Sõnajalg (Pteridium aquilinum) on suur, ilus ja silmatorkav. Ta kasvab kogu maailmas, välja arvatud poolustel ja kõrbetes. Eriti meeldib talle asustada nõrgestatud kohti, näiteks häiritud nõmme- ja nõmmealasid, kus ta muutub kiiresti domineerivaks ja tõrjub välja normaalse taimestiku. Kui ta leiab optimaalsed tingimused ja palju niiskust, võib ta üle kasvada terve maastiku, nagu on näha Šotimaal ja Iirimaal.
Bracken – ambitsioonikas taim
See saavutab selle mitme strateegia abil: kõike seda ümbritsevat varjutavad tugevad lehed, nii et kasvamiseks jääb vähe jõudu. Samuti eritab see keemilisi aineid, mis takistavad teiste taimede idanemist ja moodustab paksu allapanu, mis mitte ainult ei lagune halvasti, vaid ka tihendab ja muudab seega pinnast (prügi kogunemine). Ja see moodustab hargnenud risoomi, mis hiilib maasse ja võib kasvada väga suureks ja vanaks. Leiti risoomid, mis olid pikemad kui 50 meetrit ja vanemad kui aastatuhande(!).
Niisiis, kui istutate aeda vab alt hariseid, on suur tõenäosus, et see vähendab bioloogilist mitmekesisust sama oluliselt kui looduses. Vaid vähesed liigid, kes kasvavad igal pool samamoodi, suudavad käpa kõrval end hoida.
Ettevaatust
Brakern on mürgine
Kui teil on lapsi, ei kuulu raudsõnajalg aeda muul põhjusel: kogu taim on mürgine. Eriti noortel lehtedel on ptakvilosiidide sisaldus kõrgeim ja risoomid sisaldavad tiaminaasi I. Need on kaks ainet, mis pole mitte ainult mürgised, vaid neil on väidetav alt ka vähki tekitavad omadused. Samuti on selgunud, et USA, Jaapani ja Uus-Meremaa piirkondades, kus sõnajalgasid süüakse noorelt metssalatina, on suurenenud söögitoru kasvajate ja maovähi esinemissagedus.
Täiskasvanud taim toodab siis veel paar mürki, spekter hõlmab pool ravimijuhendi lehekülge. Vastav alt sellele avaldub mürgistus erinevatel loomaliikidel erinevate sümptomite kaudu, mis kõik on enam kui ebameeldivad. Ainuüksi pool kilo noori murulehti võib täiskasvanud lehma elu tõsisesse ohtu seada, raske on ette kujutada, kui vähe peab väike laps tarbima. Muide, ka eoste sissehingamist tuleks iga hinna eest vältida, kuna see põhjustab tiaminaasi imendumist.
Võitlevad näkid
Seetõttu on põldudega alati põllumajanduses võideltud; vanasti kasutati väga mürgiseid herbitsiide, mis tänapäeval enam lubatud ei ole. Tänapäevaseid herbitsiide ei soovita kasutada: Kardetakse mitte ainult kõrvalmõjusid elusolenditele ja teistele aiataimedele, sageli ei oska nad kõrre vastu midagi teha ning sageli võib täheldada alade ülikiiret rekoloniseerumist. Kui soovite siiski kasutada kemikaale, peaksite esm alt uurima, kas taimekaitseseaduse alusel aias kasutamiseks lubatud vahendid ka reaalselt toimivad kõrreliste vastu.
Väikestes piirkondades on soovitatav käsitsi välja tõmmata, kuid igal juhul tuleks kanda kaitseriietust ja hingamismaski, kuna see on mürgise toimega. Kui ala on suur, saavutavad eesmärgi mitmed kombineeritud meetmed:
- Niitmine juunis, kui lehed alles hakkavad arenema, ja juuli lõpus. Pärast niitmist tuleks murdunud allapanu eemaldada, see eemaldab osa risoomidest ja nõrgestab allesjäänud risoome, näiteks multšimine, millest raudsõnajalg taastub kiiresti. Seda ei tohiks mingil juhul maha põletada, see näib seda julgustavat.
- Kõik lehed, mis pärast neid meetmeid ikkagi ilmuvad, eemaldatakse ja murdumiskoht puistatakse soolaga. Lehtede napsutamine (korrake, kui uus tuleb) pärsib tugev alt toitainetega varustamist. Kuna taim on sunnitud ka uusi lehti võrsuma, nõrgeneb ka risoom. Soolaga kontrollvarianti prooviti Schwarzwaldis ja see pidavat pärimuse kohaselt soodustama nõrgenemist. Kuna kärss armastab happelisi muldi, saab tema elu raskemaks teha ka suure lubjaannusega.
Kui oled endiselt muljetavaldava taime fänn, võiks seda näiteks potis hoida. Siiski on palju kahjutumaid sõnajalaliike, mis võivad aeda kaunistada, näiteks hirve- ja jaanalinnusõnajalg, pruunitüveline vöötsõnajalg, daamsõnajalg või harilik usssõnajalg. Samas ei sobi need ka mänguaeda, kuna kõik sõnajalad on mürgised taimed.
Levik, välimus ja õitsemise aeg
Kõrvar (Pteridium aquilinum) on kõige levinum ja ainus, mis Saksamaal esineb. See levib maa all oma juurte ehk risoomide kaudu, mis võimaldavad tal üle elada ka halbadel aegadel. See võimaldab tal lai alt levida ja teisi taimi välja tõrjuda. See võib olla eriti problemaatiline metsades.
Sõnajalg õitseb hilissuvel ja alates juulist moodustab lehtede alaküljele eoseid, mis tuulega levivad, et taim saaks levida kaugematesse kohtadesse. Sellel on helerohelised lehed, mis rippuvad kaarena ja on servadest kergelt kõverdunud. Nende lehtedega varte kuju meenutab mõneti lendavat kotkast, millest see taim ka oma nime sai.
Mulk kui ilutaim
Hoolimata selle taime mürgisusest, pakutakse käpalist sõnajala aedade ilutaimena. Isegi looduslikus aias tuleks see aga istutada ainult juuretõkkega, et vältida kontrollimatut levikut. See sobib niiskele pinnasele ja sobib hästi teiste taimedega, eriti õistaimedega. Parim aeg käpa istutamiseks on kevad.
