Pallpuid on kaks rühma. Ühe rühma kroonid vormitakse palliks või viiakse läbi vastava lõike soovitud kuju. Teise rühma kuuluvad sordid, mille võrad kasvavad loomulikult kerakujuliseks ja vajavad vaid harva lõikamist, näiteks keraplaatan. Regulaarsed pügamismeetmed on hoolduse põhiosa.
Pallpuude istutamine
Enne istutamist tasub tähele panna, et mõne aasta pärast saab kerapuid istutada vaid suure vaevaga. Sellest lähtuv alt tuleb hoolik alt valida koht, kus puu võib püsiv alt seista. Otsustavat rolli mängivad krooni lõplik kõrgus ja laius. Sellest tulenev alt tuleks kerapuud istutada alati majaseintest ja naaberkinnistutest piisavale kaugusele. Kui õige koht leitud, saab istutada.
- Parim istutusaeg sügisel ja kevadel
- Suvel istutamine on soovitatav vaid erandjuhtudel
- Esm alt kaevake piisav alt suur istutuskaev
- Kaks korda sügavam ja laiem kui pall
- Segage väljakaevatud pinnas orgaanilise väetisega, näiteks sarvelaastudega
- Põhituulesuunas sõitke stabiliseerimiseks posti sisse
- Post peaks olema maksimaalselt tüve kõrgusega
- Valage osa mullasegust istutusauku
- Sisestage pallipuu postituse kõrvale
- Täitke väljakaevatud pinnasega, tampige pinnas
- Looge pagasiruumi ümber jootmispiir
- Ühendage pagasiruum ja postitage kookosnööri kasutades
- Lõpuks kasta korralikult
Nõuanne:
Sfääriliste puude puhul eristatakse sügavaid ja madalaid juuri. Viimasega, näiteks keraplaaniga, on oht, et osa juurikast tuleb maa seest välja ning võib kahjustada ka maas jooksvaid torusid ja kaableid.
Pöörake tähelepanu juurkonkurentsile
Tegelikult on kerapuude tüve ala ideaalne istutamiseks. Olulist rolli mängib siin aga ka juurestik, sest madalajuursed taluvad vähest juurekonkurentsi. Küll aga leidub taimi, mis sobivad ka allistutamiseks, näiteks püsililled nagu harilik harilik, haldjalill, roomav võll, kiviseeme, peki- ja varjutarn ning mitmesugused kõrrelised. Seevastu südamekujulise juurekasvuga sortide, nagu hõlmikpuu, trompet või sweetgum, istutamine on palju vähem problemaatiline. Selleks sobivad näiteks kurenook, vahulill, vaibapuu, kuldmaasikas või Kaukaasia unustamatu.
Kastmine ja väetamine
Hea kastmine on tavaliselt soovitatav ainult istutamise ajal, esimestel nädalatel pärast seda, samuti püsiva kuumuse ja põua ning pikaajalise konteineri ladustamise korral. Veevajadus võib aga sorditi erineda. Kui mõned peavad hästi hakkama kuivusega, siis teistele meeldib see ühtlaselt niiske, mida on oluline meeles pidada. Niiskust armastavatel kerapuudel võib abi olla multšikihi pealekandmisest. Toitainete vajaduse katmiseks piisab enamasti kevadise komposti lisamisest.
Lõikamine
Kuigi kerapuude eest tuleks üldjuhul hoolitseda samamoodi nagu nende suuremate sugulaste eest, erinevad need pügamise osas üksteisest oluliselt. Kui mõned sordid, näiteks keratuhk, ei vaja peaaegu üldse pügamist, siis teisi tuleb kärpida sagedamini ja korrapärasem alt. See aitab ennetada kiilaspäisust. Kiilaspäisus tekib aja jooksul võra tiheda kasvu tõttu. Regulaarne harvendamine ja trimmerdamine toetab puu elujõudu.
Segamine
Parim aeg harvendusraie tegemiseks on hilistalv või varakevad. Tugevat pügamist ei toimu. Eemaldatakse ainult vanad ja kahjustatud oksad ja oksad. Lõikate otse aluse juurest, jätmata puule tüvesid. Pallipuu sümmeetria säilitamiseks saab vajadusel välja lõigata ka mõned kahjustamata oksad. Harvendamisel, nagu iga teise lõike puhul, tuleks kasutada ainult piisav alt teravaid lõikeriistu. Need tagavad puhtad lõiked ja hoiavad ära kulunud liidesed, mis omakorda võivad olla värav mikroobidele ja patogeenidele.
Vormi lõikamine
Kui kerapuu võra muutub liiga suureks või liiga laiaks, saab selle õige lõikega lihts alt vormi tagasi tuua. Mõne sordi puhul, nagu keratuhk või jaanileivapuu, saab isegi vana puitu tagasi lõigata. Topiary pügamine tuleks teha enne uue kasvu ilmumist, eelistatav alt talve lõpus. Topiaari vajadus tuleks alati otsustada iga juhtumi puhul eraldi.
- Pügamisel lühendage kõik põhioksad 15-20 cm lühikesteks tünnideks
- Lõika alati magava silma lähed alt
- Puu võrsub nendest silmadest uut kasvu
- Lõika uuesti kolme kuni nelja aasta pärast
- Lühikesed oksad, mis on vanade liideste juurest välja kasvanud
- Lõika tagasi juurte juurde
- Väga tiheda võra puhul vähenda okste arvu
Pallvaher on topiaari erand. Võimaluse korral ei tohiks seda liiga vara tagasi lõigata. Kui kevadel tugevamaid või vanemaid oksi maha lõigata, veritsevad lõikekohad ohtr alt. Seetõttu on parim aeg augustis. Parem on vältida pöidlast jämedamate okste pügamist.
Nõuanne:
Igihaljastele standardtüvedele saab vajadusel suvel teha täiendavat topiaarilõikust.
Kahjustatud alade pügamine
Maailmapuud võivad suuremal või vähemal määral kahjustada tormid, haigused või kahjurite levik. Siis on radikaalsemad lõikamismeetmed tavaliselt asendamatud. Selleks jätad paar hästiarenenud oksa püsti. Need on uue krooni moodustamise aluseks. Kõik muud pookimiskoha kohal olevad oksad eemaldatakse. Kui see lõikamine tehakse hilistalvel, ilmub uus kasv alles paar nädalat hiljem. Üksikud kahjustatud oksad tuleb kohe ära lõigata, otse juure juurest.
Nõuanne:
Kui lõiget ei tehtud otse pookimiskoha kohal, ei pruugi võra tekkida. Seejärel tuleks oksad tagasi lõigata pookimiskohani, jätmata maha ühtegi tünni.
Talvinemine
Mis puutub ületalvetesse, siis eriti noortel kerapuudel on oht külmalõhede tekkeks. Need on põhjustatud tugevatest temperatuurikõikumistest päeva ja öö vahel. Sellised temperatuuride erinevused põhjustavad koorekoe pinget ja tüvi võib rebeneda. Halvimal juhul võib see lõppeda kõnealuse puu surmaga. Selle vastu saab tüve valgeks värvimisega, nagu seda tehakse viljapuude puhul. Pallipuud saab kaitsta ka, kui mähite tüve pilliroo- või kookosmattide, paju või džuudist.
Haigused
Üks levinumaid haigusi, mis võib kerapuule ohtlikuks osutuda, on seennakkus. Seened võivad rünnata nii oksi ja oksi kui ka koort ja lehestikku ning avalduda värvimuutusena. Põhjuseks võivad olla kahjustatud juured või ebasoodsad mullatingimused. Enne kääride järele jõudmist peaksite jälgima sümptomeid ja võtma vastumeetmeid ainult siis, kui need oluliselt halvenevad. Enamasti saab sellest siiski loobuda.
Korrapuuks sobivad sordid
Sfääriline vaher – Acer platanoides ‘Globosum’
Kuulvaher on kuni 600 cm kõrgune ja sama lai puu. Tema iseloomulik kerakujuline võra muutub vananedes lamedaks-sfääriliseks ja kasvult nõrgemaks. Püstised õiekobarad ilmuvad enne lehtede tärkamist. Algselt helerohelised lehed omandavad sügisel intensiivse kuldkollase kuni punaka värvuse. Acer platanoides 'Globosum' armastab nii päikselist kuni osaliselt varjulist kui ka tavalist, hästi kuivendatud aiamulda.
Amberbaum – Liquidambar styraciflua ‘Gumball’
Puu, tuntud ka kui kääbus merevaigupuu, on kuni 500 cm kõrgune ja moodustab ka lõikamata tihed alt harulise peaaegu kerakujulise võra, mille laius võib olla kuni 400 cm. Sügisel avaldab see muljet oma suurepärase lehtede värvusega. Õitsemise aeg on mais. Isasõied on rohelised ja viinamarjalaadsed ning emasõied on kerajad, ogalised kapselviljad. Maguspuule meeldib kasvada päikesepaistelistes kohtades ja kergelt happelises, viljakas ja värskes kuni niiskes pinnases.
Sfääriline tuhk – Fraxinus excelsior ‘Nana’
- Tuhk kasvab üsna aeglaselt
- Kuni 600 cm kõrge ja 300 cm lai
- Moodustab kompaktse, vihmavarjulaadse või ebakorrapäraselt ovaalse krooni
- Lihtne vormida või palliks lõigata
- Meeldib olla päikesepaisteline, sügavas, niiskes, mõõduk alt happelises kuni aluselises pinnases
- Fraxinus excelsior avaldab muljet oma atraktiivse sügisvärviga
Spherical Field Maple – Acer campestre ‘Nanum’
Acer campestre 'Nanum' on põldvahtra sfääriline vorm. Selle võra on kerakujuline, tihed alt lehtedega ja vananedes tavaliselt laiem kui kõrge. Ta kasvab kuni 700 cm kõrguseks ja 400–700 cm laiuseks. Mais ilmuvad rohekaskollased õite naelu ja hilissuvel pruunid viljad. Maakera vaher tunneb end koduselt päikesepaistelistes kuni osaliselt varjulistes kohtades ja igas heas aiamullas.
Ball Ginkgo – Ginkgo biloba ‘Mariken’
- Kasvab kuni 150 cm kõrgeks ja laiaks
- Väga aeglaselt kasvav
- Moodustab lõdv alt kuni tihed alt hargneva, peaaegu kerakujulise kuni lapiku võra
- Hea sfäärilise kuju saamiseks tuleb aeg-aj alt teha paranduslõikeid
- Lehed lehvikukujulised, nahkjad, värskelt rohelised ja äärmiselt dekoratiivsed
- Ginkgo biloba 'Mariken' õitseb päikesepaistelistes kuni osaliselt varjulistes kohtades
- Eelistab niiskeid, toitaineterikkaid, liivaseid ja huumusrikkaid muldi
Globe cherry – Prunus fruticosa ‘Globosa’
Kirss, tuntud ka kui stepi- või kääbuskirss, kasvab väga aeglaselt, tihed alt hargneva kerakujulise võraga, mis on kuni 400 cm kõrge ja lai. Prunus fruticosa 'Globosa' avaldab muljet tumerohelise lehestikuga, mis muutub sügisel kollakasoranžiks, erkvalgete õitega aprillis/mais ja harva ka väikeste hapukirssidega. Asukoht peaks olema päikeseline kuni osaliselt varjuline ning muld värske, toitev ja lubjarikas.
Pallplaan – Platanus acerifolia ‘Alphons Globe’
Lehise talvekindel keraplaatan on kergesti hooldatav ja talub pügamist, loomulikult keraja ja ühtlase kasvuga. Tema kroon kasvab kuni 400 cm laiuseks. Lill on üsna märkamatu. Platanus acerifolia eelistab päikeselist kuni varjulist kasvukohta ning sügavat ja vett läbilaskvat mulda. Sügisel annab kerakujulisi vilju.
Robinia – Robinia pseudoacacia ‘Umbraculifera’
- Tuntud ka kui kerakaatsia
- Arendab tiheda ja tugev alt harunenud, kuni 500 cm laiuse ja kõrge sfäärilise võra
- Pinnate lehed pe alt sinakasrohelised, alt helerohelised
- Robinia pseudoacacia 'Umbraculifera' on väga lõikekindel ja armastab soojust
- Eelistab nii päikesepaistelisi kasvukohti kui ka kobedat ja toitaineterikast mulda
Nõuanne:
Robinia pseudoacacia 'Umbraculifera' on mürgine kõikides taimeosades.
Pallsoo tamm – Quercus palustris ‘Roheline kääbus’
Quercus palustris on tiheda, ühtlaselt kerakujulise võra ja läikiva rohelise lehestikuga kerapuu, mis sügisel värvub oranžikas-punakaks. Kõrgus ulatub kuni 400 cm ja võra läbimõõt kuni 300 cm. Mais annab ta helekollase kassipoega ja sügisel tammetõrusid. Pallsoo tamm armastab päikeselist kuni osaliselt varjulist kasvukohta ja parasniisket mulda.
Palltrompetipuu – Catalpa bignonioides ‘Nana’
Kuni 500 cm kõrgune ja lai kerakujuline puu arendab noorelt kompaktse, tihed alt harunenud kerakujulise võra. Vanusega muutub see lamedaks ja ümaraks. Algselt rohelised südamekujulised lehed muutuvad sügisel helekollaseks. Maakera trompetipuu õitseb päikesepaistelistes kuni osaliselt varjulistes, tuule eest kaitstud kohtades ja eelistab viljakaid niiskeid savimuldasid.
