Kui tahad juurviljaaias sellerit kasvatada, pole vaja rohelist pöi alt ega kogemusi – piisab täiesti õigetest teadmistest valmistamisest ja lihtsast hooldamisest. Mõne näpunäide abil muutub köögiviljade kasvatamine veelgi lihtsamaks ja sobib eriti hästi algajatele taimehoolduse alal. Tasuks vähese vaeva eest on eriti värske ja aromaatne seller, mis pole maitsev ainult toortoiduna.
Sordivalik
Pirnisellerit saab õige lähenemisega kasvatada igast sellerivarrest või sellerivarrest. See nõuab aga suuremat hooldust. Otse sellerit on palju lihtsam valida. Seda tuntakse ka kui valget isepleegitavat sellerit.
Asukoht
Aed või rõdu – peaasi, et päike oleks. Köögiviljad saavad siiski hakkama heleda varjundiga, kuid see ei soodusta kasvu optimaalselt.
Substraat ja pinnas
Pirnisseller sööb palju ja vajab seetõttu suures koguses toitaineid. Aluspind peaks olema ka järgmine:
- savi ja mitte liiga lahti ega liivane
- niiske
- lubjarikas
- toitaineterikas
Kui need tingimused ei ole veel täidetud, saab ja tuleks aidata. Vetikalubi ja sarvelaastud tõstavad pH väärtust, kui see on liiga madal. Sõnnik või küps kompost rikastab mulda toitainetega. Reeglina piisab umbes viiest liitrist ruutmeetri kohta.
Ettevalmistus
Ideaalis valmib juurviljalapp selleri kasvatamiseks sügisel. Muld kaevatakse üles või vähem alt kobestatakse ning vajadusel lisatakse lupja ja komposti. Kui sügisel jäi selleks aeg maha, saab ettevalmistuse veel kevadel tasa teha. Aga siis võimalikult varakult, et mullaorganismid ikka toitained lagundada saaksid.
Külv ja eelaretus
Otse avamaale külvamine on iseenesest lihtne, kuid sellerit kasvatades pole soovitatav. Kui seemned tuua otse peenrasse, võtab kasv väga kaua aega ja koristus viibib. Sellerit tuleks seetõttu kas toas kasvatada või istutada seemikuna.
Kasvatamisel ja istutamisel pange tähele järgmist:
- Külv toimub potimulda, umbes veebruari lõpus ja temperatuuril vähem alt 15°C. Seemned peaksid olema üksteisest umbes viie sentimeetri kaugusel.
- Aluspind peab olema kogu aeg niiske.
- Pärast jääpühakuid võib seemikud õue istutada. Loomulikult kehtib see ka ostetud istikute kohta.
- Noored taimed istutatakse igaüks kahe sentimeetri sügavusele ja nende vahe peaks olema reas 20–30 sentimeetrit ja ridade vahel 30 sentimeetrit.
- Pärast istutamist kastetakse noort sellerit hästi, et vesi jõuaks sügavamatesse maakihtidesse. Oluline on jälgida, et ei kasutataks liiga külma vett, sest seemikud on esialgu üsna tundlikud.
Pleegitamine
Kui ei valitud isepleegitavat sellerisorti, tuleb varsi päikese eest kaitsta. Seda tehakse järk-järgult, kuhjades mulda taimede ümber.
Niipea, kui tükk poste on maapinnast nähtaval, ümbritsetakse need uuesti mullaga ja aluspinnale surutakse kergelt. Nii tekib järk-järgult omalaadne sein ja nähtavale jäävad vaid ülemised lehed – s.t sellerroheline.
Valamine
Seller vajab palju vedelikku ja niiskust – seega tuleb seda vastav alt kasta. On optimaalne, kui aluspind on alati kergelt niiske, kuid see ei muutu vetti. Seetõttu tuleb kasta vähem alt suvel ja sademeteta perioodidel. See võib olla ka kraanivesi, sest seller ei ole katlakivi suhtes tundlik.
Väetada
Kasvamise ajal väetatakse ja kastetakse sellerit samaaegselt tiigivee või nõgesesõnnikuga. Teise võimalusena võib enne kastmist peale kanda väikese koguse komposti ja uuesti lisada. Väetamine toimub ligikaudu neli nädalat pärast istutamist ja se alt edasi kord kuus kuni saagikoristuseni. Kui muld on väga kehv, võib väetada ka kaks korda kuus.
Saak
Koristus võib alata umbes augustis ja jätkuda oktoobrini. See tuleks lõpetada enne esimese külma saabumist. Seni saab aga koristada vastav alt vajadusele. Varte mullast eemaldamiseks haaratakse isepleegivast sellerist kinni ja tõmmatakse see substraadist välja. Kui sellerit kasvatati valguse eest kaitstud kohas substraadi kuhjamisega, eemaldatakse taime ümbert esm alt ettevaatlikult muld ja seejärel tõmmatakse köögivili üles.
Salvestusruum
Kui sellerit kohe kasutada ei kavatseta, eemaldatakse see jämed alt mullast ja kaetakse liivaga või mähitakse ajalehepaberisse. Pimedas 1–5 °C juures säilivad pulgad mitu nädalat.
Nõuanne:
Kui tegemist on väga suure saagiga, võib sellerit ka sügavkülmutada ja siis säilib see mitu kuud. Eelnev alt tuleks see aga korralikult puhastada, kolm minutit keevas vees blanšeerida ja seejärel jäävees karastada. Nii säilitab see oma konsistentsi ja värvi.
Kahjurid, haigused ja hooldusvead
Valgeseller on üldiselt kahjuritest säästetud. Kindlasti on aga võimalikud haigused ja hooldusvead, millest kõige tõenäolisem on seene levik. Lehed närbuvad ja muudavad värvi, sageli on neil näha musta viljakeha. Seene levikut soodustavad niiske ilm, niiske pinnas ja liiga lähedased istutuskaugused. Riski võib suurendada ka ül alt kastmine. Nakatumise korral tuleb kultiveerimistingimusi kohandada ja kahjustatud taimed eemaldada. Edasise leviku tõkestamiseks võib ja tuleb kasutada ka sobivat seenhaiguste tekitajat.
Lisaks mainitud teguritele võivad saagikadu põhjustada ka muud hooldusvead. All:
- toitainete puudus, liiga kehv substraat
- liiga kobe, liivane pinnas
- kastmise puudumine
- asukoht liiga tume
- liiga varajane istutamine ja hilise külma põhjustatud kahjustused
- Liiga külma veega valamine
Kui järgite selleri kasvatamise juhiseid, ei teki sellega probleeme.
Kasvamine konteineris
Selleri kasvatamiseks pole ilmtingimata peenart vaja. Sobib ka suur madal ämber või veekindel kott. Ämbrile tuleks valida isevalgendaja sort, et poleks vaja seda postide pleegitamiseks hunnikusse ajada. Vajadusel võib selleks otstarbeks kotti täita veel veidi substraati. Mõlemal juhul on oluline tagada, et:
- vee äravool on tagatud
- taimed on hästi ventileeritud
- taimekonteiner on päikeseline
- aluspinna kuivamise vältimine
Ämbris kasvatamine tähendab minimaalselt rohkem pingutust, kuid muudab ka regulaarsed kontrollid ja koristamise lihtsamaks.
Järeldus
Selleri kasvatamine juurviljalapis on vastavate teadmiste olemasolul väga lihtne. Selle ja vähese kannatlikkusega on võimalik saavutada häid saake ning juurvilju saab nädalaid krõbedana ja värskena koristada.
