Vannitoas, aga ka teistes maja ruumides on tasane põrand halb mõte: vesi võib ju siia koguneda ja kahju tekitada. Lahendus on kalle, kuigi teil on erinevaid võimalusi, olenev alt tasanduskihi tüübist ja konstruktsioonist. Kui soovite ise kaldega tasanduskihti luua, on kõige parem kasutada tsemendist tasanduskihti. Seda on lihtsam töödelda kui muud tüüpi.
Millal ja kus on kaldega tasanduskiht mõtet?
Kaldus tasanduskihti kasutatakse seal, kus vesi peab ära voolama. See võib juhtuda näiteks vannitoas, kus on dušikabiin, aga ka
- rõdu
- terrass
- lamekatus
- sissesõidutee garaaži
- või käitlemisala ujulas
Nõlva kaldenurk peaks olema umbes poolteist kuni kaks protsenti, kuna vesi hakkab voolama alles sellest punktist. Tegelikult tähendab see, et tasanduskihi kalle peaks olema ligikaudu kaks sentimeetrit joonmeetri kohta. Vee kiiremal äravoolul on mitmeid eeliseid: see mitte ainult ei takista hallituse teket koguneva niiskuse tõttu, vaid voolav vesi peseb ära ka peened mustuseosakesed.
Nõuanne:
Lamekatuse kalle (nt garaažil) on ehitatud sarnasel põhimõttel. Siin saab kanda kas kaldus tasanduskihi või sobiva isolatsiooni, mis juhib vee otse renni.
Milliseid langevaid tasanduskihte on olemas?
Põhimõtteliselt on teil kaldpinna ehitamiseks kaks võimalust. Esimeses variandis laote aluskonstruktsiooni, mis tagab vajaliku kalde. Ainult sellele paigaldate tegeliku tasanduskihi, mis peab olema kõigis kohtades sama paksusega.
Alternatiivina võite kasutada kallet ka otse tasanduskihis: See on tegelikKallaku tasanduskiht.
Kallakuga aluskonstruktsioon
Kaldus aluskonstruktsioon, mille peale laotakse sama paksusega tasanduskiht, saab ehitada kokkupandavatest komponentidest või muudest materjalidest. Vahtpolüstüroolist paneelid on siin osutunud tõhusaks, kuid need peavad olema varustatud kleepuva alusega: vastasel juhul ei pea tasanduskiht lihts alt vastu. See variant sobib ainult väikeste nõlvade jaoks, mis on alla kahe sentimeetri jooksva meetri kohta. Suurema kalde korral ei oleks konstruktsioon enam kandev, mistõttu tuleb sellisel juhul mõelda muule lahendusele.
Klassikaline langev tasanduskiht
Siin on hea lahendus klassikaline kaldkiht. See on tingimata komposiit tasanduskiht, millesse kalle valatakse otse. Selle variandi eeliseks on ka see, et seda on lihtsam teostada – pole ju vaja aluskonstruktsiooni. Lisaks annab klassikaline kuju kõrge stabiilsuse ja vastupidavuse. Peaksite lihts alt jälgima, et tasanduskiht saavutaks nõutava minimaalse paksuse ka kõige sügavamas kohas – kõrgem ala on vastav alt paksem.
Nõuanne:
Muide, kaldus tasanduskihi saab paigaldada ka hiljem, kui soovite, et absoluutselt sirge põrand oleks vajaliku kaldega. Seda saate saavutada tasandusmördiga, mida saab kasutada üksikute alade tasandamiseks. Lõppude lõpuks ei pea te tervet korrust ümber tegema.
Tehke ise kaldkiht
Asi pole ainult selles, et tasanduskihte on erinevaid – spetsialist teeb vahet ka erinevatel paigaldusviisidel. Sellest jaotisest leiate nimekirja erinevate tasanduskihtide eelistest ja puudustest ning lihtsad juhised tsemendi- või betoonpõranda paigaldamiseks seitsme sammuga kogenud isetegijale.
Tasanduskihi tüübid
Majade ja hoovide laiendamisel kasutatakse tavaliselt tsement- või kiirtasanduskihti. On ka teisi tüüpe, kuigi neid kasutatakse harvemini ja neid kasutatakse sageli teatud juhtudel. Näiteks mastiksasf alti ei saa kasutada ainult teedeehituses, vaid see sobib ideaalselt ka tasanduskihina sise- ja välistingimustes. Materjal on veekindel ja äärmiselt vastupidav, kuid kergesti töödeldav.
Mastiksasf alt siseruumides
Siseehituses ei kasutata aga tavalist mastiksasf alti nagu teedeehituses, vaid pigem nn kõva bituumenit. Kuid see ei sobi kaldus tasanduskihi jaoks, kuna see tuleb tavaliselt paigaldada ujuv alt. Anhüdriidist või k altsiumsulfaadist tasanduskiht on samuti voolav tasanduskiht ja seetõttu ei sobi see nõlvadele. Lisaks ei talu see materjal vett ja seetõttu ei saa seda kasutada välistingimustes ega niisketes siseruumides (vannituba, köök).
Tsement või kiirtasandus? Eelised ja miinused
tsement tasanduskiht
Kõige sagedamini kasutatakse lihtsat tsemendist tasanduskihti. See on kulutõhus segu tsemendist ja ehitusliivast või peenest kvartsliivast, mida saab segada mis tahes konsistentsiga – just nii, nagu vajate ja saate seda kõige paremini töödelda. Tsemendist tasanduskihti saab kasutada voolava või mullaniiske tasanduskihina, kuigi viimane variant oleks ideaalne kaldpõranda jaoks.
Munnaniiske tsementtasanduskiht nõuab aga palju tööd ja seda tuleb vaevaliselt peale kanda, eemaldada ja käsitsi siluda. See tasanduskiht nõuab ka palju aega kuivamiseks ja tardumiseks: see peab seisma vähem alt 28 päeva, enne kui saate selle põrandakattega (nt plaatidega) katta. Tulemus on aga äärmiselt kõva, vastupidav ja vee suhtes tundetu.
Tsemendi tasanduskihi eelised:
- odav
- lihtne segada
- saab töödelda erineva konsistentsiga
- äärmiselt vastupidav
- väga raske
- veekindel
- ideaalne välitingimustes kasutamiseks
Tsemendi tasanduskihi puudused
- kuivamine ja tardumine võtab kaua aega
- ei tohi enneaegselt katta – hallituse oht
- rebeneb kergesti (vältige tugevdava kanga lisamisega)
- Kiire kriips
Pika kõvenemise miinust saab aga vältida nn kiirtasanduskihiga. Need on enamasti tsemendiga seotud segud, mis erinev alt tavalistest tsemendist tasanduskihtidest kuivavad umbes 24 tunni jooksul ja seejärel saab katta.
Nõuanne:
Tsement tasanduskiht on hea valik ka siis, kui soovite paigaldada vannituppa põrandakütte koos dušikabiiniga. Tasanduskihi valimisel pöörake tähelepanu märkusele “soojendusega tasanduskiht”.
Lanemistüübid
Lisaks erinevatele tasanduskihtide materjalidele on nende paigaldamiseks ka erinevaid viise:
- Kuiv tasanduskiht: valmis tasanduskihi elementide paigaldamine
- Märg tasanduskiht: niiske kuni vedel tasanduskiht valatakse aluspinnale
- Komposiit tasanduskiht: tasanduskiht valatakse otse aluspinnale, ilma isolatsioonita
- Ujuv tasanduskiht: asetatakse isolatsioonikihile
Kui tasanduskiht peab olema kaldega, ei tohi tooraine olla liiga vedel – vastasel juhul ei ole võimalik seda ühtlaselt peale kanda, kuna materjal voolab siis lihts alt alumisse piirkonda ära. Liimitud tasanduskiht on kõige mõttekam, kuna see tagab suurima võimaliku stabiilsuse.
Materjalid ja tööriistad
Te vajate:
- Tsement või kiirtasand
- vajadusel löögimüra isolatsiooniks polüstüreenpaneelid
- vajadusel PE kattekile
- Kühvel
- vajadusel betoonisegisti
- Vaimne tase
- terasest kellu
- lõikurinuga
Polüstüreenpaneelid on vajalikud vaid siis, kui näiteks kortermaja vannituppa on vaja paigaldada löögiheliisolatsioon. Betoonisegamismasin pole seevastu absoluutselt vajalik, kuid see teeb tasanduskihi segamise palju lihtsamaks. Sellist masinat pole vaja osta, saate selle igapäevaselt rentida igast ehituspoest.
Kulud
Tsement- või betoonkiht võimaldab kuluefektiivset paisumist: 25-kilone kott tsemendist tasanduskihti maksab umbes 5,50 eurot, kuigi tasanduskihi ruutmeetri kohta tuleb arvestada umbes 20 kilogrammi – konkreetne kogus sõltub valitud kihist paksus. Kiirtasanduskiht on veidi kallim, umbes üheksa eurot 25 kilogrammi kohta. 100 ruutmeetri PE kattekile eest võib olenev alt valitud kvaliteedist – kaubamärgitootest või oma kaubamärgist – oodata umbes kaheksa kuni 14 eurot, samas kui valikulised isolatsioonipaneelid maksavad umbes kolm kuni kuus eurot ruutmeetri kohta.
Betooni tasanduskihi paigaldamine – samm-sammult
Kallakuga tasanduskihi paigaldamiseks pole mitte ainult üks, vaid palju erinevaid viise. Järgmisest jaotisest leiate viise, kuidas kaldjoont võimalikult lihts alt tutvustada.
Aluspinna ettevalmistamine
Kuid enne tasanduskihi pealekandmist tuleb esm alt teha ettevalmistustööd. Esm alt paigaldage servasoojustusliist, mis on eriti oluline paisumisvuugina - mitte ainult integreeritud põrandaküttega põrandatel, vaid ka lauspäikese käes olevatel rõdudel ja terrassidel. Seejärel paigaldage vajadusel isolatsioonipaneelid. Mõlemat tuleks sujuv alt rakendada.
PE-kile paigaldamine
Kui paigaldate löökheliisolatsiooni, tuleks see tihendada PE-kilega. See toimib eralduskihina tasanduskihi ja isolatsiooni vahel ning seda on lihtne lõikenoaga lõigata.
Tsemendi tasanduskihi segamine
Nüüd võite hakata segama tsemendist tasanduskihti: tasanduskihi ja vee õige segamissuhte leiate pakendile trükitud tootja juhistest. Tavaline on aga segamissuhe neli ühele – st neli osa tasanduskihti ja üks osa vett, mis tuleb hästi omavahel segada. Tasanduskiht peaks olema võimalikult tugev ja mitte voolama. Pange tähele ka seda, et mõned tootjad soovitavad lisada lisaaineid (nt tasandusliim), mis tuleb eraldi osta.
Tasanduskihi pealekandmine ja paigaldamine
Esm alt jagage ruum katuseliistude abil üksikuteks osadeks, mis hõlbustab tasanduskihi pealekandmist ja eemaldamist. Laota valmis tasanduskiht labidaga laiali, kusjuures keskel peaks paksus olema ca neli kuni neli ja pool sentimeetrit. Materjal pakseneb ühelt poolt ühtlaselt, teiselt poolt aga tasaneb. Seda on võimalik saavutada näiteks tööriista abil: lõigake katuseliistud eelnev alt sobivasse mõõtu, et need peegeldaksid soovitud gradienti. Teise võimalusena saate juhtjooni joonistada ka stringide abil.
Tõmba ära
Seejärel tõmmake tasanduskiht maha teise lati ja vesiloodiga, et pind oleks sile ja soovitud kaldega tasane. Kontrollige vesiloodi abil õiget kallet.
Silumine
Lõpuks silu tasanduskiht ujuki ja teraslabidaga.
Kuivatamine
Sõltuv alt tasanduskihi tüübist peab värske põrand kuivama mõnest tunnist kuni 30 päevani ilma põrandal kõndimise või katmiseta. Selle aja jooksul peaksite iga päev põhjalikult ventileerima. Seejärel saate selle põrandakattega katta. Kui seda ei juhtu, peate selle pitseerima või katma. Selleks sobivad väga hästi epoksüvaigul põhinevad pinnakatted.
Kas peate tasanduskihti lihvima?
Et tasanduskiht annaks siis kergelt kaldu, kuid siiski tasase pinna (ja ei oleks kühmu ega pragusid või oleks võimaliku ukse jaoks liiga kõrge, siis saab selle maha lihvida. Kerged ebatasasused saab imeliselt tasandada, Lihvitud tasanduskiht teeb ka ilusa põrandakatte. Selleks saab kasutada nurklihvijat, ühekettalist masinat või teemant-pöörlevat plaati Tugeva tolmu tekitamise tõttu kandke kindlasti kaitseriietust sh suu- ja silmade kaitse.
