Kahtlemata on aiatiik iga aia visuaalne tipphetk. Olgu siis koi-karpkala ööbimiskoht või suuremas plaanis ujumistiik: aiatiik rikastab aeda tohutult ja on väga eriline esiletõst.
Põhiteave ise tiigifiltri ehitamise kohta
Selleks, et aiatiik püsiks atraktiivsena pikemas perspektiivis, on oluline, et seda regulaarselt hooldataks. Õige hoolduse kõige olulisem element on tiigifilter, mis tagab hea veekvaliteedi ja selge vee. Suure jõudlusega tiigifiltri ostmine on aga seotud märkimisväärsete kuludega. Seetõttu kardavad paljud aiaomanikud oma aiatiiki hooldamast.
Hea alternatiiv kaubanduslikule tiigifiltrile on tiigifiltri iseehitatud versioon, mis võimaldab säästa suure osa kaubandusliku tiigifiltri ostukuludest. Näiteks nn tünnfiltriga, mis on lai alt levinud variant isetehtud tiigifiltrite seas. Seda on kasutatud juba tuhandeid kordi ja see on end ikka ja jälle tõestanud tänu oma kõrgele töökindlusele suurepärase veekvaliteedi osas.
Põhimõtteliselt tuleb ise tiigifiltri ehitamisel see iga aiatiigi jaoks individuaalselt kohandada. Erinevad parameetrid mängivad siin olulist rolli. Näiteks tuleb arvestada, milliseid aineid ja millistes kogustes tuleb filtri abil veest välja filtreerida. Kui aiatiik on mõeldud kalade pidamiseks, sisaldab see teistsuguseid aineid kui näiteks nn ujumistiik. Puht alt taimetiigil on täiesti erinevad koostisosad, mis tuleb välja filtreerida.
Teised olulised parameetrid tiigifiltri projekteerimisel on vastav tiigi maht ja vooluhulk läbi üksikute filtrielementide. Kui kiirust ei planeerita õigesti ja vesi jääb filtrisse liiga lühikest aega, ei suuda see aineid täielikult omastada ja välja filtreerida. Üldjuhul peaks hea tiigifilter täituma tunni jooksul täielikult tiigis sisalduva veekogusega.
Vajalikud materjalid ja üldteave
Järgnevad ehitusjuhised annavad näpunäiteid tiigifiltri rakendamiseks, mille filtrimaht on umbes 100 liitrit ja mis sobib kümne kuni kahekümne tuhande liitrise veemahuga aiatiiki. Tiigifiltri ehitamiseks on vaja 5 vihmatünni mahuga 200 liitrit. Lisaks kasutatakse erinevaid HT torusid ja HT põlvesid, erinevaid kummitihendeid ja harju. Tegelikuks filtreerimisprotsessiks tiigifiltris kasutatakse jämedaid ja peeneid filtermatte, samuti laavagraanuleid, bas altit või kruusa.
Tegelik tiigifilter koosneb viiest erinevast etapist. Kõik viiest nõutavast tünnist moodustavad astme, kus vesi juhitakse igasse veetünni ülev alt. Seejärel voolab vesi isevalmistatud tiigifiltris ül alt alla, seejärel uuesti üles, enne kui järgmises etapis voolab viiest tonnist järgmisesse. Pärast viiendast ja viimasest tünnist läbi voolamist suunatakse filtreeritud vesi tagasi aiatiiki.
- HT torusid kasutatakse üksikute tünnide ühendamiseks, nende sisestamiseks tünnidesse tuleb teha vastavad väljalõiked.
- Väljalõiked tuleks asetada silindri serva alla võimalikult lähedale ja seejärel varustada kummitihenditega.
- Üksikud toruosad tõmmatakse seejärel ühendustena sisse, kusjuures silindrivahe on 5 cm, mis avaldab optimaalset mõju tiigifiltri hilisemale funktsionaalsusele.
- Individuaalsed ühendusdetailid asetatakse seejärel silindri sisse 45–75-kraadise põlvega, toru pikendusega tünni põhja ja viimase põlvega.
- Esimeses tünnis on tiik ühendatud voolikuühenduse kaudu tiigipumbaga, mille vahele asetatava vee desinfitseerimiseks on vajalik UVC-filter.
- Tünnide paigaldamisel veenduge, et need oleksid üksteise suhtes veidi kaldu, kusjuures filtri tase allpool oleks madalam kui eelmisel.
Viie filtriastme struktuur
Esimene viiest tonnist ei sisalda ühtegi filtrimaterjali, kuna see on mõeldud ainult filtreeritava tiigivee liikuma panemiseks. Kuid isegi siin settivad tünni põhja jämedad mustuseosakesed. Teine prügikast tuleb täita harjadega, mis peavad seisma prügikastis vertikaalselt. Kasutada on nii palju harju, et need võivad ilma lisakinnitusteta prügikasti kinni jääda. Selles filtriastmes jäävad jämedad osakesed ka veevoolu ajal kinni.
Kolmandale viiest tonnist tuleb varustada jämedad filtrimatid. Need asetatakse prügikasti vertikaalsesse asendisse. Filtrimaterjali kinnitamiseks on vaja vahetükke, mis võivad koosneda hakitud jämedate filtrimattide ribadest. Põhimõtteliselt saab matid paigutada ka prügikasti lähestikku. Siiski on oht, et tiigifilter ummistub liiga kiiresti. Selle filtriastme sagedasem puhastamine oleks sel juhul vahetu tagajärg.
Graanuleid – näiteks laavagraanuleid – kasutatakse neljanda tünni täitmiseks. Kasutada võib ka bas altkive või kruusakive. Oluline on jälgida, et üksikute kivide läbimõõt ei oleks suurem kui 1–2 cm. Suurem tera suurus avaldaks negatiivset mõju tiigifiltri hilisemale funktsionaalsusele. Viies ja viimane filtriaste on seejärel varustatud peente filtrimattidega. Need tuleb samuti vertikaalsesse asendisse tagasi paigaldada ja varustada vahetükkidega. See on ainus viis vältida varem kirjeldatud filtriastme liiga kiire ummistumise mõju.
Mida peaksite teadma oma tiigifiltri ehitamisest lühid alt
- Tiigifiltrid koosnevad mehaanilisest ja bioloogilisest filtreerimisest.
- Eelfilter toimib mehaanilise osana. See eemaldab veest jämeda mustuse.
- Bioloogilises osas muundatakse ja lagundatakse ammoniaak, nitrit ja nitraat.
- Fosfaatide sidumiseks võib paigaldada ka keemilise etapi.
Oma tiigifiltri ehitamiseks on kaks võimalust, üks on filtreeritud ja teine gravitatsiooniversioon. Esimeses variandis transpordib pump vee filtrisse. Teine variant võimaldab vett filtrisse raskusjõu mõjul siseneda. Vesi pumbatakse filtri taga oleva pumba abil tiiki tagasi.
- Pumbaga tiigifiltrid on paigutatud veetasemest kõrgemale, et vesi tagasi ei jookseks.
- Gravitatsiooni tiigifiltrid asuvad veetasemest allpool, et vesi saaks tagasi voolata.
Tiigifilter tuleks asetada varjulisse kohta, et vesi anumates liigselt ei kuumeneks. Tiigifiltrisüsteemi ehitamisel tuleks arvestada ka ajastusega, kuna vetikate teke algab kevadel. Kui tiigifilter õigel ajal sisse lülitada, saab vetikate teket vältida.
