Kõrvitsaväetistel, olgu orgaanilisel või mineraalsel kujul, on kõigil oma eelised ja puudused. Enne väetise kasuks otsustamist on soovitatav teha eelnev mullaanalüüs. Lisaks optimaalsele väetisele on kõrvitsate õitsengu tagamisel oluline roll ka külvikorra järgimisel. Dekoratiivkõrvitsate vahetusse lähedusse ei tohiks istutada söödavaid kõrvitsasorte, sest kõrvitsad ei sobi omavahel, nagu ka teiste kõrvitsataimedega, mille hulka kuuluvad ka melonid ja kurgid.
Põhiväetamine enne istutamist
Kõrvitsate kasvatamisel tuleks suur osa väetist enne istutamist mulda panna, näiteks:Nt kompost, sõnnik, veise- või hobusesõnnik või muud orgaanilised või mineraalväetised spetsialiseeritud jaemüüjatelt. Seda väetamist nimetatakse põhiväetamiseks. Parim aeg põhiväetamiseks on sügis või varakevad. Nüüd vajab kõrvits lämmastikupõhist kõrvitsaväetist. Ühel ruutmeetril on 60 g komposti, sõnnikut, sarvelaaste või haljasväetist. Mineraalväetiste puhul 80 g ruutmeetri kohta. Sellest annusest piisab umbes 6 nädalaks. Pärast seda 6 nädalat tuleks anda kaaliumipõhist väetist, sest kõrvitsate vajadused muutuvad küpsedes.
Talvel on soovitatav veel üks doos kaaliumväetist. Eriti kasulik on istutada alale, kus varem kasvasid haljasväetistaimed. Need taimed rikastavad mulda huumuse ja lämmastikuga, takistavad toitainete väljauhtumist, lõdvendavad külvikorda, võitlevad kahjulike nematoodidega ja aitavad üldiselt kaasa mulla tervisele.
Nõuanne:
Vältige värskelt lubjatud mulda, sest kõrvitsad on selle suhtes väga tundlikud. Mineraalväetisi ostes pöörake alati tähelepanu kõrgele lämmastikusisaldusele.
Kõrvitsataimede pealisvärv
Kõrvitsad kui suured toitjad vajavad piisav alt toitaineid kogu kasvu- ja õitsemisfaasis maist septembrini. Kogu kasvuperioodi jooksul tuleks teha vähem alt kolm pe altväetamist. Kompost teeb eriti head tööd. Kuid sobivad ka taimesõnnik, näiteks nõgesest, või kergesti lahustuvad mineraalsoolad tahkel või vedelal kujul. Orgaanilise väetise puhul tuleks arvestada 20 g ja mineraalväetise puhul 40 g ruutmeetri kohta. Sõnnik või mineraalsoolad on väga söövitavad, mistõttu ei tohiks väetist sattuda taime lehtedele ega rohelistele osadele. Kui soovite kasutada ainult komposti, tuleks see hästi laagerdada ja manustada umbes iga 14 päeva järel, u.3-5 liitrit ruutmeetri kohta.
Nõuanne:
Te peaksite olema ettevaatlik, et mitte väetada liigse lämmastikuga, kuna see võib põhjustada viljade lõhkemist.
Optimaalne väetamine otse kompostihunnikule
Kompostihunnik või selle kõrval asuv koht pakub kõrvitsatele optimaalseid mullatingimusi, sest se alt leiavad nad kõik olulised toitained piisavas kontsentratsioonis. Lisaks varjavad nende taimede kõõlused ja lehed kompostihunnikut väga dekoratiivselt. Kompost peaks aga olema ühtlaselt niiske, kuid mitte liiga niiske, sest liigne niiskus tõrjub kompostist hapniku välja. Liigne niiskuse eest kaitsmiseks võite selle katta spetsiaalse kompostipresendiga, mis on hingav ja laseb läbi vaid vähesel määral vihmavett. Tugevamad vihmad põrkuvad.
Sellise presendi eeliseks on ka UV-kaitse, et kompost suvel nii kiiresti ära ei kuivaks. Lisaks sellele, et kompost on väga hea kõrvitsaväetis, annab see ka niiskust ja soojust, mis mõlemad on kõrvitsate kasvatamisel olulised nõuded. Sellise istutusviisi puuduseks on see, et taimed eemaldavad kompostist suure osa toitainetest, mis tähendab, et seda ei saa enam kasutada teiste alade mullaparandajana. Sel põhjusel ei tasu kõrvitsaid igal aastal samas kompostihunnikus kasvatada. Kõige parem on see istutada otse selle kõrvale, nii jäävad toitained komposti ja kõrvitsal on sellest ikka kasu.
Nõuanne:
Kompostihunnikule istutades pole täiendav mineraalväetis vajalik.
Sinine seeme kõrvitsaväetisena
- Sinise tera on mineraalväetis.
- Sobib eriti hästi taimedele, millel peaks arenema palju õisi või vilju, näiteks kurkidele või kõrvitsatele.
- Öeldakse, et see on eriti tõhus, kui seda kasutatakse spetsiaalselt.
- Fosfaati ja nitraati leidub eriti kõrgetes kontsentratsioonides.
- Kaalium ja mikroelemendid on ka koostisainete hulgas.
- Siniseid terasid manustada väikestes annustes vähem alt 3 nädalat enne külvi või istutamist.
- Sinist tera võib kasutada ka pealisväetamiseks.
- Sinise teraga võib kergesti tekkida üleväetamine.
- Selle tulemuseks on kõrge nitraadireostus pinnases.
- Kahtluse korral on parem kasutada looduslikke alternatiive.
- Nende mõju on mõnikord veidi väiksem, kuid täiesti piisav ja ka kahjutu.
Nõuanne:
Laste ja lemmikloomadega on soovitatav olla ettevaatlik, sest sinine tera võib nendega kokku puutudes olla neile ohtlik.
Orgaanilise väetamise eelised ja puudused
Orgaanilised väetised on hea alternatiiv mineraalväetistele. Need on põhiliselt looduslikku päritolu ja tagavad mulla huumusvarustatuse paranemise, kompenseerivad toitainete kadusid ning toetavad mulla elu ja tervist. Ka siin leidub pikaajalise toimega väetisi nagu kompost, sarvelaastud, nõgesesõnnik või haljasväetis. Orgaanilised väetised ei ole taimele kohe kättesaadavad, vaid need peavad esm alt muundama või taimele kättesaadavaks tegema mikroorganismide poolt, vabastades mineraalaineid järk-järgult. Need väetised on vähem sobivad, kui mullas on terav toitainete puudus.
Mineraalväetiste eelised ja puudused
Mineraal- või anorgaanilisi väetisi valmistatakse tööstuslikult ja keemiliselt looduslikest mineraalidest. Need lahustuvad vees hästi ja toimivad erinev alt orgaanilistest väetistest väga kiiresti. See on eriti kasulik, kui kõnealustel taimedel on juba puudujäägi sümptomid. Nendel väetistel on ka pikaajaline toime, kuid on oht üleväetada. Sellest tulenev alt tuleks mineraalväetisi, näiteks sinisterasid, manustada ainult väikestes kogustes, kuid sagedamini. Kasulik võib olla ka segu kompostiga.
Nõuanne:
Mulla olemasoleva toitainete kontsentratsiooni või tegeliku vajaduse määramiseks on soovitatav teha mullaanalüüs. See võimaldab vältida liigset pakkumist, aga ka mulla vaesumist.
Järeldus
Millise kõrvitsaväetise valite, on teie otsustada. Oluline on see, mida väetisega saavutada tahetakse. Õige doseerimisega võite saavutada häid kuni väga häid tulemusi mis tahes väetisega. Keskkonna huvides on siiski eelistatud orgaanilised väetised.
Mida peate teadma loodusliku kõrvitsaväetise kohta
- Kõrvitsad on nn rasked söötjad. Seega kulutavad nad mullast palju väärtuslikke toitaineid.
- Seetõttu on õige väetamine väga oluline nii taime kui ka viljade optimaalseks kasvuks.
- Samas on vaja pisut tundlikkust ka väetamisel, sest iga väetis ei sobi.
- Põhimõtteliselt väetatakse dekoratiivkõrvitsaid teisiti kui taimseid.
- Kõrvitsad kasvavad ja edenevad suurepäraselt kompostihunnikutes. Üks neist pakub kõiki vajalikke toitaineid korraga.
- Samas ei tohiks igal aastal samal kompostihunnikul kasvada, sest see võib kaasa tuua kehvema tulemuse.
- Loomulikult sobib kompost ka põllule või peenrasse väetiseks.
- Vahel on ka võimalus roheliste jäätmete kogumiseks otse jäätmejaamast.
- Oma rolli mängib ka komposti asukoht. See peaks olema päikese käes, aga ka tuule eest kaitstud, sest kõrvitsatele meeldib soe.
Nõuanne:
Kui tahad lisaks kompostile kasutada ka muud väetist, tuleks veenduda selle toidukõlblikkuses. Kui dekoratiivseid kõrvitsaid väetada, pole see eriti oluline. Väetamisel tuleks jälgida, et oleks tagatud piisav lämmastikuvaru ja ka piisav kaaliumi osakaal.
