Puud ja põõsad on hobiaedades väga populaarsed privaatsusekraanide ja varjupakkujatena. Kuid nad teevad erinevas mahus tööd. Samuti on neil erinev õitseaeg ja kasvukõrgus. Mõned põõsad ja puud kannavad lõhnavaid õisi, teistel pole õisi. On igihaljaid ja lehtpuid ning põõsaid. Taimede valikul on hobiaednikul alati oluline teada, millised taimed on. Seetõttu oleme koostanud nimekirja kõige levinumatest põõsastest ja puudest aias.
Puud aias
Puud on puitunud pikaealised taimed. Neil on tipu poole kitsenev tüvi, millest tipus tõusevad välja tugevamad oksad ja peenemad lehtedega kaetud oksad. Puud moodustavad nn võra.
Klassifikatsioon pikkuse järgi
Aias olevad puud jagunevad kasvukõrguse järgi väikesteks puudeks (kolmanda järgu puud, kasvukõrgus 2 kuni 10 m), keskmisteks puudeks (teise järgu puud, kasvukõrgus 10 kuni 20 m) ja suured puud (esmajärgulised puud, kasvukõrgus üle 20 m).) määratud. Mõned väikesed puud kasvavad ka nn suurte põõsastena. Harrastusaeda istutatakse suuri puid nende väga suure kasvu tõttu harva ja kui on, võib neid nn majapuudena kohata üksikutes kohtades maja lähedal või suurtel aiamaal.
Klassifikatsioon lehtede langemise järgi
Puid saab liigitada ka lehtpuude, s.o lehti heitvate lehtpuude, igihaljaste lehtpuude ja okaspuude järgi:
Suvised rohelised puud
Need puud kaotavad oma lehed sügisel, erinev alt igihaljastest lehtpuudest, mis hoiavad lehti isegi talvel.
Erinevat tüüpi lehtpuud:
- Vaher (Acer), näiteks põldvaher (Acer campestre), tulivaher (Acer ginnala) ja jaapani vaher (Acer palmatum)
- Crabapple (Malus) erinevates sortides punaste õite ja väikeste viljadega
- Spindlipõõsas (Euonymus europaeus) rohekasvalgete õite ja punaste viljadega - mürgine
- Olivipaju (Elaeagnus angustifolia)
- Lahtine puu (Clerodendrum trichotomum)
- Tulbi magnoolia (Magnolia x soulangeana)
- Punane viirpuu (Crataegus laevigata 'Paul's Scarlet')
- Kasspaju (Salix caprea 'Mas')
- Peder (Sambucus) – kasvab ka põõsana
- Medlar (Mespilus germanica) – viljapuu
- Crabapple (Malus sylvestris) – viljapuu
- Ploom (Prunus domestica) – viljapuu
- Hapukirss (Prunus cerasus) – viljapuu
- Harilik sarapuu (Corylus avellana) – leitud ka pähklipõõsana
- Dekoratiivne kirss (Prunus serrulata) erinevates sortides punaste lehtede ja punaste luuviljadega
- Erinevad keskmise suurusega lehtpuud
- Whiteberry (Sorbus aria)
- Serviceberry (Sorbus torminalis)
- Lilla tuhk (Fraxinus angustifolia 'Raywood')
- Norra vaher (Acer platanoides 'Columnare')
- Puu sarapuu (Corylus colurna) koonilise võra ja viljadega kobarates – pähkel
- Pähkel (Juglans regia) laialivalguva krooniga – pähkel
- Sorbus domestica – viljapuu
- Hiljaõieline linnukirss (Prunus serotina) – viljapuu
- Magus kirss (Prunus avium) – viljapuu
Erinevat tüüpi suured lehtpuud
- Kask (Betula) erinevates sortides
- Pöök (Fagus sylvatica) erinevates sortides
- Vahter (Acer) erinevates sortides
- Sarvepuud (Carpinus betulus) kasutatakse sageli ka hekipõõsana
- Tamm (Quercus) erinevates sortides
- Tuhk (Fraxinus) erinevates sortides
- Gingko (Gingko biloba)
- Jadrakas (Ulmus) erinevates sortides
- Linde (Tilia) kui suvine ja talvine pärn
- Papel (Populus) erinevates sortides
- Robinia (Robinia pseudoacacia)
- Hobukastan (Aesculus) erinevates sortides
- Kastan (Castanea sativa) – pähkel
Igihaljad lehtpuud
Väikesed igihaljad lehtpuud
- Loorberkirss (Prunus laurocerasus)
- Igihaljas pukspuu (Buxus sempervirens) on kasutatav hekipõõsana - mürgine
Keskmise kasvuga igihaljad lehtpuud
Holly (Ilex aquifolium) punaste puuviljadega
Okaspuud
Okaspuid nimetatakse sageli ka okaspuudeks. Neil on sitked ja kõvad kitsad lehed, mis on enamikul okaspuudel nõelakujulised. Lehed on väga vastupidavad ja püsivad puul ka talvel.
Väikesed okaspuud
- Kääbus sammaskadakas (Juniperus communis 'Compressa')
- Korea nulg (Abies Koreana)
- Küpress (Chamaecyparis) erinevates liikides
- Suhkrupätsi kuusk (Picea glauca 'Conica')
Keskmise suurusega okaspuud
- Harilik kadakas (Juniperus communis)
- Kuusk (Picea)
- Euroopa jugapuu (Taxus baccata) – mürgine
- Mänd (Pinus) erinevates sortides
- Lõmane elupuu (Thuja occidentalis) – mürgine
Suured okaspuud
- Sekvoiapuud (Sequoioideae)
- Leis (Larix decidua)
- Valge nulg (Abies alba)
- Douglase nulg (Pseudotsuga menziesii)
- Šoti nulg (Picea abies)
- Sinine kuusk (Picea pungens 'Glauca')
- Must mänd (Pinus nigra)
Põõsad aias
Põõsad ei moodusta tüve. Nende oksad võivad kasvada otse maapinnast või oksad maapinna lähedal.
Lilledega põõsad (õitsvad põõsad)
Valged lilled
- Firethorn (Pyracantha)
- Must leeder (Sambucus nigra) – õitseb juunis ja juulis
- Harilik mari (Amelanchier ovalis) – õitseb aprillis ja mais enne lehtede tärkamist, lillad kuni sinakasmustad viljad
- Lilac (Syringa – Vulgaris – hübriid)
- Punane koerapuu (Cornus sanguinea) – õitsemise periood maist juunini, vihmavarjud, mesilastele
- Punane kuslapuu (Lonicera xylosteum) – õitsemisperiood maist juunini, sfäärilised, tumepunased viljad – mürgised
Kollased lilled
- Forsythia (Forsythia), näiteks Forsythia intermedia 'Goldzauber' või Spectabilis
- Viiesõrmeline põõsasort Potentilla fruticosa 'Kobold'
- Kuldne dušš (Laburnum anagyroides)
- Thunbergi lodjapuu (Berberis thunbergii 'Atropurpurea')
- Blisterbush (Colutea arborescens) – Lepidoptera
- Korallimari (Symphoricarpos orbiculatus) – kollakasvalged õied juunis ja juulis, rubiinpunased, ribilised viljad
Apelsiniõied
Viiesõrmepõõsasort Potentilla fruticosa 'Red Ace'
Roosad lilled
- Lilac (Syringa – Vulgaris – hübriid)
- Kolkwitzia (Kolkwitzia amabilis) – roosakasvalged kellukakujulised õied mais ja juunis
Punased lilled
- Lilac (Syringa – Vulgaris – hübriid)
- Kaneeli vaarikas (Rhubus odoratus L.) – lillad õied
- Verisõstar (Ribes sanguineum 'Atrorubens') - veripunased õied aprillis ja mais
Lillad lilled
Lilac (Syringa – Vulgaris – hübriid)
Sinised lilled
- Lilac (Syringa – Vulgaris – Hybrid) – taevasinised lilled
- Väike igihali (Vinca minor) – õitseb maist septembrini
- Beardflower (Caryopteris x clandonensis 'Heavenly Blue') - tumesinised õied augustis ja septembris
Igihaljad põõsad
- Madal mari (Gaultheria procumbens) – nimetatakse ka punase vaiba marjaks
- Suurelehine igihali (Vinca major)
- Lumenarbik (Erica carnea)
- Cotoneaster
- Igihaljas turbamürt (Pernettya mucronata)
- Varjukell (Pieris floribunda)
- Loorberroos (Kalmia angustifolia)
- Viinamarjakanarbik (Leucohoe Scarletta)
- Boxwood (Buxus sempervirens)
Nõuanne:
Igihaljaid põõsaid ja keskmise suurusega okaspuid saab istutada ka pottidesse ja kastidesse ning asetada need ümber terrassi, et luua kaunis privaatsusekraan. Nende potis olevate põõsaste eeliseks on see, et neid saab igal ajal liigutada.
Viljapõõsad (puuvilja- ja pähklipõõsad)
Viljapõõsad hobiaias ei paku huvi mitte ainult enda saagi pärast, vaid mõned liigid on oluliseks toiduallikaks ka paljudele kohalikele lindudele, pisiimetajatele ja putukatele.
Tüüpilised puuvilja- ja pähklipõõsad
- Jostaberry (Ribes × nidigrolaria)
- Vaarikas (Rubus idaeus)
- Mustikas (Vaccinium myrtillus)
- Punane sõstar (Ribes rubrum)
- Must sõstar (Ribes nigrum)
- Jõhvikas (Vaccinium vitis-idaea)
- Karusmari (Ribes uva-crispa)
- Kastemari (Rubus caesius) – kasvab tavaliselt aias metsikult
- Lambert Shasel (Corylus maxima)
- Blood Hazel (Corylus maxima 'Purpurea')
- Sarapuu (Corylus avellana)
Nõuanne:
Viljapõõsastega on soovitav aeda rajada nn magus hekk, kui põõsad armastavad samu asukohatingimusi.
Klassifikatsioon juurtüübi järgi
Puude ja põõsaste juurte kasvuharjumusel põhinev ligikaudne klassifikatsioon on sageli kasulik sobiva asukoha valimiseks.
- Lamejuursed taimed: Madalajuursed taimed on puud ja põõsad, millel on plaadikujuline madal juurtesüsteem mullapinna all. Nad ei tungi sügavatesse mullakihtidesse. Istutamisel vajavad need taimed tugivaia. Lisaks võivad nende juured muru läbi suruda. Nende hulka kuuluvad näiteks kuusk, kask, nulg, paju, sarvpuu, lodjapuu, sõstar, magnoolia, karusmari ja teenistusmari.
- Taproot: Neid puid iseloomustab nende tugeva peajuure areng, mis tungib sügavatesse mullakihtidesse. Lisaks on sellel peajuurel vähe külgjuuri. Nende puude tüüpilised esindajad on seeder, lehis, mänd, tamm ja jugapuu.
Järeldus
Puu- ja põõsaliikide liigitamine aia jaoks on väga keeruline. Üldiselt saab peaaegu kõiki igihaljaid puid ja põõsaid kasutada hekitaimedena ning privaatsuse ja tuulekaitse elementidena, kui neid vastav alt kärpida. Suured puud kiputakse siiski istutama üksi. Loodame, et meie ülevaade põõsastest ja puudest aitab teil oma aeda taimi valida.
