Harilik lavendel (Lavandula stoechas) on üks 25-30 lavendliliigist kogu maailmas ja kuulub Lamiaceae (lamiaceae) perekonda. Nimi Stoechas on seotud Stoichadidega, Prantsusmaal Vahemeres asuvate d'Hyères' saarte rühmaga. Tegelikult kasvab metsik lavendel Porquerolles, Port-Cros ja Île du Levant. Seda tuntakse ka merelavendli, itaalia lavendli ja araabia lavendlina. Viimast seletatakse sellega, et lavendel oli varem araabia maailmas hinnatud ravimtaimena.
Välimus
Lavendli lillad kandelehed, mis paiknevad pilkupüüdvateks kobarateks, tekitavad assotsiatsioone küülikukõrvade või liblikatega. Selle atraktiivse õisiku kuju meenutab ananassi. Eriti pika õitsemisperioodi tõttu maist septembrini on ta populaarne ja tänuväärne konteinertaim. Lavendli õied ja lehed lõhnavad kampri järele. Harjaslavendel on kõige metsikuma välimusega lavendlitüüp.
Wild Crested Lavendel
Vastupidiselt kõrgust armastavatele lavendliliikidele, ehtsale lavendlile ja süldlavendlile, eelistab metsikult kasvav lavendel kasvada mere lähedal liivastel muldadel, mis seletab ka tema prantsuskeelset nimetust “Lavende maritime”.
Flavendel jaguneb kaheks alamliigiks:
- Hispaania lavendel (Lavandula stoechas subsp. pedunculata, sün. L. pedunculata)
- Itaalia lavendel (Lavandula stoechas subsp. stoechas)
Pikavarreline hispaania lavendel kasvab metsikult Kesk-Hispaanias ja Kirde-Portugalis ning seda kasvatatakse sagedamini kui Itaalia lavendel, mis õitseb lühikestel vartel ja on algselt levinud kogu Vahemere piirkonnas. Teised lavendli alamliigid on levinud Türgis ja Portugalis.
Kasvatatud lavendel
Lavandula stoechas on siin maal populaarne potitaimena, kuigi levinumad on nii ehtne lavendel (Angustifolia) kui ka lavendel (Latifolia). Lavendli kaubanduslik kasvatamine on aga üsna keeruline ja aeganõudev ning seetõttu kasutatakse seda Euroopas harva. Lavendli peamine kaubanduslik kasvupiirkond on India.
Lavendliõli
Lavendli eeterlikul õlil on tugev ja peaaegu terav lõhn, mis sarnaneb rögalavendli lõhnaga ning ei tundu nii mahe ega nii aromaatne ja kompleksne kui päris lavendel. See meenutab männipuude lõhna. Nagu Speiklavender, on ka Schopflavender suhteliselt kõrge kamprisisaldusega ja sellel on antibakteriaalne toime. Harjaslavendlit kasutatakse vastav alt ka meditsiinis. Lavendli tõhususe kvaliteet sõltub asukohast, kliimast ja muudest kasvatamist mõjutavatest teguritest.
Kasutage lehti ja lilli
Lavendli lehed sobivad kala ja linnuliha maitsestamiseks. Sel eesmärgil saab neid korjata alates suvest ilma taime kahjustamata. Lavendli õitest saab valmistada spasmolüütilise ja närve tugevdava tee. Kuivatatud lavendliõitega täidetud lõhnavad kotikesed sobivad ideaalselt tüütute putukate tõrjumiseks.
Nõudmised asukohale ja taimesubstraadile
Lavendel õitseb kõige paremini lauspäikese käes. Oma asukohas peaks lavendel olema päikese käes vähem alt neli tundi päevas. Taime võib oma kasvukohale jätta seni, kuni temperatuur alla kolme kraadi ei lange. Liiga toitaineterikas muld võib pärssida lavendli õite kasvu. See nõuab hästi kuivendatud ja lubjavaba taimesubstraati. Ideaalne seda tüüpi lavendli jaoks on liivaga segatud potimuld (segamissuhe 2 osa potimulla ja 1 osa liiva või pimsskivi kruusa). Substraadiks sobivad hästi ka müügil olev kaktusemuld ja savigraanulid. Kuna lavendel on vaid osaliselt külmakindel, ei tohiks teda istutada õue, vaid potti.
Taimed
Lavandula stoechad võib kevadel istutada lillepottidesse, rõdukastidesse või konteineritesse. Istutusmasin peaks olema varustatud aukudega põhjas, mis võimaldavad liigse niiskuse äravoolu. Mahuti tuleks täita savikildude või hüdroterade kihiga, millele järgneb istutussubstraat. Lavendli juurepall tuleb asetada õigele kõrgusele, et see oleks täielikult kaetud. Vajutage substraat hästi. Kohe pärast istutamist tuleks lavendlit kasta ja asetada päikese kätte.
Sobivad istutusmasinad lavendlile
- Lillepotid
- Rõduboksid
- suured kulbid ämbrites
- Pidev hooldus
- hoia alati kuivana, kuid ära lase täielikult ära kuivada
- kastma, kui pealmine mullakiht on kuivanud
- Vältige vettimist
- Eemaldage regulaarselt närbunud õisikuid
- Väetamine pole peaaegu vajalik
- Andke vedelväetist ainult siis, kui õitsemine jätkab langust
Lõikamine
Lillelavendlit tuleks tugev alt kärpida varakevadel (veebruarist märtsini), kui see hakkab tärkama. Regulaarne noorendamise eesmärgil pügamine neutraliseerib taime puitumise ja kiilaspäisuse. Jõuline pügamine, mis tehakse enne kasvufaasi, soodustab ka taime kasvu ja suurendab selle õitsemisvõimet.
- Kevadel lõigake taim pooleks kuni kahe kolmandikuni kogu kõrgusest
- Vana puitu ei tohi lõigata
Talvinemine
Igihalja taimena tuleks lavendel üle talvitada ered alt ja külmavab alt. Talvekorteriks sobib näiteks valgusküllane, kütmata ja külmavaba garaaž või trepikoda. Mingil juhul ei tohi temperatuur talvitusruumis langeda alla -10 kraadi, vastasel juhul külmub lavendel ära. Alates veebruarist tahaks jälle soojem ja lauspäikese käes olla. Õuekolimiseks ettevalmistamiseks ja lehtede põletamise vältimiseks võib potitaime aeglaselt maha karastada. Seega on soovitatav need esialgu välja panna ainult pilvise päevaga või paigutada need sinna varju.
Profiil
- Püsi- ja mitmeaastane rohttaim
- Ei ole vastupidav
- Kuni 100 cm kõrgust
- Lillevärv roosa kuni helelilla
- Õitsemisperiood juulist septembrini
- lõhnav taim
- potitaim
- Vajalik lubjavaba kultuur
Lavendeli väited
Lavendli nõudeid saab päris lavendli omadega võrrelda vaid piiratud määral. Talle meeldib ka lauspäike, kuid eelistab hoida kuivana ilma kuivamiseta. Seetõttu on optimaalne kastmine mõõdukas koguses. Kastmine toimub alles siis, kui pealmine mullakiht on juba kuivanud. Lillepottide ja ämbrite alustassi ei tohiks aga kunagi jääda vett. Harilik lavendel, mida botaaniliselt nimetatakse ka Lavandula stoechas, võtab vett kiiresti ja pikka aega.
Lavendlil on oma nõudmised ka mulla suhtes: muld sobib sellele õistaimele hästi, kui teda väetatakse harva ega ole aluseline või…on lubjarikas. Kui õitsemise vähenemise tõttu on vaja veidi väetada, ei tohi substraat olla lubjarikas. Muide, lavendel annab vähem õisi ka siis, kui muld on liiga toitaineterikas – selles osas võiks teda peaaegu tänamatuks nimetada.
Flavendel ja selle talvine hooldus
Lavendli puhul on talvine hooldus sama oluline kui regulaarne pügamine. Kui rääkida talvekindlusest, siis lavendel püsib vaid kuni –5 °C. Kõike sellest allapoole jäävat tuleks vältida. Parem on talvitada igihalja põõsana valgusküllases külmavabas kasvuhoones või muus jahedas kohas. Kütteta garaaž sobib selleks sama hästi kui ait või valgusküllane kelder.
Veebruarist võib lavendel taas õue minna: algul öökülma eest kaitstuna meeldib talle nüüd väga tõusev päike. Kui see aga hiljem välja võtta, tuleks see pilvistel päevadel õue asetada või tuule ja ilmastiku eest kaitsta, et vältida sageli alahinnatud kevadpäikese põletusi.
Ärge unustage pügamist
Lavendli pügamine tuleks läbi viia varakevadel kohe, kui võrsed on nähtavad. Kuid ärge jätkake arglikult, vaid lihts alt vähendage poole kuni kahe kolmandiku võrra. Vana puitu ei tohi kahjustada, vaid päris ürdi noorendamine, et taim ei puituks ega isegi kiilaks. Lavendli pügamine premeerib aiasõpra hilissuvel tugeva ja uue õiega, mis toob aeda aromaatse lavendlimaagia.
