Pisikesed punased, mustad või rohelised kahjurid on oluliseks toiduallikaks teistele loomadele, näiteks lindudele ja lepatriinudele, kuid armastatud taimedele aknalaual, rõdul või aias on nad tõeliseks piinaks.
Levede nakatumisest põhjustatud kahjustused
August tehes süstivad lehetäid oma sülge taimedesse. See põhjustab värvimuutust ja punnitust. Lehetäid saavad oma probossi abil spetsiaalselt taime radadele puutuda. See imemistegevus põhjustab võrsete kängumist. Äärmuslikel juhtudel võivad terved alad kuivada ja surra. Väljaheidetud mesikastele (kleepuv, viskoosne mass) sadestuvad sageli tahmahallitusseened, mis annab lehtedele määrdunud välimuse. Eelkõige võivad lehetäid edasi kanda kardetud viiruslikku taimehaigust. Parim on hävitada kogu taim.
Levede nakatumist saab kiiresti ja lihts alt ära tunda ning suhteliselt lihts alt ja tõhus alt ravida. Infestatsioonile on tüüpilised väärarengud ja värvunud lehed. Kuid teravakujulistele loomadele meeldivad nii lehed kui ka ülejäänud taimed: õiepungad ja võrseotsad on neile tõeline maiuspala. Teine eksimatu märk, et lehetäid on taimedel end koduseks teinud, on kleepuv kate ehk nn mesikaste, mida võib leida lehtede alumisel küljel. Kuigi see ise pole kahjur, on see soodne kasvulava mustale tahmahallitusseentele, mis võivad taimi tõsiselt kahjustada.
Eelpool mainitud lehtede deformatsioonid on lehetäide eritusprodukti tagajärg. Need imevad oma tüvega taimest välja süsivesikuterikka taimemahla ja eritavad selle hiljem kleepuva mesikastena.
Lehtetõrje – õrn, kuid tõhus
Sõltuv alt nakatumise raskusastmest saab lehetäisid likvideerida erinevate vahenditega. Keemiline töötlemine on enamikul juhtudel välditav, eriti kui teil on veidi kannatust. Häid tulemusi tõotavad päris mitmed kodused vahendid, näiteks tubakapuljong või kohupiima seebi leelis. Kõigil neil omatehtud vahenditel on aga ühine see, et need ei anna kohest mõju, vaid neid tuleb regulaarselt kasutada, et tagada lehetäide tõhus ja täielik kõrvaldamine. Nii et kui ootate suurt lööki väikeste metsaliste vastu, peate kodustes vahendites pettuma. Nende suurteks eelisteks on aga see, et need on tavaliselt taimede ja keskkonna suhtes õrnad ning ei sisalda keemilisi aineid.
Kodused abinõud lehetäide vastu
Kui lehetäide arvukus on endiselt jõukohane ja taimele tekitatud kahjustused pole veel väga suured, võib võimas veejuga imet teha. Toataime saab duši all või vannis kergesti ravida dušiotsast tuleva kõva joaga. Selleks tuleks need panna kilekotti, mille seod kõvasti kinni. Muidu muutub vannituba kiiresti lahinguväljaks.
- Kui teil on aed, saate nakatunud taimi lihts alt aiavoolikuga ravida. Selleks seadke veejuga lihts alt nii kõvaks kui võimalik ja voolige kahjustatud taimed iga paari päeva tagant ära – kuni täid enam ei leita.
- Teine kodune vahend on süstid puljongiga: ürte tuleb leotada 24 tundi, seejärel lasta keema tõusta ja umbes 20 minutit podiseda. Puljongit saab teha tomatilehtedest ja -vartest, aga ka rabarberilehtedest.
- Toataimede puhul piisab, kui kastate kogu taime 24 tunniks leigesse vette. Lehetäid ei suuda seda protseduuri üle elada.
- Roose lehetäide eest saate kaitsta, kui istutate ruumidesse lavendlit või torgate iga roosipõõsa lähedusse küüslauguküünt.
Klassikaline lehetäide tõrjevahend on ikkagi seebivesi. Selleks lisa ühele liitrile veele 50 g kohupiimaseepi ja lahusta see. Lõpuks lisatakse lahusele umbes 75 ml piiritust. Tulemus kantakse taimele pihustuspudeliga – aga lehtede alumisele küljele. Segu ei tohiks aga puutuda kokku taimemuldaga, seega katke see korralikult kinni ja ärge jätke taime pärast töötlemist otsese päikesevalguse kätte.
Kui lehetäide nakatumine on juba kaugele arenenud, soovitatakse koduseks vahendiks nõgese keetmist, mida saad pritsimispudeli abil kergesti nakatunud taimeosadele pihustada. Ka siin tuleb rakendust korrata, kuni viimane täi on tapetud. See võib kesta mõnest päevast nädalani.
Teine tõhus vahend kahjurite vastu on töötlemine tubaka keetmisega. Selleks keedetakse sigaretitubakat või sigaretikonid vees, kuni see muutub pruunikaks. Pärast keedu kurnamist võid lisada veel veidi kohupiimaseepi. Kui tubakapruun on jahtunud, lahjendatakse see veega ja pihustatakse pihustuspudeli abil kahjustatud taimeosadele. Kui pruulile on lisatud kohupiimaseepi, tuleb potimuld uuesti katta ja pärast töötlemist vältida otsest päikesevalgust.
Kui nakatumine on eriti tõsine, on soovitatav ravida neemiõlist valmistatud emulsiooniga (neemiõli), mida saab osta spetsialiseeritud jaemüüjatelt. Tugev alt kahjustatud taimeosad tuleks eemaldada.
Lepäise looduslikud vaenlased
Lehesuurustel loomadel on ilmselgelt palju looduslikke vaenlasi. Seega on nad toiduallikaks mitmesugustelt teistelt loomadelt. Nende hulka kuuluvad linnud ja erinevad mardikad, aga ka pitsikud, parasiitherilaste vastsed, sipelgad ja muud tüüpi putukad. Need on eriti populaarsed lepatriinude ja nende vastsete seas. Aias, kus on hea ökoloogiline tasakaal, leidub alati piisav alt looduslikke lehetäide kiskjaid.
Sel põhjusel on mõned aednikud välja töötanud eriti tõestatud meetodi, kui nad avastavad oma dekoratiivtaimede lehtedelt ühe või kaks lehetäi: nad ei tee siis mitte midagi. Väga sageli juhtub, et väikesed kahjurid ei tee tegelikku kahju ja kaovad ühel hetkel ise. Hobiaednikuna pead loomulikult ise otsustama, kas soovid oodata ja teed juua või kasutad pigem mõnda ül altoodud vahendit.
Mida peaksite teadma lehetäide tõrje kohta lühid alt
- Lepäiv kuulub taimsete täide perekonda ja on üks tuntumaid taimekahjureid.
- Teised levinumad aiakahjurid on teod, mutid ja hiired.
- Täiskasvanud lehetäi on umbes 1–4 mm suur, tiivuline või tiivutu ning kõhul on kaks tahapoole suunatud tumba.
- Väikesed, peamiselt rohelised või mustjaspruunid loomad eelistavad rünnata noori võrseid, lehtede ja õite alakülgi.
Kui avastate oma taimedel lehetäi, peaksite nende vastu võitlema esm alt koduste vahenditega. Korralik annus kannatlikkust ja regulaarne kasutamine on lehetäide tõrje edu võti. Kõik ül altoodud abinõud on hõlpsasti kasutatavad ja tõhusad. Esmajärjekorras lehetäide nakatumise vältimiseks on taimede nõuetekohane hooldus hädavajalik. Terveid ja tugevaid taimi ründavad kahjurid palju vähem kui haigeid. Seetõttu on väga soovitatav tutvuda oma taimede individuaalsete nõudmistega.
- Ennetamine: Parim ennetus on tutvustada kasulikke "vaenlasi", nagu lepatriinud, kõrvitsad, hõljuklased, paelad ja parasiitherilased. Vältige kuiva õhku – seadke eesmärgiks niiskus, nii talveaias kui ka klaaskasvuhoones.
- Keemiline tõrje: kasutage fungitsiide. Need tungivad läbi lehe ja imenduvad kahjurite poolt taimemahla kaudu.
- Bioloogiline tõrje: kasutage püreetrit, tõestatud vahendit imevate putukate vastu. Kodused vahendid ei aita kohe – edu toob vaid regulaarne kasutamine. Tähtis: ärge oodake, kuni taim on täielikult nakatunud, vaid võitle kahjuritega varakult!
