Isetehtud toidu müümine on paljudele inimestele huvitav viis lisaraha teenimiseks või oma ettevõtte loomiseks. Enne rakendamist on oluline teada, milliseid nõudeid ja seadusi tuleb järgida, et vältida hilisemaid probleeme.
Eramüük ilma ettevõtte registreerimiseta
Isetehtud toidu müümisel on oluline see, kuidas te seda pakute ja milliste toodetega see on. Enamiku jaoks on teil vaja kas omavalitsuse luba või ettevõtte registreerimist. Kui tegemist on hoopis ise kasvatatud muutmata toiduga, ei pea te tavaliselt mingeid eeskirju järgima. Tegemist on otsemüügiga, mis sobib eelkõige järgmistesse kohtadesse (origina altoodang):
- Põld või väli
- oma vara
Kui soovite oma tooteid nädala- või jõululaadal muutumatul kujul pakkuda, peate sellest teavitama oma kogukonda. Iga omavalitsus esitab tootjale erinevad nõuded või nõuab tasu. Kui olete heakskiidu saanud, võite hakata müüma. Mõnevõrra erinev on olukord toodetega, mis “pärinevad valdav alt meie enda kasvatamisest”. See viitab toodetele, mille koostisained on suures osas toodetud iseseisv alt ja valmistatud koos teiste koostisosadega. See hõlmab peamiselt moosi või mahla. Saate neid pakkuda ka ettevõttena registreerimata, kui kolmanda osapoole sisu, näiteks suhkur, ei ületa 50 protsenti. Täpsed väärtused saate teada oma liidumaa vastutav alt tervishoiuasutuselt. Enne kui saate pakkuda müügiks "valdav alt omakasvatatud tooteid", peate arvestama järgmiste punktidega:
- Toidu märgistamine
- Juhised vastav alt nakkuskaitseseaduse (IfSG) paragrahvi 43 lõikele 1
- Toiduhügieeni määruse (EÜ) nr 852/2004 kohane koolitus
Märkus:
Sõltuv alt kogukonnast või omavalitsusest võidakse nõuda ettevõtte registreerimist isegi „valdav alt kodumaise tootmisega” toodete puhul. Enne pakkumise tegemist uurige kindlasti, kas teie elukohas on see nii.
Müük ettevõtte registreerimisega
Isetehtud toidu müügiks on nõutav äriregistreerimine, kui see sisaldab üle 50 protsendi välismaist sisu, on väga kiiresti riknev või seda pakutakse müügiplatsi kaudu, mis ei asu eravalduses. Nende hulka kuuluvad näiteks järgmised:
- Talupoed
- Supermarketid
- oma ettevõte
- Veebipoed
Samuti tuleb märkida, et loomse toidu puhul ei nõuta mitte ainult ettevõtte registreerimist, vaid ka toidukäitlemisettevõtete ELi luba. Ilma selleta ei ole lubatud tooteid müüa. Munad on erand. Kui teil on vähem kui 350 kana, on teil lubatud mune eraviisiliselt müüa vastav alt 2007. aasta linnuhügieeni määrusele, nagu eespool kirjeldatud. Muid eeskirju ei pea järgima. Vastasel juhul on teil vaja äriluba, kuigi paljude toodete jaoks piisab väikeettevõtte loast. Lisaks IfSG juhistele, toidu märgistamisele ja toiduhügieenikoolitusele peate oma ettevõtte jaoks järgima ka muid nõudeid:
- Kõigi tööetappide ja koostisosade päritolu dokumentatsioon vastav alt EL-i algmäärusele (nr 178/2002)
- Nõuded külmketile
- Veterinaarmeditsiini nõuded ettevõttele
- Toiduohutus vastav alt toidu- ja söödakoodeksile (LFGB)
- Kaitse pettuse vastu toidu- ja söödakoodeksi (LFGB) kaudu
Hügieenieeskirjad
Kui soovite müüa omatehtud toitu, mis ei ole origina altooted, peate järgima rangeid hügieenieeskirju. Need kaitsevad tarbijat haiguste eest, mis võivad tekkida toidu ebaõigest käitlemisest või kehvast hügieenist. Sel juhul ei piisa sellest, et koostisosad on puhtad. Ül altoodud juhised ja koolitused teavitavad teid ja kõiki asjaosalisi, näiteks võimalikke töötajaid, järgmistel teemadel, et tooted ja nende käsitsemine oleksid tervisele ohutud:
- võimalikud patogeenid toidus
- Epideemia ennetamine
- Aruandluskohustus saastumise korral
- ruumide korralik koristamine ja desinfitseerimine
- Toiduhügieeni dokumenteerimise protsess
- Must-valge põhimõtte kasutamine
Toidu märgistamine
Toidu iseseisval müümisel sageli tähelepanuta jäetud punkt on toodete märgistus. Tootjana peate esitama mitmesugust teavet vastav alt toidualase teabe määrusele (määrus (EL) nr 1169/2011). Need on tarbija jaoks olulised, et nad oleksid teie toodetest piisav alt informeeritud. See tähendab, et kui pakendate oma tooteid või pakute neid e-poe kaudu, peate hoolitsema etiketi eest ja esitama olulise teabe Internetis.
Oluline teave on:
- Toidu kirjeldus või "kaubamärk"
- Koostisained, sealhulgas allergeenide märgistus
- Netokaal
- tühjendatud kaal
- Täitekogus
- Netotäitekogus
- Parim enne kuupäev (valikuline: soovitatav kasutada kuni kuupäev)
- Toitumisalane märgistus
- Tootja aadress
- Päritoluriik
- Kvaliteediklass (sõltub väga tootest)
Samuti on oluline märkida võimalikud ohtlikud ained nagu värvid või säilitusained, mida olete tootele lisanud. Koostisosad on jagatud koostisosade loendisse ja nende kogus protsentides. Näiteks moosi puhul tuleb sageli täpsustada, kui palju suhkrut kasutati. Samuti on oluline tagada, et iga liidumaa saaks kehtestada täiendavaid märgistamisnõudeid, kuna LMIV kehtib eeskätt kõikidele EL-i riikidele. Sel põhjusel võtke kindlasti ühendust kohaliku toitumisametiga, et teada saada, milline teave on endiselt vajalik. Lisaks ei tohi toiduainete nimetused olla eksitavad, mis võib sageli juhtuda taime- või vegantoidu puhul. Alternatiiviks on näiteks järgmised terminid:
- Piim: sarapuupähklijook
- Toorjuust: kaeramääre
- Vorst: hernevalgust valmistatud lihaasendaja
Märkus:
Toidualase teabe määrus on vajalik ainult toodete puhul, mis on valmistatud mitmest koostisosast või mida pakutakse pakendatud kujul. Näiteks kui müüte värskeid köögivilju otse stendilt, pole märgistamine vajalik.
Noortekaitse
Sõltuv alt pakutavast toidust tuleb järgida vajalikke noortekaitse eeskirju. See hõlmab peamiselt alkohoolsete jookide, näiteks koduõlu või puuviljalikööride müüki. Olulisema teabe selle kohta leiate JuSchG §-st 9 (Alkohoolsed joogid). Alkoholi müümiseks ei vaja te ainult ettevõtet, vaid peate ka veenduma, et teie ostjad on jõudnud teatud vanusesse. See sõltub pakutavast alkoholist:
- alates 16. eluaastast: kääritavad alkoholid nagu õlu, vein, vahuvein või siider
- alates 18 aastast: kanged alkohoolsed joogid nagu brändi, tequila või viin
Enamikus brändides on alkoholisisaldus vähem alt 15 protsenti. Selleks, et saaksite alkoholi müüa, peate ka jälgima, et kõik tooted oleksid märgistatud kohe, kui nende maht ületab 1,2 protsenti. Samuti on oluline jälgida, et müümisel teostataks vanusekontroll ja et teie kui müüja ei müüks tooteid liiga noortele ostjatele. See on võimalik näiteks järgmiste meetodite abil:
- ID või passikontroll
- Vanuse tõendamine internetipanga kaudu (ID Pass)
- Videoülevaade
- POSTIDENT
Märkus:
Pöörake tähelepanu ka lastekaitsele, kui pakute alkoholiga täidetud toite, näiteks šokolaadi. Oma täidise tõttu kuuluvad need ka nende toodete hulka, mida alla 18-aastastele tarbijatele müüa ei tohi.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on hinnateabe määrus (PAngV)?
PAngV näitab, et pakute oma tooteid lõpphinnaga. See sisaldab juba müügimaksu või käibemaksu ja võimalikke lisakulusid, mis on teie kui tootja jaoks hinna sees. PAngV kaitseb tarbijaid võimaliku hinnatõusu eest pärast ostmist.
Kas üürikorterites ja -majades on toidutootmine lubatud?
See oleneb üürileandjast. Soovitav on enne ettevõtte registreerimist küsida üürileandj alt, kas ruume saab selleks kasutada. Kui ei, siis tuleb leida äritegevuseks sobivad lisapinnad.
Miks on sageli vaja tööandja luba?
Kui töötate täistööajaga, vajate enamikul juhtudel osalise tööajaga töö tegemiseks tööandja luba. Toidu müümine läheb teisejärguliseks tegevuseks. Paljude tööandjate jaoks ei ole toidu müük aga probleemiks seni, kuni see ei kujuta endast konkurentsi.
Kas alkoholi saab pakkuda tarbimiseks otse tootmiskohas?
Selleks ei piisa ühest ettevõttest. Teil on vaja ka baarilitsentsi (kontsessiooni) vastav alt restorani baariseaduse (GastG) paragrahvile 3. Selle saate oma valla vastutavast heakorrabüroost. Ilma alkoholilitsentsita ei tohi alkoholi otse müüa ega nautida.
