Komposti peetakse aia pruuniks kullaks. See on täiesti loomulik ja ennekõike väga tõhus toitainete allikas taimedele. See aitab kaasa ka aianduse jätkusuutlikkusele. Orgaanilistest jäätmetest kompostiks saamine võtab aga aega. Kui soovite oma eesmärgini palju kiiremini jõuda, peaksite mõtlema kiirkompostri peale. Ja saate selle hõlps alt ise ehitada.
Tööpõhimõte
Kompostimine on osa looduslikust toitainete ringlusest ja tähendab orgaaniliste materjalide, näiteks aia- ja köögijäätmete lagunemist. Koostoimes hapniku, mullaorganismide ja mikroorganismidega tekib see eriti toitaineterikas substraat, mis võib paljudel juhtudel väetist asendada. See võtab aga veidi aega. Protsessi saab kiirendada kiirkompostri abil, mida sageli nimetatakse ka termokompostriks. See on anum, mis tagab suhteliselt kokkusurutud ruumis kompostimisel kõrgemad temperatuurid – täiesti loomulikul viisil mädanemisel vabanevat energiat paremini talletades. Kõrgem temperatuur võib ka kompostimisprotsessi oluliselt kiirendada. Termokompostris aegub see keskmiselt umbes kaks korda kiiremini.
Märkus:
Kiir- või termokomposter ei ole elektriline aiatööriist, vaid lihts alt konteiner. Spetsiifilise aias kasutamiseks pole toiteühendust vaja.
Kiirkomposter on põhimõtteliselt alati kinnine anum, millel on aga juurdepääs põhja ja tuulutusavadele. Mõlemal on oluline roll. Näiteks ussid ja mikroorganismid sisenevad anumasse põhjaava kaudu. Õhupilud omakorda tagavad olulise hapnikuringluse, mis muuhulgas ei lase orgaanilisel materjalil mädanema hakata. Kaubanduslikult on saadaval plastikust kiirkompostrid. Aga võid ka ise lihtsa vaevaga ehitada - näiteks vanast plasttünnist või puidust. Eriti elegantne ja eelkõige kauakestev variant on kividest laotud kiirkomposter. See võtab veidi aega ja vaeva, kuid see on seda väärt.
Kiire kivikomposter
Kui tahad kivist kiirkompostrit ehitada, pead teatud määral saama müürsepaks. See kõlab aga keerulisem alt, kui see tegelikult on. Põhimõtteliselt on asi selles, et ehitatakse kividest mingi lahtine bassein, mis seejärel suletakse puitkattega. Kive võiks ka lõdv alt üksteise peale laduda. Kui aga ühendada need mördiga, muutub kogu struktuur stabiilsemaks. Vaja on järgmisi materjale ja tööriistu:
- piisav alt sama tüüpi kive (nt telliseid)
- Valmismördisegu ehituspoest
- suur ämber mördi segamiseks
- labidas
- vesiloodi
- kummist haam
- segamispulk või segamiskulp
- Lauad või puitpaneel
- ruudukujulised puitmaterjalid
- Küüned
- haamer
- rammer või vibraator
- string
Kõik need materjalid on hõlpsasti saadaval igas ehituspoes. Tavaliselt saab se alt rentida tamperi või vibraatorit pinnase tihendamiseks. Kokkuvõttes, olenev alt kompostri suurusest, tuleb arvestada kuludega 50–100 eurot. Peamine viis säästa on mitte uute kivide kasutamine, vaid pigem need, mis on pärit näiteks lammutatud majast. Või võite kasutada oma maja ehitamisel üle jäänud kive.
Nõuanne:
Kui kasutatud kividel on mördijääke, mis tavaliselt nii on, tuleb need esm alt ära lõigata. Parim viis selleks on kasutada haamrit.
Ehitusjuhend
Meie kivikomposter peaks olema ül alt ja alt avatud basseini kujuga. Tavaliselt on see ristküliku- või ruudukujuline. Seega jääb meil vaid neli külge või seina ehitada. Enne töödega alustamist tuleb aga esm alt selgeks teha, millise suurusega komposter peaks olema. Viimane, kuid mitte vähem oluline, määrab see ka materjali nõuded. Soovitatav on ehitada see võimalikult kompaktselt. Tavaliselt peaks piisama 150 cm pikkusest, 60–70 cm laiusest ja umbes 80–100 cm kõrgusest.
Nõuanne:
Isegi kui teil on eriti suur aed ja seetõttu palju aiajäätmeid, ei pea komposter tingimata suur olema. Lõppude lõpuks eemaldatakse kompost alati.
1. Samm
Esimese sammuna märgitakse maapinnale trossidega maha kompostri põrandaplaan. Ideaalne on, kui tõmmatakse kaks nöörijoont, nimelt seinte sise- ja väliskülg. Kui ala, millel kivid toetuvad, on sel viisil täpselt määratletud, muudab see järgmise sammu lihtsamaks.
2. Samm
Tavaliselt toetuvad kiviseinad vundamendile. Sellise vundamendi ehitamine spetsiaalselt meie väikesele kompostrile oleks aga liiga aeganõudev. Seetõttu on täiesti piisav kõnealuse ala tihendamine, st tampimine. On oluline, et ainult see ala oleks tihendatud. Seinte sees peab jääma lahtine pinnas, sest vastasel juhul on paljudel mikroorganismidel väga raske ligi pääseda hiljem ül altoodud aiajäätmete juurde. Tihendamine on kõige parem teha nn tamperiga. Võib kasutada ka väikest mootorivibraatorit.
3. Samm
Seejärel asetatakse tihendatud alale esimene rida kive. Iga kivi vahele peaks jääma umbes 2–3 cm vahe. See vahemaa toimib ventilatsioonipiluna. Iga kivi koputatakse hästi kummihaamriga. Lisatud nööre kasutatakse ridade joondamiseks. Vesiloodi abil tagatakse, et kivid oleksid pärast koputamist ligikaudu samal kõrgusel.
4. Samm
Enne järgmise kivirea juurde liikumist tuleb mört esm alt veega segada. Kõige parem on kasutada ehituspoest valmistatud valmissegusid ja järgida pakendil olevaid juhiseid.
Nõuanne:
Ära sega korraga liiga palju mörti, sest mittevajalikku segu ei saa peaaegu millekski kasutada ja see kuivab suhteliselt kiiresti.
5. Samm
Kõigepe alt kantakse mört kellu abil esimesele kivireale. Mördikihi paksus peaks olema umbes üks kuni kaks sentimeetrit. Seejärel asetatakse sellele kihile teise rea kivid ja koputatakse paika. Jällegi jäetakse üksikute kivide vahele tühimik. Vahedest rääkides: Teise rea kivid toimivad silladena esimese rea tühimike jaoks. See põhimõte kehtib siis kõikide ridade kohta. Seetõttu tuleks ventilatsiooniavad kogu ala ulatuses nihutada. Ainult viimane, viimane rida ei saa pesa. Sel viisil ehitatakse rida rida, kuni saavutatakse soovitud kõrgus. Vuugikohtadest välja imbunud üleliigse mördi saab lihts alt kellu abil maha kraapida. Aeg-aj alt tasuks vesiloodi abil kontrollida, kas konstruktsioon on ikka loodis.
Märkus:
Võib juhtuda, et üksikuid kive tuleb lühendada, et rida saaks valmis. See lühendamine toimub lihts alt kivi osade löömisega haamriga maha ja nende sisestamisel tasandades ebatasased kohad mördiga.
6. Samm
Kui kompostribassein on üles ehitatud, tuleb kaas veel ehitada. Selle saab kokku naelutada üksikutest laudadest ja kahest ruudukujulisest puutükist või hankida sellesse piirkonda sobiva puitplaadi. Kaas peaks olema piisav alt suur, et toetuda kindl alt ülemisele kivireale.
Asukoht
Isetehtud kivist kiirkompostri asukoht peaks olema hõlpsasti ligipääsetav kõikjal aias. Ideaalis on päikesepaisteline kuni osaliselt varjuline. Palju olulisem on aga see, et koht oleks hästi ventileeritud. Seetõttu ei tohiks seda tuule eest täpselt kaitsta. Samas on aga oluline tähele panna, et tuul ei pruugi puhuda korteri või maja poole, sest see võib kaasa tuua olulise lõhnahäiringu. Igaüks, kes oma kiirkompostri ehitab, peaks arvestama ka sellega, et seda niisama lihts alt liigutada ei saa: asukoha valik tuleb seetõttu teha hoolik alt.
