Aiatiik võib rikastada aeda inimeste ja loomade jaoks. Kui aga kuldkala selles hoida, peab see olema sobiva suuruse ja sügavusega. See kehtib eriti siis, kui kalad peaksid selles talvitama. Kuna õiged mõõtmed on kalavarude tervise ja ohutuse jaoks olulised.
Volume
Kui rääkida aiatiigi mahust, siis mida suurem, seda parem. Ja mitmel viisil. Suures aiatiigis saab luua stabiilsema bioloogilise tasakaalu. Saastumine, nagu langevad lehed, toidujäägid, kalade väljaheited või surnud taimeosad, on seega väiksem probleem kui väikeses tiigis. Lisaks on suurtel aiatiikidel pakkuda ka muid eeliseid:
Kalavaru
Kuldkala tuleks hoida vähem alt väikestes rühmades ja paljuneb, kui tiik on hästi hooldatud. Kui see nii on, siis varem või hiljem tuleb kalapopulatsiooni väikeses tiigis vähendada. Suure helitugevuse korral läheb seda vaja palju harvemini.
Kiskjad
Kassid, aga ka haigurid, rebased ja muud loomad näevad kuldkaladega aiatiiki potentsiaalse toiduallikana. Suur maht annab kaladele rohkem võimalusi kiskjatest põgeneda.
Disain
Kangaala, erinevad istutustasandid, varjus olevad aiatiigi osad ja muud päikesega valgustatud - suur ja sobiva sügavusega ala käib käsikäes ka ulatuslike kujundusvõimalustega. Tutvustada saab mitmeid ja erinevaid taimi, mis on omakorda kaladele toiduallikaks ja peidupaigaks. Sellest on kasu ka optikale.
Puhastamine
Kuna suure mahuga on tasakaal vees stabiilsem, tuleb aiatiiki harvemini täielikult puhastada ja kogunevast settest vabastada. Siiski on asjakohane filter endiselt oluline eeltingimus. Nagu ka kogunenud mustuse regulaarne eemaldamine.
Talvinemine
Madala sügavusega väikesed tiigid võivad asjakohastest ettevaatusabinõudest hoolimata külmuda. Sel juhul tuleb kuldkala püüda sügisel ja talvitada siseruumides. Suure mahuga aiatiigiga pole mitte ainult talvitumiseks vaja vähem pingutust, vaid see on ka kaladele ohutum.
Suurus
Kuldkala aiatiigi suuruse valimisel kehtib lihtne rusikareegel: Kuldkala pikkuse iga sentimeetri kohta tuleks planeerida vähem alt kolm liitrit vett. Viie kuldkala puhul, millest igaüks on kümme sentimeetrit pikk, oleks see:
- 5 kala x 10 sentimeetrit kala kohta=50 sentimeetrit kala pikkust
- 50 x 3 liitrit=150 liitrit
Arvesse ei võeta kalade kasvu või lõplikku suurust, võimalikku paljunemist ja taimedele eraldatava vee mahtu. Seetõttu tuleks arvutamisel arvesse võtta järgmisi tegureid:
- esimesed 1000 liitrit tuleks ära kasutada veetaimede jaoks
- Kuldkala pikkus võib olenev alt aretustüübist ulatuda 35 sentimeetrini
- Kuldkala kude sisaldab 500–3000 muna
Reeglina õnnestub viljastuda ja kooruda vaid väike osa munadest, kuid järglaste määr võib siiski olla üsna kõrge. Seetõttu ei tohiks aia tiigi suurust kunagi arvutada ainult olemasolevate kalade jaoks. Parem on planeerida nii kala lõplikku suurust kui ka reservi taimede ja järglaste jaoks. Kaasa tuleks võtta ka muud veeloomad, nagu konnad, kullesed ja vesilikud. Sest nad eraldavad ka väljaheiteid ja kasutavad ära vees sisalduva hapniku.
Ligikaudne arvutus võiks välja näha selline:
- 5 kala x 35 sentimeetri pikkus=175 sentimeetrit kala pikkus
- 175 x 3 liitrit sentimeetri kohta=525 liitrit
525 liitrit praeguse kalapopulatsiooni kohta
+ 1000 liitrit veetaimedele
+ 1000 liitrit järglastele ja teistele veeloomadele
=2525 liitrit
See kõlab nagu väga suur tiik ja varud on juba heldelt välja arvutatud. Tegelikult piisaks selle veekoguse saavutamiseks ümmarguse tiigi kujuga, mille läbimõõt ja sügavus on 1,5 meetrit. Selle helde arvutuse ja planeeritud reservide eeliseks on see, et vee tasakaal on stabiilsem ja seega väheneb puhastuskulu, kuid suureneb ohutus.
Sügavus
Lisaks ümbermõõdule, raadiusele või läbimõõdule mängib tiigi suuruses määravat rolli loomulikult ka sügavus. Ühelt poolt mõjutab see vee mahtu. Teisest küljest pakub suurem sügavus kuldkalale paremaid taganemisvõimalusi ja seega kaitset vaenlaste eest. See hõlbustab ka kalade talvitumist. Kuldkala absoluutne minimaalne sügavus on 80 sentimeetrit. Suvel on sügavuses ikka jahedamaid veealasid. Talvel ei saa aiatiik täielikult külmuda. Parem on aga sügavus 1,0–1,5 meetrit. Aiatiigi jaoks tähendab sel viisil loodud sügavus:
- täielikku külmumist pole isegi külmadel talvedel
- stabiilsemad temperatuurid aastaringselt
- Tiigi muda puhastamine ja tolmuimejaga imemine on endiselt lihtne
- kalade suurem ohutus kiskjate, näiteks kasside või haigrute eest
- Erinevate sektsioonide kujundamine ja erinevate taimede tutvustamine võimalik
Aiatiigi loomisel tähendab suurem sügavus ka rohkem pingutust. Pikas perspektiivis on eelis aga eelkõige tänu kuldkala turvalisemale ja kergemale talvitumisele. Lisaks võivad kalad põgeneda suvel, kui ülemised veealad muutuvad liiga soojaks.
Arvutage aiatiigi maht
Mida suurem, seda parem – see on nüüd selge. Kuidas aga tegelikult arvutada veekogust aiatiigis? Sest kui see pole täiuslik risttahukas ja tiigil võib olla ka erineva kujuga sektsioone, tundub arvutamine keeruline või isegi võimatu. Selle lahendus on aga väga lihtne. Arvutatakse mitte tervet aiatiiki, vaid pigem vastavaid lõike.
Kõigepe alt arvutatakse välja vastavate kujundite pindalad ja korrutatakse seejärel läbi lõigu sügavusega.
Rudaadid ja ristkülikud
Ristkülikute ja ruutude pindala puhul korrutatakse kokku ainult küljepikkused.
Näide:
Külje pikkus a x külje pikkus b=pindala (A)
1 meeter x 2 meetrit=2 ruutmeetrit
Mahu arvutamiseks korrutatakse sügavus pindalaga.
A x sügavus=maht
2 ruutmeetrit x 1,5 meetrit=3 kuupmeetrit
Suhtlusringid
Ringikujulise ala puhul raadius või pool läbimõõdust tehakse esm alt ruudus ja seejärel korrutatakse arvuga Pi.
Raadius² x Pi=pindala (A)
(0,75 m x 0,75 m) x 3,14159=1,76715 ruutmeetrit
Ümmarguse lõigu mahu puhul korrutatakse pindala mahuga.
Pindala (A) x sügavus=maht (V)
1, 76715 ruutmeetrit x 1,5 meetrit=2, 65072 kuupmeetrit
Ellipsid või ovaalid
Aiatiikide jaoks valitakse sageli elliptilised või ovaalsed kujundid. Pindala arvutatakse poolte telgede korrutamisel üksteisega ja arvuga Pi. Pooltelgede arvutamiseks jagatakse kaks külje pikkust lihts alt pooleks.
Kahe meetri pikkuse ja ühe meetri laiuse tiigi puhul on pikk pooltelg (a) üks meeter, lühike pooltelg (b) 0,5 meetrit.
a x b x Pi=pindala
1 meeter x 0,5 meetrit x 3,14159=1,5708 ruutmeetrit
Mahu jaoks korrutage see tulemus lõigu sügavusega nagu ka teiste kujundite puhul.
Pindala (A) x sügavus=maht (V)
1, 5708 ruutmeetrit x 1,5 meetrit=2, 3562 kuupmeetrit
Lõpuks tuleb kuupmeetrid liitriteks ümber arvestada. Üks kuupmeeter võrdub 1000 liitriga. Kolme kuupmeetrine maht mahutab 3000 liitrit.
Nõuanne:
Siiski tuleb märkida, et need on vaid ligikaudsed väärtused, kuna tiik tavaliselt kitseneb allapoole – s.t. kitsam. Kui tahad olla kindel, et vett jätkub soovitud arvule kaladele, peaksid küljepikkused veidi suuremaks tegema ja sihtmahtu veidi suuremaks tegema.
Tiigi suurus ja talvitumine
Võimalikult suured ja sügavad aiatiigid pakuvad kaitset talvitumisel ning võimaldavad kuldkaladel viibida õues ka külmal aastaajal. Kuid siin on palju enamat, sest kaladele ei mõju ainult madalad temperatuurid.
Aiatiik on tavaliselt kujundatud nii, et see kitseneb põhja poole. See vähendab ka veekogust sügavuses. Kui tiik külmub ülev alt, pole kuldkaladel mitte ainult vähem ruumi ja vett, vaid ka vähem hapnikku. Iseenesest pole see probleem, sest talvine aeglustunud ainevahetus aeglustab ka kalade hingamist.
Aga kui kalade arv on suur, tiik jätkab külmumist või ka tiigis olevad veetaimed tarbivad hapniku tootmise asemel hapnikku, muutub see seisund ohtlikuks. Tegelikult ei külmu enamik kalu tiikides surnuks, vaid lämbuvad. Selle ohu vähendamiseks tuleks vältida aiatiigi täielikku külmumist – olenemata sellest, kui suur ja sügav see on. Selleks on soovitatav kasutada järgmist meedet:
- Väikeste aiatiikide jaoks kasutage paksu vahtpolüstüroolplaati või, mis veelgi parem, spetsiaalset jäätõkkevahendit. Suuremate tiikide jaoks võiks olla mitu vahtpolüstürooliplaati või õhupumbaga jäätõkesti.
- Kui kasutada vahtpolüstüroolplaati, tuleks selle keskele teha auk ja läbi selle pista aiavooliku tükk. Voolik peaks olema nii pikk, et see ulatuks peaaegu maapinnani, kuid ei jääks aluspinnasse kinni.
- Võib osutuda vajalikuks kaalumine, et vahtpolüstürool liiga kergesti veepinnal hõljuks ja seega jää kohal lebaks. Selleks sobivad ideaalselt raskemad, suuremad kivid, mis pressitakse kergelt ümberringi vahtpolüstürooli sisse või liimitakse sinna külge. Samas võib kasutada ka eriraskusi.
Nõuanne:
Sügisel tuleks tiigile kanda vahtpolüstürooli või jäätõkkeid, mis kaitsevad varajase öökülma korral.
