Ristik on tavaliselt kolmeleheline, nagu viitab tema botaaniline nimi 'Trifolium'. Peale poodides müüdava 'õnne ristiku', mis pole päris ristik, saab neljalehelisi mutatsioone leida vaid suure kannatuse ja visadusega ning kõige tõenäolisem alt leidub neid valgeõieliste ristikute seas. Usk õnnevõludesse ja õnne sümbolitesse on säilinud ka tänapäeval ning neljaleheline ristik on üks nõutumaid.
Neljaleheline ristik tähendus
Kuigi neljalehelised ristikud on looduses haruldased, pole tegelikult ühtegi mõjuvat põhjust, miks nad peaksid õnne tooma. Sellest hoolimata otsisid keldid neid ilmselt juba hoogs alt. Selle leidmine oli suhteliselt ebatõenäoline või vähem alt äärmiselt keeruline. Sellegipoolest pole neljaleheline ristik oma sümboolsest jõust tänaseks peaaegu üldse kaotanud.
Selleks, et saaksite täita oma rolli õnne võluna, on oluline, et te selle ise üles leiaksite ja leid oleks juhuslik. Seda ei tohi kasvatada, näiteks poodides müüdavat 'õnneristik', mis pole päris ristik. Õnnelik neljaleheline ristik pole eriline ristikuliik, vaid mutatsioon, mida väidetav alt on vaid üks tuhandest. Kui avastate mõne, on kõige parem see alles jätta või kinkida kallimale kiindumuse ja õnne märgiks.
Algne tähendus
Igal ristiku lehel on oma tähendus. Neljaleheline ristik on kosmiline sümbol ja väidetav alt ühendab neli põhipunkti tule, vee, õhu ja maa nelja elemendiga. Seevastu esimene leht tähistab kuulsust, teine rikkust, kolmas ustavat armastajat ja neljas head tervist. Sharocki kui õnnevõlu päritolu ulatub enam kui 2200 aasta taha. See haruldus oli kunagi mõeldud ainult nn druiididele (keldi ja mütoloogia intellektuaalne ja kultuslik eliit). Keldi ajal väideti, et paljudel taimedel on maagiline jõud, eriti neljalehelisel ristikul.
Keldid uskusid, et nendega ei saa midagi halba juhtuda, kui nende käes on üks neist ristikutest. Neljaleheline ristik pidi andma neile maagilisi jõude, kaitsma neid kurjade vaimude eest ja hoidma ära nende eest kurje loitsu. Näiteks õmmeldi see keskajal rändurite riietesse, et kaitsta neid reisil tekkivate kahjude eest.
Tähendus kristluses
Kristlikus religioonis on kolmelehine ristik sümboliseerinud alati kolmainsust, neljalehine ristik aga nii risti kui ka nelja evangelisti. See esineb väga sageli piiblikujutlustel. Legendi järgi võttis piiblitegelane Eeva pärast inimese langemist endaga kaasa ühe neist ristikulehtedest, et meenutada Eedeni aia ehk paradiisi lopsakust. Neljaleheline ristik toob väidetav alt eriti õnne, kui see palveraamatus pühapäevasele jumalateenistusele kaasa võtta. Kui just seda spetsiaalselt ei otsi ja puhtjuhuslikult leiad, siis väidetav alt suudab see soove täita ja armastust tuua. Neid ristikuid on alati seostatud armastuse ja abieluga.
Õnnelik leidja peaks saama abielluda vaid ühe päevaga. Jalatsi sisse asetades peaks järgmine inimene, kellega kokku puutute, olema teie tulevane partner, olenev alt teie eelistatud soost. Ja kui sa korjad selle enne päikesetõusu ja paned kinga sisse või pistad palveraamatusse, siis väidetav alt annab see leidjale oskuse ära tunda nõiad või nõidus ja muud kurjad olendid.
Nõuanne:
Lisaks neljalehelistele ristikutele leidub ka viie-kuuelehelisi, mis on vähem alt sama haruldased. Kui viieleheline toob väidetav alt halba õnne, siis kuueleht tähendab leidjale rikkust.
Õnne ja rikkuse sümbol
Ka tänapäeval on neljaleheline ristik paljude jaoks õnne ja rikkuse sünonüüm, viimane ka vaimses mõttes sõpruse, rahulolu ja tasakaalu näol. Väidetav alt annab kooliraamatusse pandud kuivatatud neljaleheline ristik paremad hinded. Kui paned selle padja alla, näeb see väidetav alt ilusaid unenägusid neile, kes sellel magavad.
Traditsioonilise legendi järgi päästis neljaleheline ristik kunagi väljarändaja elu. Ta leidis ristiku eravalduselt ja peeti selle korjamise ajal kinni. Seetõttu ei jõudnud ta õigel ajal oma laevale ja jäi sellest mööda. Hilisemad ajalehed teatasid selle laeva uppumisest ja sellest, et ellujäänuid polnud. Järelikult tõi see emigrandile uskumatut õnne ja päästis praktiliselt tema elu.
“Õnnelik ristik” pole päris ristik
Kuna neljalehelist ristikut on looduses vaev alt või ainult raske leida, on leidlikud aednikud teinud vajadusest vooruse ja pakuvad nüüd väidetavat õnnevõlu ka potitaimena. Sellel taimel pole aga heinamaa ristikuga peale välimuse midagi pistmist. Ta ei ole ristik ega ole temaga sugulane. Kaubanduslikult pakutavad taimed on peamiselt neljaleheline hapuoblikas 'Oxalis tetraphylla', mis pärineb Mehhikost.
Nõuanne:
Paljud ei tea, et just see õnneristik moodustab söödava ja väga maitsva naeri, mida saab hilissügisel koristada.
