Kevadel sulab talvest üle jäänud lumi ning sageli on näha tõsiseid kahjustusi hekkidel ja erinevatel puudel. Eelkõige ülemised lehed on kuivanud ja kahjustatud. Eriti mõjutatud on igihaljad liigid, nagu viburnum ja kirss-loorber. Kevadel tuleks taimed tagasi kärpida ja väetada.
Hekitaimed tiheda liiklusega teedel
Tihe liiklusega teed puistatakse libedateede ohu tõttu soolaga. Seetõttu mõjutab teesool eriti halvasti hekitaimed, mis on istutatud otse tänavatele ja kõnniteedele. Kui pakane taandub ja maapind pole enam külmunud, tuleks esm alt taimi väga tugev alt kasta, et taimed soolast vabastada. Kui viimased soolajäägid on kõrvaldatud, tuleks hekke ergutada spetsiaalse okaspuuväetisega.
Külmavabade ilmade saabudes võib võrsete pritsimine alata. See kõrvaldab taimele talvitunud kahjurid ja soodustab pungade avanemist. Paigaldatud õlikile tagab olemasolevate kahjurite lämbumise.
Okaspuuhekid privaatsusekraanidena
Enamik inimesi hindab oma hekke, sest need pakuvad täiuslikku privaatsust ja eraldavad ideaalis aia naaberkinnistust. Sel eesmärgil on eriti populaarsed järgmised taimed:
- igihaljad taimed
- Okaspuud
- Okaspuud
Nende hekitaimede populaarsus ei tulene ainult privaatsuse kaitsest, vaid väga tihedad hekid pakuvad ka optimaalset tuulekaitset, eriti sügisel. Lisaks saab suure liiklusega põhimaanteedel vähendada sõidukite müra. Vastav alt saab summutada ka mänguväljakute ja lasteaedade müra. Thuja on selleks otstarbeks optimaalne lahendus.
Thuja hekid on eriti kergesti hooldatavad ja vastupidavad. Lisaks tuleb tujaheki puhul okaspuuväetist lisada vaid selle istutusaastal, et saada õiget kasvu. Taime tugev loomulik kasv muudab edasise väetamise ebavajalikuks.
Idude pihustamine putukate ja ladestuste vastu
Kevadel on ilu- ja viljapuude pungade puhkemisel vajalik võrsete pritsimine. See tagab munade ja talvitunud putukate taimede väljapesemise ja hävitamise. Edasised ennetusmeetmed hõlmavad sipelgate ja röövikute liimirõngaid vastavate taimede tüvele. See kaitseb hekke ja puid maapinnast üles roomavate putukate eest. Kohe, kui pakane on möödas, soovitame kasutada orgaanilist puuvärvi, mis kaitseb koort lõhenemise eest ja säilitab selle loomuliku elastsuse.
Pärast võrsete pritsimist ja edasisi ettevaatusabinõusid kahjurite vastu on soovitav puid ja hekke regulaarselt väetada. Heki- või okaspuuväetis on sama oluline kui komposti, multši või heina lisamine, et toetada hekitaimede loomulikku vastupidavust. Mineraalid muudavad taime kahjurite, putukate ja haiguste suhtes vastupidavaks.
Kopukatsed muudavad kahjurite nakatumise nähtavaks
Sitki kuusetäi on väga levinud kahjur. See võib tekitada probleeme ka jõuliselt kasvavate hekkide puhul. Nakatumise oht on eriti suur pärast pehmeid talvesid. Kahjur on roheline ja tal on punased silmad. Ta pesitseb taime sees ja talvitub seal. Kogenud heki- ja puuomanikud viivad seetõttu sügisel läbi individuaalsed koputustestid, mis tähendab, et kahjurit saab varakult tuvastada ja sellega võidelda. Selleks võtke lihtne valge A4 paberileht ja hoidke seda puu sees oleva oksa all. Kui oksa koputamise ajal langeb lehele rohkem kui kuus kahjurit, tuleks hekki või puud töödelda vastava täideraviga.
Igihaljad hekid istutatakse sügisel
Igihaljaid hekke ja taimi tuleks töödelda ka okaspuuväetisega. Ideaalis toimub istutamine sügisel. Sel ajahetkel on optimaalseks kasvuks parimad tingimused olemas. Sügisel istutades võib loomulikult kohe hakata taimi väetama.
Kasutatud väetis sisaldab sageli seent, mis kinnitub taime juurtele. Seejärel paisub seen kiiresti, mistõttu viljastatud taime juured kasvavad kiiresti. Juure kunstlikult suurendades suudavad taimed tänu suuremale juurtepinnale oluliselt rohkem vett omastada. Selle tulemuseks on ka suurem toitainete omastamine ning tugevam ja ühtlane kasv. Okaspuuväetis on pikaajalise toimega, mille tulemusena paraneb pidev alt toitainete omastatus. Seetõttu tuleb enamikul juhtudel eriväetist kasutada alles pärast istutamist. Üksikjuhtudel võib aga väetada kord aastas. Regulaarselt tuleks väetada eelkõige lillepottidesse ja pottidesse istutatud igihaljaid taimi, sest väetise koostisained ei jää potti. Üldjuhul ütleb taim vastavale aednikule väetamise taseme. Kui taim kasvab vähe ja ebaregulaarselt, tuleks teda väetada. Kui taim tärkab ja areneb piisav alt, saab taim piisav alt toitaineid ja ei vaja pidevat väetamist.
Okaspuuväetis on hinna ja koostise poolest väga erinev
Okaspuuväetist ostes tuleb arvestada mõne asjaga. Abistavat teavet koostise ja hinna kohta leiate arvukatest võrdlusportaalidest Internetis. Lisaks saavad asjatundlikud aednikud ja botaanikud anda kasulikke näpunäiteid okaspuutaimede väetamiseks ja kaitsmiseks. Üldjuhul pole otsustava tähtsusega mitte ainult hind, vaid ka koostis. Mõned okaspuuväetised sisaldavad rohkem lämmastikku, teised rohkem väävlit. Siin otsustab taim, mitte hind, milline väetis on ideaalne lahendus. Okaspuuväetise pakk maksab poodides viie euro ringis. See hinnakategooria on tavaliselt okaspuuväetise puhul piisav ja seda ei tohiks mingil juhul ületada.
Mida peaksite teadma okaspuuväetisest lühid alt
- Okaspuuväetised sisaldavad sageli taimedega seonduvat seent. Ühenduse ja seene massilise suurenemise tõttu suureneb oluliselt ka taimede juurte pindala.
- Juured suudavad loomulikult suuremal pinnal omastada oluliselt rohkem toitaineid, nii et kogu taim saaks palju paremini oluliste toitainetega varustada.
- Okaspuuväetis võib mõjuda ka väga pikaajaliselt. Pärast pealekandmist tagab see üksikute taimede toitainetega varustatuse püsiva ja tohutu paranemise ning võib seega aidata neil paremini kasvada.
- Okaspuuväetist ja hekiväetist tuleb reeglina anda alles uute taimede istutamisel. Mõnikord võib olla mõttekas ka korra aastas veidi väetada, et tagada taimede parim toitainetega varustatus.
- Igihaljad taimed künades või istutuskastides tuleks samuti regulaarselt varustada okaspuuväetisega, et tagada parem kasv pikemas perspektiivis.
