Vihmavee tasu: mis see on?

Sisukord:

Vihmavee tasu: mis see on?
Vihmavee tasu: mis see on?
Anonim

Oled majaomanik või üürnik: Saksamaal peab iga eramajapidamine maksma nn vihmaveetasu, rahvasuus ka vihmamaksu. Kes peab selle tasu maksma, kuidas seda arvutatakse ja kas seda on võimalik vältida?

Definitsioon

Vihmaveetasu on osa reoveetasust, mis jaguneb reoveeks, mageveeks ja sadeveeks ning arvestatakse ja kogutakse eraldi. Seda tasu nimetatakse rahvasuus ka "vihmamaksuks", kuna seda maksustatakse kogu kanalisatsioonisüsteemi juhitava vihmavee pe alt. Seetõttu võetakse arvutusse ainult hoonestatud ja suletud kinnistualad.

Vihmavett tilgub vihmaveetorust
Vihmavett tilgub vihmaveetorust

Märkus:

Plomendamata või halvasti tihendatud alad jäävad aga maksuvabaks. Siin ei voola sademevesi ühiskanalisatsiooni, vaid imbub pigem maasse.

Kes maksab?

Saksamaal peab vihmaveetasu maksma iga eramajapidamine – sealhulgas majaomanikud ja korteriomanikud –, samuti iga ettevõte ja avalik-õiguslik asutus (st munitsipaal- ja riigiettevõtted ning ametiasutused). Üürileandjatel on lubatud tasu üürnikele edasi kanda tegevuskulude kaudu eeldusel, et üürilepingus on kirjas vastav kokkulepe.

Märkus:

Vastupidiselt mõnele vastupidisele teatele ei tohi omanikud ega üürileandjad vihmaveetasu oma maksudest maha arvata. See kehtib ainult teie kinnistu kanalisatsioonitorude puhastamise ja hoolduse kohta.

küpsus

Sillutatud sissesõidutee
Sillutatud sissesõidutee

Reeglina kuulub vihmavee tasu kord aastas, kuigi konkreetne summa sõltub teie kinnistu pitseeritud alast. Mida suurem on tihendatud ala, mis sisaldab ka katust, seda suurem on makstav summa. Keskmiselt on vihmatasu umbes 150–200 eurot aastas.

Arvutamine

Sademete tasu arvutamine on keeruline ja seetõttu peaks seda tegema vastavate teadmistega inimene. Paljudel juhtudel teostavad arvutuse aga juba automaatselt omavalitsused, kes arvutavad aerofotode põhjal asf alteeritud ja seega tasuliste alade osakaalu.

Elurajooni õhuvaade
Elurajooni õhuvaade

Kaaluge sillutatud alasid

  • Katusepinnad (v.a haljaskatused)
  • sillutisega alad ja teed
  • sillutisega sissesõiduteed ja parkimiskohad (sh autovarjualused)
  • Terrassid
  • kruusaalad

Need alad on kokku liites aluseks vihmaveetasu konkreetsele summale,millega omavalitsused nõuavad 0,70–2,00 eurot ruutmeetri kohtaSee võib olla tohutu rahalise koormuse erinevused, nagu näitab meie näidisarvutus 100 m2katusepinna ja 54 m2 asf alteeritud ja asf alteeritud alaga ühepereelamu kohta:

Nõuanne:

Suletud alade suurus on enamasti ümardatud alla 10m2, meie puhul 150m2.

Linn Sademevee tasumäär Kogukulud
Frankfurt 0, 50 EUR/m2 75.00 EUR
Stuttgart 0, 68 EUR/m2 102.00 EUR
Hamburg 0, 73 EUR/m2 109, 50EUR
Köln 1, 27 EUR/m2 190, 50 EUR
Dresden 1, 56 EUR/m2 234.00 EUR
München 1, 77 EUR/m2 265, 50 EUR
Berliin 1, 809 EUR/m2 271, 35 EUR

Möödasõit

Paljud inimesed küsivad end alt, kas ja kuidas on võimalik vihmavee tasu vältida. Tegelikult pole täielik möödasõit tavaliselt võimalik, kuid tasu saab vähendada järgmiste meetmetega:

  • Hoia sillutatud alade osakaal võimalikult väike
  • Võimaldage vihma äravool sillutatud pindadelt oma kinnistul murule või heinamaale, nt. B. sobiva kaldega terrassi või katuselt äravoolutorude paigaldamisega
  • ära loo kruusa- ega kruusaaeda
  • Rohelised katused
Roheline katus
Roheline katus

Rohelised katused võivad sageli säästa palju raha, kuna neelavad osa sademetest ja omavalitsused arvestavad seetõttu haljastatud ala protsendina kogupinnast maha. Küll aga saate tasu täielikult vältida, kui teie kinnistu ei ole kanalisatsiooniga ühendatud või paigaldate vihmavee kogumiseks tsisterni.

Nõuanne:

Ettevaatlikkus on soovitatav olla ka tiigi rajamisel, sest olenev alt vallast võib sellegi arvestada asf altkattega alana.

Korduma kippuvad küsimused

Mida peetakse tihendamata alaks?

Kõik haljas- ja murualad loetakse katmata, nagu ka istutatud ilu- ja kasulikud taimepeenrad ning kesamuld. Teisest küljest peetakse materjale, mis lasevad osal vihmaveest läbi imbuda, halvasti tihendatuks (ja seetõttu arvestatakse neid tavaliselt väikese osana vihmavee tasust). Siia kuuluvad näiteks liiva- ja kruusapinnad, muru sillutuskivid, muruvuukide sillutis, kruusa laed, puitrestid ja sillutis.

Miks ei võeta arvesse sissetoodud sademete hulka?

Üsna lihtne: selleks tuleks kuidagi mõõta kanalisatsioonisüsteemi juhitava vihmavee kogust, kuid see nõuab tohutut pingutust ja seda ei saa teha ilma vigadeta. Kuna see pingutus tooks kaasa tasu olulise tõusu, on ametivõimud sellises arvestusviisis kokku leppinud.

Soovitan: