Aiatiigi rajamiseks on palju põhjuseid. Veel on maagiline tõmme. Lugege siit, mida peate tiigi loomisel arvestama. Peaksite need kulud ligikaudu välja arvutama.
Õues leiame järved ja jõed erakordseks maastiku rikastajaks – välimus muutub, sirge veepind mõjub rahustav alt. Kuid vesi pakub ka võimalusi väga rikkaliku erineva taimestiku ja loomastiku arendamiseks, millega tegelemine pakub erilisi seiklusvõimalusi.
Õige asukoht
Kuigi terrassile saab veetünni väga kiiresti paigaldada, saab aiatiigi plaan harva teoks üleöö. Tulevase tiigi asukoha ja suuruse üle tuleks otsustada mitte talvel, vaid suvel. Siis on puud ja põõsad lehed ning nii proportsioone kui ka valguse ja varju jaotust saab realistlikum alt hinnata.
Aiatiigi planeerimisel tuleb arvestada erinevate aspektidega. Veekogu julgustab seda vaatama. Nende koht on seega eelkõige sageli kasutatavates kohtades: maja vahetus läheduses, istumiskohas või maja sissepääsu juures. Kui see ruum pakub ümbritsevatele taimedele optimaalseid arenguvõimalusi tänu pinnasele, valguse esinemisele või ideaalsele mikrokliimale, tekib peagi soovitud üldmulje lopsakast ja veega sobivast taimekasvust. Veest väljuvad taimed on üldiselt pehmete kudedega ja painduvad kergesti. Seetõttu tuleb tuulekaitsega arvestada.
Tiigi suurus ja kuju
Veeala ei tohiks olla liiga väike. Isegi kui olete planeerinud 2-3 vesiroosi ja sellekohase sooiirise, männilehestiku või kassisaba istutamise, on vajalik suurus vähem alt 4 x 2,5 m. Paljud aiatiigid on väiksemad – omanike hilisemaks kurvastuseks.
Arv on liiga suur, kokkupandavad tiigid näevad enne paigaldamist palju suuremad välja kui hiljem istutamisel. Milline kuju valitakse, sõltub sageli aia stiilist. Loodusliku välimusega ümar kuju sobib paremini pargilaadsele alale. Väikestes aedades või majade läheduses on geomeetrilised, eriti ristkülikukujulised kujundid palju sobivamad. Isegi kui tänapäeval on populaarne ümbritsevaga sulanduv loomulik välimus, naudite pikemas perspektiivis kontrasti sirgete servade ja taimede mitmekesise kuju vahel. Valmis basseinide valik arvestab paljusid soove.
Õige sügavus
Rohkem sügavust tähendab rohkem kaevetöid ja seega ka suuremaid kulusid. Nii et proovite jääda võimalikult tasaseks. Puhta taimekasvuga tiik vajab maksimaalselt 40-60 cm veesügavust, see ei pea olema sügavam, kuid võib mõnes vööndis olla palju madalam. Kui aga eeldada, et kala kasutatakse ja ületalve elus hoitakse, siis 60 cm ei piisa, sest karmidel talvedel on oht, et jääkiht tekib täies sügavuses. Vähem alt ühes kohas peab vee sügavus olema 80 cm või parem 100 cm. Ja kalad tõmbuvad sellesse vajadusel tagasi. Selline sügavus tuleb kasuks ka siis, kui tiik on lauspäikese käes.
Tiigi põhi
Pind peab kindlasti olema kindel ega tohi järele anda. Seda on võimalik saavutada tiigi põhja ca 10 cm paksuse liivakihi maha raputamisel või vastava lahja betoonikihi lisamisega. Erineva sügavusega basseinide jaoks on vaja need võimalikult täpselt sobitada, mis pole alati lihtne. Basseini kuju märkimine ja mitu korda seadistamine on vajalik, kuni kõik on õige. Ennetava meetmena tehakse süvend veidi suuremaks ja peale vesiloodiga peenhäälestamist lisatakse allesjäänud õõnsuste täitmiseks liiva. Kivisel pinnasel on vajalik ka liivakiht. On ütlematagi selge, et juuri, kive jms kogutakse hoolik alt, et vältida tiigi naha vigastusi. Muidu pakuvad jaemüüjad tiigifliisid, mis on kilede alla laotavad mittemädanevad matid, mis kaitsevad neid vigastuste eest.
Tiigivee täitmine ja tühjendamine
Sage veevahetus on vaev alt võimalik. Tavaliselt püsib vesi basseinis ka talvel. Välja arvatud juhul, kui tegemist on ainult suviseks kasutamiseks mõeldud purskkaevusüsteemi või tiikidega. Täielik kuivendamine hävitaks paljude veetaimede talvised vormid. Üldpuhastust soovitatakse siiski korra aastas varakevadel. Selleks piisab pumbast või imemisest, kui on kalle. Odavaid pumpasid saab ühendada ka mis tahes käsitrelliga. Valik on suur kuni võimsa mudapumbani. Tühjendusseade pole alati vajalik, kuid täielikuks tühjendamiseks on vaja mudašahti, süvend, mis mahutab täielikult pumba imemiskorvi. Selleks peaks piisama lisasügavusest 20-25 cm. Kohal, kus vooluühendus puudub, on vajalik sisseehitatud äravool, mis ideaaljuhul kombineeritakse ülevooluks püsttoruga.
Ohutusmeetmed
Ametivõimud ootavad teatamise ja osalise kooskõlastuse nõudeid vaid suuremate ehitusprojektide puhul, eriti kui need hõlmavad betoonist aiatiike. Parem on aga end kindlustada, tehes järelepärimise vastutavatele ehitusasutustele või loodusliku vee kraani korral valla või linnaosa veeametisse.
Taimed erinevatele veesügavustele
On mõned vesirooside tüübid, millel on kõrgeimad nõuded vee sügavusele: Nyniphea lutea, kollane veeliilia, mida nimetatakse ka Mummeliks, ja Nymphea alba, meie kohalik valge veeliilia, samuti mõned neist saadud sordid. sellest. Mõlemad kasvavad metsikult Saksamaa vetes ja taluvad kuni 1,50 m sügavust. Enamik vesiroosid ja eriti teised veetaimed peavad aga olema madalamad. Enamik sorte saab suurepäraselt hakkama sügavusega 40-8d cm. Nympheapygmea alba vajab isegi 10-20 cm vett. Eriti kui taimed on veel noored, on madalam veetase alati parem kui liiga kõrge veetase, sest see soojeneb paremini. Kui aga õitsemine peaks toimuma, on vajalik soovitud veetase. Väljaulatuvad lehed, mille varred on selgelt nähtavad, tuletavad tiigiomanikule meelde, et taimed vajavad rohkem vett.
Aiatiigi metsloomad
Kui teil on märgala biotoobi aluseks pakkuda veekogu, ei pea te palju tegema ja saate ikkagi nautida paljusid loomi, kes järk-järgult ilmuvad. Nagu me teame, tuleb kogu elu vesi. Ilma meiepoolse tegevuseta moodustub toiduahel ja seeläbi elukooslus, mis saab alguse vesikirbist. See pisike koorikloom ilusa nimega Daphnia liigub tõmblev alt edasi, on vaid umbes 1 mm paksune ja võib peagi kohata iga veelomp.kus ta toitub vetikatest. Tema saatus on olla toiduks teistele aiatiigis ja selle ümbruses olevatele külalistele, eriti kaladele. Lisaks vesikirpudele on seal mitmesuguseid pisikesi olendeid, näiteks: Nt punkrid, parametsiumid, vesilestad, rannakarbi koorikloomad, maikuu vastsed jne, mis ühelt poolt toimivad tervisepolitseina ning tarbivad taime- ja loomajäänuseid, kuid teisest küljest söövad neid ka kõrgemad loomad.
Tiigi ehitamise kulud
Kui soovite oma aeda tiiki luua, ei tohiks te eirata sellise ostuga kaasnevaid kulusid. Põhimõtteliselt peaksite planeerima pinnase kaevamise, tiigi vooderdise, pumba koos filtriga ja taimede kulud. Neid kulusid ei saa aga täpselt mõõta, sest need varieeruvad täielikult sõltuv alt aiaomaniku individuaalsetest soovidest. Kulude kokkuhoiuks võite tiigi kaevamise loomulikult ise teha. Sobiva varustuse saab soods alt rentida. Tiigi ehitamisel tuleks kasutada kvaliteetset fooliumi, kulud võivad olenev alt kvaliteedist ja suurusest erineda. Ruutmeetri keskmine väärtus jääb 1000 euro kanti. Oma aiatiigi jaoks vajaliku pumba saad igast ehituspoest, kuid oota hinnaks umbes 300 eurot. Tiigitaimede hinnad võivad seevastu olla väga erinevad, võib-olla on isegi teie aianaabril paar kasulikku võrset ära anda
