Igaüks, kes soovib ilusat muruplatsi, peab vähem alt kord aastas skaritama. Õige või vale? Muidugi vale. Miks? Miks professionaal seda teeb? Ja miks see eraaias mõttetu on?
Eemaldamine on muru vertikaalne lõikamine õlgkatte eemaldamiseks. Profisektoris ehk jalgpalliväljakutel ja golfiväljakutel, staadionidel ja areenidel on kõige olulisem, et murul saaks käia ja mängida iga ilmaga. Muru kvaliteet on alles teisel kohal. Selle kõrge vastupidavuse ja vee läbilaskvuse saavutamiseks peab muru aluskiht ehk kiht, milles muru kasvab, koosnema peamiselt liivast. Selline muru aluskihi koostis on reguleeritud DIN 18035-ga seoses terakõveraga (tera suuruste jaotus). Siin püütakse saavutada maksimaalne vee läbilaskvus parima võimaliku nihketugevusega. Reeglina koosneb muru aluskiht tänapäeval 90% liivast ja 10% liivasest pinnasest. Muld, mis on nii vaene ja taimevaenulik, et pooleldi mõistlik põllumees rukistki ei külvaks, steriilne, ilma mullaelustikuta, kuid maksimaalselt vett läbilaskev. Selleks, et hea muru sellisel pinnasel areneks, on vaja spetsialiste ja erihooldusmeetmeid.
Mullaorganismide puudumise tõttu ei lagune niitmismaterjali jääkidest tekkiv looduslik muru katt nagu looduslikel aiamuldadel, vaid tuleb käsitsi puhastamise ja kobestamise teel eemaldada. Muru naastudega katmisel tambitakse maa sisse ka roheline kõrreline, mis laguneb osaliselt anaeroobselt. See võib tekitada kõva, vetthülgava vildi, mis takistab vee läbilaskvust. Seetõttu on rookatus professionaalses sektoris halb ja ebasoovitav ning tuleb eemaldada jõuliste abinõudega, mis kindlasti muru kahjustavad. Professionaalide jaoks koosneb see meede alati neljast tööetapist: kobestamine, lihvimine, uuesti külvamine ja väetamine. Õlgkatte eemaldamiseks koorige, vee läbilaskvuse suurendamiseks lihvige ja järelejäänud õlgkatet lahjendage, külvake uuesti, et räsitud muru uuesti sulgeda, ja väetage allesjäänud muru tugevdamiseks.
Eraaias pole lõppeesmärk vee läbilaskvus, vaid pigem ilus muru. Headel aiamuldadel pole kunagi rohkem kui sentimeetrit lahtist õlgkatet, mis on muru jaoks oluline. Nii et õlg ei ole probleem. Eramuurudel on sageli probleemiks sammal. Kuid samblal pole õlgkattega midagi pistmist. Sammal on lämmastikupuuduse indikaatortaim. Sammal ilmub alati – ja alles siis – kui väetist napib ja muld on toitainetevaene. Tavaliselt juhtub see kõigepe alt puude ja hekkide võrapiirkonnas, mistõttu püsib kuulujutt, et sammal tuleb varjust ja niiskest pinnasest. Tegelikkuses kuluvad neis piirkondades puude ja põõsaste madalad imemisjuured toitained kiiremini ära ja väetist on lihts alt rohkem vaja. Muidugi on nii, et väetist, eriti orgaanilist väetist, on varjulistel aladel raskem muundada, kuid see ei ole põhjus, vaid pigem raskendab seda. Sammal ei teki seal, kus on piisav alt väetamist ja kaob kohe pärast lämmastiku andmist.
Mis juhtub siis, kui sammaldunud muru eemaldatakse sambla käsitsi eemaldamiseks? Ühelt poolt saavad vigastada ka niigi stressis ja näljas muru taimed ning hävib lehe- ja juuremass, teis alt aga tekivad tõelised rajad umbrohuseemnetele, eriti kevadel, eriti võililledele, mis lendavad juba varakevadel. Mida sagedamini kobedad, seda rohkem muru kahjustad, seda rohkem tekib umbrohtu ja seda kiiremini muutub muru inetumaks.
Mõned inimesed ütlevad, et ka muru vajab õhku ja seepärast tuleks seda karbistada. Miks siis lehtedeks ja juurteks lõigata? Kui otse maapinna all oleks tõesti mingi rohukops, siis miks mitte rohu niitmise asemel suuri alasid tuulutada? Kui ma projitseerin selle meile, inimestele, siis see tähendaks, et meil tuleks aeg-aj alt käsi või jalg ära lõigata, et saaksime paremini hingata. See ei kõla eriti järjekindl alt.
Tegelikkuses ei vaja muru rohkem õhku, kui nende ümber juba on, vaid lihts alt rohkem väetist. Täiusliku muru säilitamiseks on tavaliselt vaja 3–5 väetist aastas ja mida vähem muru kahjustate, seda ilusam on muru ja seda vähem võib asustada umbrohtu. Seetõttu on parem müüa oma kobesti ja kasutada saadud tulu mõne koti väetise ostmiseks; muru saab sellest rohkem kasu kui pidevast mehaanilistest meetmetest põhjustatud hoolduspingest.
| Toimetaja märkus: täname teid selle artikli esitamise eest ja Horst Schwab GmbH tegevdirektori Günther Schwabi (www.rasenblog.de) kriitilise ülevaate eest. |
