Ükski elamu ei saa tänapäeval ilma veeta toimida. Kõige olulisem on õige kaabli läbimõõt kaabli konkreetse ülesande jaoks. Need läbimõõdud on tänapäeval tavalised:
Magevesi
Esiteks on oluline, et mage vesi jõuaks kohtadesse, kus seda vajate. Selleks on olemas mageveetorud, mis kas transpordivad ainult külma vett või mida täiendab teine sooja vee toru. Olenemata temperatuurist tuleks kaabli ristlõiked valida nii, et saavutataks mõned põhiefektid:
- Esita värske vee nõuded
- Lühendage vee torus viibimise aega nii palju kui võimalik, et vältida mikroobide teket
- Säilitage torus ujuvefekt, et vältida ladestumist ja ristlõike ummistumist
Nende nõuete tulemusena, vastupidiselt levinud hoiakule, ei ole alati tegemist võimalikult suure mageveetoru paigaldamisega. Selle asemel tuleks valida ristlõige, et ühest küljest oleks vajalik vesi tarbimiskohas olemas. Teisest küljest peaksid mõõtmed olema nii väikesed, et veevool väldiks ladestumist ja samas poleks oodata toru pikka kasutusiga.
MÄRKUS:
Eriti soojas vees on oht, et vees paljunevad nn legionellad, ohtlikud haigustekitajad. Lisaks kõrgele temperatuurile kaitseb nakatumise eest sage veevahetus. See vahetus toimub regulaarselt vee kraanist eemaldamisega.
Ristlõiked
Kahjuks ei ole võimalik kindlaks teha, milline toru ristlõige sobib magevee jaoks ideaalselt. Mida suurem on nõudlus, seda suurem peaks olema kaabli ristlõige. Mida pikem on toru tarbijani, seda õhem peaks see olema, et vältida vee pikemat seismist torus. Seetõttu tehakse siin enamasti kaabli ristlõigete arvutus. Standardid DIN 1988-300 ja DIN EN 806-3 määravad kindlaks maksimaalsed paigaldatavate torude pikkused sõltuv alt vee mahust ja toru ristlõikest.
Ligikaudse juhisena võite siiski kasutada mageveetorude jaoks ligikaudsete juhistena järgmisi ristlõikeid:
- Tarbevee peaühendus: DN32, uusehitistel aeg-aj alt ka DN25
- Põhiliin korrustele: DN20 või DN16
- Teiseliinid lõppkasutajatele (dušš, kraanikauss jne) DN16 või DN13
- Aluvad haruliinid (nt aiajoon) DN13 või DN10
MÄRKUS:
" DN" tähendab "nimiläbimõõtu" ja näitab torude kasutatavat siseläbimõõtu millimeetrites.
Reovesi
Erinev alt mageveest kannab reovesi lisaks veele ka palju muud:
- Seep
- Õlid, rasvad
- Must
- Jäägid
- Feces
Seetõttu on musta veetorude puhul kõige olulisem lisaks tegelikule veetranspordile kaasasolevate ainete ohutu ärajuhtimine, vältides samal ajal toru ristlõike ummistumist. Seetõttu on oluline toru sees oleva vee nn hõljuv efekt. See tähendab, et reovesi kannab endaga tahkeid aineid, et need ei jääks torusse. Tavaliste gravitatsioonitorude puhul on ideaalne olukord, kus toru sees ei oleks võimalikult suurt täitematerjali. Selle asemel peaks vesi olema ainult umbes kolmandiku ristlõikest. Siis on kaasahaaramise efekt suurim ja joon püsib püsiv alt vaba ja pidev. Seetõttu põhinevad ühised ristlõiked ka ühendatud tarbijate tüübil ja kogusel. Siin on vaja ka arvutust. Selle kehtiv alus on DIN1986. Ühepereelamutes on tavaliselt järgmised läbimõõdud:
Kaablite ühendamine
- Valamu: DN30
- Valamu, nõudepesumasin, pesumasin, dušš, vann: DN50
- Eelnimetatud objektide torude kogumine: DN70
- WC: DN100
Majas põhjatorud
Reovesi: DN100
Maa-alused torud hoone all:
Vähem alt DN125
Vihmavesi
Terrasstelt või katusealadelt vihmavee ärajuhtimisel sõltub vajalik toru ristlõige eelkõige ühendatud alast. Tüüpilised on DN70 või DN100 torud, mis sulanduvad maa-alusteks torudeks DN100 või DN125.
TÄHELEPANU:
Mõned omavalitsused näevad üldjuhul ette teatud torude läbimõõdud oma vastutusala drenaažitorudele. Tavaliselt on need minimaalsed ristlõiked DN125 või isegi DN150. Peamine eesmärk on tagada, et jooned, mis võivad aja jooksul suureneda, oleksid ikka piisav alt suured.
Muud kaabli ristlõiked
Loomulikult on igas majas lisaks veele ja reoveele ka hulk muid toiteallikaid, mis on varustatud torustikuga. See hõlmab peamiselt gaasi ja elektrit ning võib-olla ka õli oma paagist kütteks. Need meediad kujutavad endast aga kõrgendatud riski, nii et siin tohivad töötada ainult eksperdid. Samuti teostavad nad mõõtmeid ühiste eeskirjade alusel.
