Lõhnav lumepall Viburnum farreri on kergesti hooldatav laiuvate okstega lehtpõõsas. Oma õrnroosade kuni valgete lõhnavate kerakujuliste lillede või suurepäraste punaste marjadega on see aias tõeline pilgupüüdja. Lõhnav ehk talvine lumepall vajab palju valgust ja palju vett, kuid on muidu kergesti hooldatav tänuväärne põõsas, mis sobib ka aia-algajale.
Lõhnav lumepall on pärit Loode-Hiina provintsidest ja ulatub olenev alt liigist 1–5 meetri kõrguseks. Enam kui saja liigiga moodustavad lumepallid (Viburnum) väga suure perekonna muskusürtide (Adoxaceae) perekonnas ning istutatakse hübriididena parkidesse ja aedadesse ilutaimedena. Lumepallid näevad eriti kaunid välja koos teiste õitsevate põõsastega, nagu rododendronid ja sirelid, mis õitsevad umbes samal ajal. Lõhnav lumepall näitab ahvatlevat kontrasti ka eredate püsikute taustal, nagu delphiniumid, mesilaspalsam või floksid.
Kasv ja õitsemine
Talvel õitsev, tihed alt püstine põõsas sobib hästi kitsasse hekki. Esimesed lilled ilmuvad oktoobrist detsembrini. Mida leebemad on temperatuurid, seda rikkalikum alt ja varem õitseb. Kuni märtsini näitab see imeliselt tugeva lõhnaga roosakasvalgeid õisikuid vihmavarju otsas. Sort “Dawn” on tumeroosa ja pleegib roosakasvalgeks. Lõhnaline lumepall kasvab lehtpõõsa või väikese puuna ning ulatub kuni nelja meetri kõrguseks ja laiuseks. Kevadel ilmuvad selle hargnenud okstele vahtrataolised lehed.
Talvinemine
Tõelise talvise õitsejana on lõhnav viburnum loomulikult vastupidav ega vaja täiendavat kaitset. Siiski tuleb jälgida, et aluspind läbi ei külmuks, kuna see nõuab pidevat veevarustust.
Substraat ja pinnas
Lõhnav lumepall on pinna suhtes täiesti vähenõudlik. Täiesti piisab tavalisest, kuid alati niiskest aiamullast, mis ei vaja väetamist.
Asukoht
- Soovitavad päikesepaistelised kuni osaliselt varjulised kohad.
- Lõhnalisele lumepallile meeldib olla paar tundi lauspäikese käes, aga muidu hästi kaitstud kohas, näiteks seina ääres või heki ees.
- Tähelepanu: Avatud õied ei talu tugevat külma.
Taimed
- Lõhnav lumepall istutatakse kevadel või sügisel.
- Ritaistutuste puhul on istutuskaugus vähem alt üks meeter.
- Väga pehmes kliimas võib lõhnavat viburnumit pidada ka konteinertaimena.
- Kuna pidev alt tekivad uued juured ja võrsed, on vajalik sagedane pügamine ja vajadusel taime poolitamine.
Valamine
Talvine või lõhnav lumepall vajab pidev alt niisket või isegi märga mulda. Kuival ajal tagage piisav veevarustus. Rusikareegel on kasta iga kahe nädala tagant. Potitaimede puhul tasub pöörata tähelepanu talvel külmumisele ja suvel kiirele kuivamisele.
Väetada
Viburnumit saab toitainetega varustada müügiloleva aiaväetise abil, kuid normaalses aiamullas saab ta hästi hakkama ka ilma väetiseta.
Lõikamine
Noorenduslõige ei ole pelg alt "formaalsus" lõhnava lumepalliga. Harvendamine stimuleerib taime tootma uusi kasvu ja värskeid võrseid. Lõhna- ehk talvist viburnumit ja harilikku viburnumit on kõige parem noorendada märtsis, kohe pärast õitsemist.kujuliseks lõigata. Erinev alt topiaarsest pügamisest nõuab noorenduslõikus veidi rohkem ettevalmistust ja planeerimist. Kui lõhnav lumepall on üksildane taim rõdul või terrassil potis, tuleb seda ka järjekindl alt harvendada ja vormida. Ristitud oksi, kuivanud puitu ja pleekinud õisikuid eemaldatakse regulaarselt, et säilitada taime hoolitsetud välimus.
Noorenduslõikuse tehnika
Noorenduslõikus nõuab alguses pisut planeerimist. Igal aastal määratakse tagasi lõigatavad oksad uuesti nii, et vana põõsas lõigatakse täielikult tagasi kolme kuni viie aasta jooksul. Nii et kui põõsast on vaja kolme aasta jooksul noorendada, lõigatakse esimesel aastal tagasi 1/3 okstest, teisel aastal pooled eelmisel aastal allesjäänud okstest ja kolmandal aastal võsa ülejäänud oksad.. Noorenduslõikus ei alga mitte välimistest okstest, vaid põõsa südames olevatest okstest, mis lõigatakse 30–40 cm kõrguseks. Käärid asetatakse võimalikult lühikeseks silma kohale, mis “vaatab väljapoole”.
Pärast radikaalset lõikamist ei pruugi lõhnav viburnum järgmisel aastal õitseda, sest taim talub väga hästi pügamist, kuid õitseb ainult kaheaastasel puidul. Sageli piisab aga korrapärasest iga-aastasest noorenduslõikusest, et hoida taim vormis ja soodustada uut kasvu.
Levitage
Lõhnavat lumepalli paljundatakse suvel lõigatud pistikute abil: Kuna lõhnav lumepall nõuab regulaarseid lõikeid ja seda saab ka radikaalselt tagasi lõigata, saadakse arvuk alt pistikuid, millest saab uusi isendeid kasvatada. Pistikud asetatakse maasse ja kastetakse rikkalikult, kuni need on juurdunud. Lõhnavat lumepalli saab paljundada ka istutusmasinate abil. Selleks surutakse külgsuunas kasvavad võrsed maa sisse ja kaetakse mullaga, mida tuleb hoida ühtlaselt niiske. Kui juured on tekkinud, saab uppuja terava noaga taimest eraldada.
Teine viis paljundamiseks on taime poolitamine. Lõhnav lumepall moodustab palju juurejooksjaid, mille saab kevadel emataimest eraldada ja ümber istutada.
Haigused
Tugev lõhnav lumepall on juba hästi kaitstud haiguste eest. Ennetava meetmena võib põõsast aga kevadel iga kahe nädala tagant pritsida põld-kortepuljongiga, et see kahjurite vastu karastada.
Kahjurid
Kui lõhnavat lumepalli ründavad lehetäid, aitab tavaliselt ainult spetsiaalne insektitsiid spetsialiseerunud jaemüüj alt. Lehetäide nakatumise tagajärjed võivad ilmneda kidurate lehtede ja isegi õitsemise täieliku ebaõnnestumise korral.
Mida peate teadma lõhnava lumepalli eest hoolitsemise kohta lühid alt
Enne kui oma aeda lõhnava lumepalli istutada, tuleb esm alt otsida sobiv asukoht. Seda tuleks hoolik alt valida, et saaksite taime pikka aega nautida:
- Seetõttu vali kaitsealune asukoht, mis võimalusel jääb kas seina, majaseina või heki ette.
- Muld tuleks ka niiskena hoida. Lõhnav lumepall edeneb kõige paremini, kui istutate ta osaliselt varjulisse kohta.
- Samuti oleks hea teada, et lõhnav lumepall on ka vastupidav, sest on üks talviseid õitsejaid.
Kui soovite lõhnavat kiirpalli paljundada, peaksite siinkohal silmas pidama ka mõningaid kriteeriume: Algteadmiste hulka kuulub ka see, et paljundate taime madalamate taimede abil. Kui võrsed maad puudutavad, on aeg sinu jaoks, sest siis hakkavad nad just seal juurduma – nagu öeldakse. Võimalusel kasutage paljundamiseks ainult noori võrseid. Alternatiivina saate lõigata ka pistikud ja sisestada need selleks ettenähtud kohta.
- Lõhnavat lumepalli pole tingimata vaja lõigata. Piisab, kui eemaldate kulunud õied ja eemaldate kõik kahjustatud võrsed. Soovi korral saab teha väikseid topiaari lõikeid.
- Lõhnavat lumepalli võib kasta iga 14 päeva tagant – kuid ainult siis, kui lõhnava lumepalli ümbrus on tõesti kuiv. Seejärel kasta taime heldelt.
- Kui sul on lõhnav lumepall ämbris, vajab see vett sagedamini. Aga siis ainult väikestes kogustes. Seetõttu kontrollige regulaarselt, kas muld on üsna kuiv.
- Kui taim kaotab rohkem lehti, on see tavaliselt märk liiga kuivast.
- Lõhnavat lumepalli võid aeg-aj alt väetada. Potitaimede puhul kasuta pikaajalist väetist granuleeritud kujul ja mullataimede puhul lihts alt rikasta mulda vähese huumusega. Parim aeg selleks on talve lõpus.
- Pöörake hooldamisel tähelepanu ka võimalikule kahjurite nakatumisele. Siin on eriti olulised lehemardikad, kes söövad taime lehti. Kui taimel on ainult üksikud loomad, saate neid hõlps alt lugeda. Kui nakatumine on tõsine, peate kasutama keemilisi aineid ja võitlema mardikatega putukamürgiga.
