Lihts alt visuaalselt näeb tulemardikas välja nagu tuletõrjeauto, erepunane. Kuid see pole selle nime peamine põhjus. Naljak alt tõmbab teda ka suitsulõhn ja kuumus. Kõik loomad põgenevad, kui tulekahju on, tulemardikas tuleb, aga mitte kustutama. See on peaaegu pürofüloosne ja eelistab oma vastsete jaoks kohta puu ja koore vahel. Eriti kui need on söestunud. Mida tähendab tema välimus aiahuvilistele, kas ta on hoolik alt hooldatud aiakultuuri sõber või vaenlane?
Välimus
Tulemardikad võivad kasvada kuni 2 cm pikkuseks. Kõige tavalisema sarlakpunase tulemardika keha on piklik ja erepunane. Punased kattetiivad on eest kitsamad kui tagant. See on alt must, nagu ka alumine pool. Jalad, pea ja antennid on samuti mustad. Antennid on emasel kehapikkused ja hammastega ning isastel kammitud. Maailmas on umbes 150 liiki, need kolm liiki on meil pärismaised:
- Scarlet Fire Beetle (Pyrochroa coccinea) – siin leidub kõige sagedamini; nagu eespool kirjeldatud
- Punapäine tulemardikas (Pyrochroa serraticornis) – on veidi väiksem kui punakaspunane tulimardikas; aga tal on ka helepunane pea
- Orange Fire Beetle (Schizotus pectinicornis) – nimetatakse ka väikeseks tulemardikaks, kuna ta kasvab maksimaalselt 1 cm pikkuseks; kere on taga ja eest sama lai; värv on pruunikam
Kõik kolm liiki esinevad kogu Lõuna- ja Kesk-Euroopas, kuid mitte üldse Põhja-Euroopas. Tulimardika vastsed näevad välja jahuussidega sarnased ning on punakaspunase tulimardika puhul kuni 3 cm pikkused. Keha on veidi lapik, et vastsed saaksid koore all kergesti ringi liikuda. Nende kõhul on kaks okkakujulist sabalisandit (Cersus) ja ees on neil terariist, et saaksid vajadusel puusse puurida.
Segadus
Väga sageli, kui inimesed räägivad tulemardikatest, on need tulepõrnikad. Isegi meedias ja eriti internetis on kahe loomakese osas sageli palju segadust. Pildikesi piltidel on alapealkirjad tulemardikas, seal on kirjutatud tulepõrnika kohta, aga tegelikult mõeldakse mardikat ja vastupidi. Otseses võrdluses vaadates on mõlemad liigid üksteisest kergesti eristatavad. Harilik tulepisiku on umbes ühe sentimeetri pikkune ja lame, ühtlase seljaga. See on üsna silmatorkav alt märgistatud, sümmeetriliste mustade laikudega oranžikaspunasel taustal. Pea, antennid ja jalad on mustad. Tuletõrjepisikuid kipub ilmuma palju. Soovitav alt päikese käes ning malva- ja pärnapuude läheduses. Siin nad kurja ei tee, imedes surnud taimeosi ja putukaid. Kuna need ilmuvad mõnikord massiliselt, tunnevad mõned inimesed end ebamugav alt ja seetõttu nimetatakse neid sageli häirivaks.
Elustiil
Tulemardikad elavad peamiselt lehtmetsades. Eelistatud ööbimiskohad on surnud puit ja madalad lilledega põõsad. Nad toituvad peamiselt lehetäide magusast nektarist ja mesikastest. Vastsed arenevad ühe kuni kahe aasta jooksul ja veedavad kogu oma elu kuskil puu ja koore vahel surnud puidus. Seal ei pea nad konkurentide pärast muretsema ja neid ei muserda puu. Ka surnud puu ei erita vaiku, et end vaenlaste eest kaitsta.
Toitumine
Kui mardikad söövad puht alt taimetoitu, on vastsed röövtoidulised. Nad toituvad kukkuvatest seemnetest, taimeosadest, putukamunadest ja surnud putukatest. Nende menüüs on ka teiste mardikate ja eriti kardetud kooremardikate vastsed.
Reproduktsioon
Nagu alguses mainitud, on tulemardikatel eriline instinkt tuleallikate, eriti muidugi metsatulekahju suhtes. Siin, põlenud surnud puidus, leiab ta oma vastsete arenguks ideaalse elupaiga. Tulemardikatel on soojustundlike anduritega infrapunaorgan. See tähendab, et nad suudavad tuvastada järsu temperatuuri tõusu tulekahjude ajal üle 50 kilomeetri kaugusel. Isane tulemardikas on sobiva emase kurameerimiseks välja mõelnud midagi erilist. Ta pakub talle peas oleva vao peal kantaridiini kokteili. Isasloom saab selle kiskjate jaoks kaitsva aine õlimardikatelt. Need eritavad oma jalgadele kantaridiini. See toimib peamiselt kaitsena sipelgate eest.
Mõned mardikaliigid meelitavad seda mürki ja imevad seda enda kaitsmiseks või emasele mulje avaldamiseks. Kui emane tulemardikas on joogiga rahul, võib tekkida paaritumine. Sperma sisaldab ka suures koguses kantaridiini, mis hiljem kaitseb mune röövloomade eest. Nii lendavad tulemardikad mais ja juunis kaaslasi otsides ringi. Pärast edukat paaritumist munetakse kiiresti. Munad munetakse mädanenud või söestunud surnud puitu. Vastsed ei lahku sellest kohast kogu oma arenguperioodi jooksul. Nukkumine toimub järgmisel kevadel ja kaks kuud hiljem, mais, kooruvad valmis mardikad oma lühikeseks elueaks. Arengutapp munast mardikani võtab aega kuni kolm aastat.
Kasulikkus
Tulemardika vastsed söövad end surnud puude koore alla. Samuti meeldib neile kasutada olemasolevaid tunneleid, mille teised mardikavastsed on sinna jätnud. Sageli kohtavad nad kahjulike kooremardikate vastseid, mis on maiuspala tulemardika vastsetele. Seetõttu on selge, et tulemardikast, sealhulgas tema vastset, tuleb vaadelda pigem kasuliku putuka kui kahjurina. Valgusest meelitades lendavad mõnikord majja tulemardikad. Kuid ka siin ei tasu neid karta ja nad tuleks ettevaatlikult tagasi avamaale juhtida. Tulemardikas ei ole ohustatud ja seetõttu kaitsealune liik. Kuni surnud puitu metsa jäetakse, on populatsioon terve. Tulemardikas on oma vastsete, eriti koorepardikate vastsete rikkuse tõttu metsanduses väga teretulnud.
Järeldus
Tulemardikas on igati paeluv. Helepunane ja varustatud tuleallikate tundega, lendab ta läbi oma lühikese elu. Tegelikult lihts alt edukaks paljundamiseks. Tal on varrukas ka palju põnevaid nippe, mis aitavad leida partnerit ja õiget kohta munemiseks. Tulemardika vastsed söövad teisi mardikavastseid, sealhulgas kahjulikke kooremardika vastseid. Nad jätavad taimed ja istutatu puutumata. Järeldus on loogiline: tulemardikas on silmale päris ilus vaadata ning kasulik putukas ka metsades ja aedades. Tähelepanu täitetekst: Kokkuvõte Tulemardikas on igas mõttes paeluv. Helepunane ja varustatud tuleallikate tundega, lendab ta läbi oma lühikese elu. Tegelikult lihts alt edukaks paljundamiseks. Tal on varrukas ka palju põnevaid nippe, mis aitavad leida partnerit ja õiget kohta munemiseks. Tulemardika vastsed söövad teisi mardikavastseid, sealhulgas kahjulikke kooremardika vastseid. Nad jätavad taimed ja istutatu puutumata. Järeldus on loogiline: tulemardikas on päris ilus.
