmi kutsutakse nii, sest need tuleb enne aktiveerida; ja neid moodustatakse vaid piisaval hulgal puudest, mis pole kunagi puuduse all kannatanud. Seetõttu: Drastiline vanasse puitu tagasi raiumine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see on riskantne asi, mis ei vii kohe uuesti kauni rohelise heki juurde. Täpsem alt radikaalsest pügamisest ja samm-sammult vana Thuja heki päästmise plaanist leiad artiklist “Thuja hekkide lõikamine – seletatud tavaline ja radikaalne pügamine”. Muide, “ärakasvamine” võib alata ootamatult: kultivar T. occidentalis ‘Sunkist’ kasvab noorena kitsaks ja aeglaselt, kuid vananedes suureneb kiirus ja laius oluliselt.
Kui heki pügamine on keelatud
Alates 2010. aastast paragrahvi 39 lõige.5 föderaalne looduskaitseseadus (BNatSchG) sätestab üleriigiliselt, et 1. märtsist 30. septembrini ei tohi hekke maha lõigata ega vardale panna (radikaalne lõikamine, välja arvatud lühikesed tüved). Põhjuseks on metslindude kaitse, sest linnud ehitavad märtsist septembrini pesa hekkidesse ja puudesse ning hauduvad seal oma poegi. Kui sa tõesti tahaksid märtsist septembrini vabaneda tervest hekist (sisaldab linnupesi, mille siis lindude alt välja lõikad), jääksid looduskaitseeeskirjadega hätta.
Kuna tuuja heki regulaarne pügamine on kavandatud vahetult enne pesitsushooaja algust ja võimalik teine pügamine vahetult pärast pesitsushooaja lõppu, siis tavaliselt ei satu te looduskaitseseadusega vastuollu, kui Thuja heki pügamine. Kui olete lubatud kärpimisaja vahele jätnud, kehtib järgmine:
- Vastav alt paragrahvi 39 lõikele 5 nr 2 viimase poole lause BNatSchG järgi on lubatud õrnad vormimis- ja hoolduslõikused kasvu kõrvaldamiseks
- Nii et tegelikult täpselt need käimasolevad hoolduskärped, mida soovite praegu teha
- Kõlab nii, nagu oleks BNatSchG paragrahv 39 lõige 5 hekkide kohta asjakohane ainult „kepi külge panemisel”
- Aga see pole päris nii:
- Iga-aastast põhilõikust võib teha ainult pesitsushooajal, kui on täidetud kaks nõuet
- Esiteks tuleb hekist linnupesad põhjalikult läbi otsida
- Kui mõni leiti, ei tohi hekki lõigata enne, kui noorlinnud on põgenenud
- Thujaga aga vaev alt te sellega seoses riskite
- Sest kui läheduses on vaid natukene “kasutatavat loodust”, jääb tujahekk “bioloogiliselt surnuks”
- Kuid mõnedel kohalikel lindudel on tänapäeval pesitsuskohtade leidmisel tõsine raskus ja nad haaravad igast õlekõrrest kinni
- Internetis on olnud mitmeid teateid tujades pesitsevate musträstaste kohta, mis on iseenesestmõistetavad
- Teine nõue on see, et ära lõigata ei tohi rohkem kui eelmisel aastal lisandunud kasv
- Heki pügamisega pole probleemi, reeglina lõigatakse aastakasvust veidi vähem ära
- Sigimisperioodil on lubatud ka üksikud haigete, murdunud, haigete okste lõiked
Kui plaanite pesitsusperioodil suuremaid pügamismeetmeid, on kõige parem pöörduda kohaliku keskkonnaameti poole (muidugi pärast ebaõnnestunud linnupesa otsimist). Ei mingit kohustust, aga taktikaliselt väga nutikas, sest võtad juba eos tuulest välja iga mõeldava looduskaitsja või naabri vastulause. Tavaliselt saab seda teha lihts alt telefoni teel, koos projekti lühikirjeldusega (pean praegu oma heki lõikama, sest) ja kinnitus, et hekis ei ole linnupesi ning märgid töölehele töötaja nime. kontorisse, et saaksite kahtluse korral tema poole pöörduda (seda arutati hr.