Jaanikauna peetakse invasiivseks neofüüdiks, kes paljuneb kiiresti ka isekülvi ja juurevõrsete kaudu. Sel põhjusel ei ole soovitatav puud istutada! Heaks alternatiiviks on jaaniuss, kes ei suuda ise paljuneda. Jaanileivapuu annab maist juunini mitu tuhat valget või roosat õit, mis on eriti populaarsed putukate seas. Ta võib elada kuni 200 aastat ja ulatuda kuni 20 meetri kõrguseni.
Profiil
Korpalobiinia on kahekümne robiinia liigi eriti populaarne esindaja. See on hariliku robiinia rafineeritud vorm. See on väike, aeglaselt kasvav puu, mis meenutab oma suletaoliste lehtede tõttu akaatsiapuud. Seetõttu leiate sageli nimetusi "vale akaatsia" või "pseudo akaatsia". Kerakujuline robiinia moodustab väikese sfäärilise võra, millel on palju oksi ja mis on tihed alt suletud. Selle kroon koosneb ovaalsetest lehtedest, mille ülemine külg on sinakasrohelist värvi. Alumine külg on heleroheline.
Sügisel avaldab puu muljet erkkollase, punase või kuldpruuni värvusega ja tõmbab seetõttu kõigi tähelepanu, mitte ainult suvel. Selle puu viljad ripuvad okste otsas kaunade kujul ja igaüks sisaldab 4–10 seemet. Kaunad jäävad sageli puule ka talvel. Kui võra ei lõigata, on see umbes 4–5 meetrit suur.
Puu on mürgine kõikides osades, eriti tugev on mürgi kontsentratsioon seemnetes ja koores. Erinev alt metsikust vormist pole jaanileival okkad. Lisaks ei õitse ega saa seetõttu ohjeldamatult levida. Küll aga eritab see väga tugevat lõhna. Eriti kõva robiiniapuit on väga populaarne, kuna see ei kannata ilmastikuolusid ja on troopilise puiduga sarnase kasutusega.
Asukoht
Jaanileivapuu on eriti vähenõudlik ja teda on lihtne hooldada. See õitseb optimaalselt toitaineterikkal lahtisel savipinnasel. Kuid sobivad ka kuivad liiva- ja kruusapinnased. Puu talub kehvemini nii lubjakivimulda kui ka rasket ja vett mitteläbilaskvat mulda. Taim ei talu vettimist. Jaanitirtsu võib sageli kohata parkides või jalakäijate aladel, kuid sageli võib teda kohata ka mitte liiga väikestes aedades, sissesõidualadel või sõiduteedel. Oluline on istutada puu kohta, mis on veidi tuule eest varjatud, sest liiga tugeva tuule korral võivad õrnad oksad kergesti murduda.
Jaanileivapuu on väga vastupidav ja armastab sooja asukohta. Sellel ei ole probleeme intensiivse päikesevalgusega ja seetõttu talub see lauspäikest. Jaaniuss tunneb end koduselt ka pottides ja anumates.
Lõika
Taime võra, mida on väga lihtne lõigata, saab lõigata igasse mõõtu. Kui pügamine toimub sügisel, soodustatakse võra kasvutihedust. Oksi saab aga lõigata aastaringselt. Mitte mingil juhul ei tohi puud tärkamise ajal lõigata. Erandiks on kahjustatud oksad, mis muidu oleksid kahjurite ja haiguste sihtmärgiks. Lõikamine pole aga tingimata vajalik, kuna robiiniapuu on loomulikult ümara kujuga. Kui lõige on siiski plaanis, tuleks võra ainult harvendada. Kahjustatud oksad lõigatakse ära otse alusest. Esteetilistel põhjustel on mõnikord vaja terveid oksi maha lõigata.
Teatud asjaoludel võib osutuda vajalikuks kogu võra oksi lühendada. Oksi on võimalik ära lõigata kuni kahe kolmandiku ulatuses nende pikkusest. Näiteks kui puu on pärast tormi tugev alt kahjustatud, võib osutuda vajalikuks radikaalne pügamine. Sel juhul on aga oluline pookimiskoha kohal olev puu maha lõigata. Vastasel juhul võrsuvad puul ainult metsikud oksad ja kerakujuline kasv pole enam võimalik. Saadud lõikehaavad tuleb sulgeda haavasulguriga.
Levitamine
Seda puud paljundatakse pookimise teel. See tagab, et puutüvi kasvab ainult laiuseks, kuid mitte kõrguseks ning ainult võra suurus muutub. Kerakujulist robiiniat ostes tuleks kindlasti valida õige kõrgus.
Haigused ja kahjurid
Puud ründavad sageli tõrksad täid, mille tõttu võivad tal ka suvel tekkida kollased närbunud lehed, mis siis maha kukuvad. Kahjureid saab hävitada keemiliste vahenditega. Puu lehtedel võib aeg-aj alt kohata ka robiinia lehekaevandajat, kelle vastsed põhjustavad lehtede kollaseks tõmbumist ja varisemist. Enamikul juhtudel pole tõrje vajalik, sest puu saab tavaliselt selle kahjuriga ise toime. Jaanileivapuu juhuslik haigus on Phloespora lehelaik. See on seenpatogeen, mis põhjustab lehtedele väikeseid 0,5–1 cm pruune laike. Nakkusohu minimeerimiseks tuleks kõik kahjustatud lehed sügisel eemaldada. Kui kahjustatud on ka võrsed, tuleb puu võra tagasi lõigata.
Istutusnõuanded
Selle taime istutamisel tuleks arvestada järgmiste asjadega:
- Istutusaeg: parim septembrist aprillini, see kehtib eriti paljasjuursete taimede kohta
- Pullase ettevalmistamine: tugev alt tihendatud pinnas tuleks kobestada
- Fikseerimine: esimese kahe aasta jooksul panustega
- Tüve kaitsmine: džuudist sidemed kaitsevad tüve kahjustuste eest
- Abivahendid: kaubandusest saadavad juurdumise abivahendid tagavad parema juurte moodustumise ja seega hõlbustavad kasvu
- Kastmine: anna alguses palju vett
Mida peaksite robinia kohta lühid alt teadma
- Jaanileivapuu on tuntud ka kui vale- ja vale-akaatsia ning see on pärit Põhja-Ameerikast.
- See on lehtpuu, millel on ümar, vihmavarjutaoline võra.
- Üldiselt võib robiinia ulatuda 20–25 meetrini.
- Nende koor on rohekaspruun ja tumepruun ning sügava soonega. Lühikesel tüvel on oksad väändunud.
- Robiinia on üldiselt vastupidav. Roheliseks läheb alles väga hilja kevadel.
- Nende lehed on paaritute "harilikud" ja ulatuvad kuni 30 sentimeetrini.
- Maist juunini õitseb jaanileivapuu ja tal on tugev bergamoti lõhn.
- Viinamarjad sisaldavad palju nektarit ja seetõttu külastavad neid palju putukaid.
- Inimesed levitavad üsna vähenõudlikku robiiniat paljudes piirkondades.
- Täna võib seda kohata Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne- ja Ida-Aasias.
18. sajandil avastati jaanileivapuu puitehituseks ja seda kasutatakse madala pinnasenõudluse tõttu ka tänapäeval sageli hävinud metsade taasmetsastamiseks mõeldud puuliigina. Robiiniasid kasutatakse ka aiataimedena, puiesteepuudena ja linnapuudena, mistõttu on sellest ajast peale tekkinud palju sorte. Robiiniad taluvad hästi kuiva linnakliimat ning on vähetundlikud suitsu, tolmu ja tahma suhtes.
Järeldus
- Üks kultiveeritud vormidest on jaanileivapuu, mis esindab mutatsiooni.
- See pärsib peamise võrse kasvu eelistamist, mille tulemuseks on sfääriline kuni poolkerakujuline võra struktuur.
- Erinev alt teistest omalaadsetest puudest ei ole jaanileival okkad ja ta ulatub alla kuue meetri kõrgusele.
- Kasvab vaid 15 sentimeetrit aastas.
- Robiiniaid tuleb regulaarselt lõigata, et need oleksid piisav alt ventileeritud ning et vältida tuule, vanuse ja lumekahjustusi.
- Selleks harvendatakse jaanipuud veidi ja lühendatakse. Jaanileivapuu on väga ilus vaadata ja teda kasutatakse ilupuuna.
- Jaanileivapuu sobib ideaalselt aiapuuks, mis võib vab alt heinamaal või potis seista.
Dekoratiivtaim on väga vastupidav ja vajab vähe hoolt. Seetõttu on see ideaalne algajatele aednikele, kellel on vähe kogemusi taimede pügamisel ja kes soovivad nautida kaunist puud palju aastaid.
