Dipladenia (Mandeville) ei ole mitte ainult nii populaarne suvine rõdutaimena oma põõsastiku ja veevajaduse vähenõudlikkuse tõttu, vaid annab lilli ka aastateks. Seda siiski ainult siis, kui see on korralikult üle talvitunud.
Talvitamise aeg ja koht
Dipladenia on talvel sama vähenõudlik kui suvel. Põhivajadused peaaegu ei muutu ning paljud tingimused ja hooldus, mida neilt soojal aastaajal nõutakse, kehtivad vähesel määral ka talvekuudel. Tõelise päikesekummardajana on aga Dipladenia õuest majja toomise aeg oluline näitaja, kuidas ta ületalvimisega toime tuleb ja järgmisel aastal areneb. Põhimõtteliselt võib öelda, et see on mõttekas varakult koguda, sest see reageerib külmale väga tundlikult. Ebamugav hakkab aga 7-8 kraadi juures, nii et asukohta tuleks tegelikult vahetada siis, kui ööd hakkavad jahedamaks minema, aga hiljem alt siis, kui tal tekivad kollased lehed. Teatud asjaoludel võiks see juba varasügisel nii olla. Dipladenia on igihaljas, nii et seda saab ja tuleks talvitada siseruumides või veelgi parem talveaias. On oluline, et see oleks päikesepaistelises ja heledas kohas, ilma otsese päikesevalguse käes. Samuti tuleks vältida mustandeid, te ei saa neid.
Õige hooldus
Igihalja taimena vajab Dipladenia regulaarset vett ka talvel, kuid ka siin rahuldub ta vähesega. Väetada ei pea enne ega ka talveveerandi ajal – seda võib teha kevadel pärast talveunne jäämist. Talvise kastmise kohta kehtib järgmine:
- Regulaarne kastmine (iga 8-14 päeva tagant olenev alt asukohast)
- Muld ei tohiks kuivada
- vett ei ole
Vee kogus peaks olema oluliselt väiksem kui suvel. Liiga pimeda kasvukoha korral tekivad Dipladenial sarvjas võrsed. Sel juhul peaksite asukohta muutma. Mitte mingil juhul ei tohi seda asetada radiaatori vahetusse lähedusse, kuna temperatuurid püsivad võimalikult püsivad ja ideaalis peaks talvekvartalites olema 9 - 15 kraadi ringis (eelistatud on keskmiselt 12 kraadi). Dipladenia tuleb hästi toime ka kõrge õhuniiskuse, kuid pigem kuiva ilmaga.
See on veel üks põhjus, miks peaksite vältima radiaatorite lähedusse sattumist. Kahjurite olemasolu saate kontrollida ka otse kastmise ajal. Tavalised kahtlusalused, nagu lehetäid ja ämbliklestad, ilmuvad sageli ja neid tuleb vastav alt ravida. Isoleerimine on eriti soovitatav ämbliknäärtele, et nad ei nakataks teisi taimi. Pindmine pihustustöötlus vee ja piima seguga (vahekorras 10:1) on taime poolt hästi talutav ja sageli väga tõhus.
Nagu oma kodu troopikas, soovib ka Dipladenia sooja, valgusküllast ja niisket asukohta. Ideaalne koht oleks aastaringselt talveaias, kus ta saaks laiali laotada. Parem on vältida lõunapoolset akent aknal, kuna see ei talu liiga eredat päikest. Ida- või läänesuunalised aknad on paremad. Mandevilla vajab tavalist vett, millele on aeg-aj alt lisada vedelväetist, kuigi seisev niiskus avaldab negatiivset mõju.
Niiske, troopiline keskkond on saavutatav regulaarse udutamisega. Veidi liivaga segatud lehehallitust taluvad dipladeniad väga hästi. Substraat peaks kindlasti sisaldama huumusesisaldust. Tagasilõikamine pole probleem. Võite minna tagasi ka mitmeaastase puidu juurde. Suvisel ajal tuleb taimedele kasuks värske õhu hooldus terrassil või rõdul päikeselises või poolvarjulises kohas.
Nõuandeid edukaks talvitamiseks
Et Dipladenia Mandeville järgmisel aastal taas rikkalikult õitseks, tuleks ta enne ületalvimist tagasi lõigata, mitte kevadel, kuna õied tekivad uutel võrsetel. Kärpida saab kuni 2/3 ulatuses. Dipladenia võib teid tõmbe eest tänada sellega, et toodab vähem õisi või ei too üldse õisi. Seda ei tohiks lihts alt ära visata, vaid sellele tuleks järgmisel aastal anda uus võimalus. Sama kehtib ka liiga sooja ületalvitamise kohta.
Tõenäoliselt langeb lehti, kuid see pole probleem, kuni juured on terved ja ei mädane (mis võib juhtuda kiiresti, kui kastate liiga palju, eriti talvel). Alates veebruarist võib taime taas soojas hoida, kuid veekogust tasuks vaid kõhklev alt suurendada, sest liiga palju vett annab palju lehti, aga õisi mitte. Nüüd saab selle taas päikese kätte panna, aga mitte lõõskava keskpäevapäikese kätte ja võimalusel mitte otse akna juurde.
Jätkake mustandite vältimiseks. Pärast jääpühakuid, kui enam pakane pole oodata, võib taime tagasi rõdule panna, kuid enne tuleks ta päikesega harjuda. Seetõttu tuleks esialgu eelistada varjulist kohta. Esimeste võrsete ilmumisel saab rikkalikum alt väetada ja kasta.
Dipladenia vajab puhkefaasi, mis peaks olema umbes 15°C, veidi jahedam kui kasvuperioodil. Siis piiratakse ka kastmist kõvasti. Pakase ei kannata üldse, mistõttu tuleks dipladeniad majja tuua sügisel, kui termomeeter näitab 10°C ringi.
Dipladenia paneb iga lillesõbra südame kiiremini põksuma. Vaid vähesed taimed suudavad Sulle muljet avaldada oma kasvu- ja õitsemisrõõmuga. Hoolduse osas on nõutavad tingimused, mis on vähem alt sarnased troopiliste piirkondade omadega.
Märka külmatundlikkust
Dipladenia on väga külmatundlik. Seetõttu tuleks see varakult talvekorterisse tuua. Ideaalne on koht, kus temperatuur on 10–15 kraadi Celsiuse järgi. Lisaks peaks valitud koht olema valgusküllane, kuid mitte otsese päikesevalguse käes. Kindlasti tuleks selle taime juures vältida pimedust. Kui on liiga pime, tekib palju soovimatuid võrseid.
Dipladenia talvitumisel on oluline varustada teda piisava veega. Taim on väga leheline ja vajab seetõttu ka talvel piisav alt vedelikku. Küll aga tuleks vältida talvel väetamist. Ideaalis peaks see uuesti algama aprillis. Väetise esmakordne laotamine tuleks kõige parem teha koos lõikamise ja ümberistutamisega.
Andke aega harjumiseks
See protseduur hõlbustab taime üleminekut puhke- ja kasvufaasi vahel. Selle ettevalmistustöö optimaalne aeg on veidi enne õue kolimist. Enne seda tuleks temperatuuri tõsta 2–3 kraadi Celsiuse järgi. See annab taimele teada puhkefaasi lõpust, käivitab kasvufaasi ja ennekõike stimuleerib õite teket.
Dipladenia talub hästi lõikamist. Siiski ei tohiks te liiga palju ära lõigata. Ideaalne aeg lõikamiseks on talvitumise lõpus, kuid oodata tuleks õitsemisperioodini. Nagu eespool mainitud, on parim aeg pügamiseks enne õue kolimist koos esmase väetise andmise ja ümberistutamisega.
Õige keskkond – pane tähele külmatundlikkust
Meie aedades leiduvad perekonna Dipladenia (Sundaville) taimed on enamasti eritõud, mida on muudetud vastav alt Euroopa kliima eripäradele. Need on palju robustsemad, kui Lõuna-Ameerika taimedelt oodata võiksid ega sea hooldusele, mullale ega ületalvele sama suuri nõudmisi. Siiski on oluline, et taim talvitaks tuuletõmbuseta kohas, ilma ereda päikesevalguseta. Tuuletis on taimele üldiselt kahjulik ja Dipladenia ei talu hästi ka eredat päikesevalgust.
Kui soovite Dipladenia (Sundaville) üle talvitada, peaksite hoolitsema selle, et taim tuuakse õuest talveaeda või korterisse aegsasti enne esimest külma. Taim ei ole kuidagi külmakindel, isegi madalad külmatemperatuurid võivad sellele erilisele taimele suuri kahjusid teha. Parim viis Dipladenia (Sundaville) talvitumiseks on asetada see valgusküllasesse ja mitte liiga sooja keskkonda, mille temperatuur on umbes 10–15 kraadi Celsiuse järgi. Need taimed ei talu pimedust ja seejärel arenevad koos nende sarvjastega palju soovimatuid võrseid; Keldris või pimedas esikus talvitumine pole seetõttu soovitatav. Enne taime õue tagasi panemist tuleks kasvu ja õite moodustumise ergutamiseks tõsta temperatuuri tubli 2–3 kraadi võrra.
Kastmine ja lõikamine
Lisaks lopsakatele õitele iseloomustab Dipladenia (Sundaville) ka rikkalik lehekasv. Kui soovite Dipladeniat (Sundaville) üle talvitada, peate sellega arvestama. Taime rohked lehed tähendavad, et taime tuleb ka talvel piisav alt kasta. Dipladeniat (Sundaville) võib pügada isegi talvel, kuid kindlasti tuleks ära oodata õitsemisperiood, mitte liiga palju kärpida ning kõige parem on taime pügada talve lõpu poole, enne kui ta uuesti õue viia. Peale korrapärase kastmise ei vaja Dipladenia (Sundaville) talvel täiendavat hooldust. Eelkõige tuleb jälgida, et te selle aja jooksul taime ei väetaks ja uuesti väetama hakkaks alles aprillis. Parim on kombineerida pügamist väetamise ja ümberistutamisega, et hõlbustada taime üleminekut talvitumiselt avamaal kasvamisele.
Mandevilla Hybrid -Amabilis, Sanderi
Dipladenia ehk Mandevilla kuulub koeramürkide perekonda. Reeglina on need rippuvad ronitaimed, mille osa tüvedest puitub nagu liaan.
Need perekonnad kuuluvad seega alampõõsaste alla. Mõned liigid on aga ka püstise või lamava välimusega. Üldtuntud nimi Dipladenia pärineb kreekakeelsetest sõnadest "di" (kahekordne) ja "aden" (nääre). See viitab kahele näärmele armipea serval. Botaaniline nimi Mandevilla tuleneb sellest, et saadik nimega Henry John Mandevilla viis esimesed taimed Argentinast Inglismaale.
Mandevilla Hybrids
Erinevate liikide ristamine andis erinevaid hübriide. Tuntuimad neist on Mandevilla x Amabilis ja Mandevilla Sanderi Hybride.
Mandevilla Hybrid Amabilis
10 cm suurte õitega on Mandevilla Amabilis kõige uhkem kaubanduslikult saadaolev liik. Ovaalsed struktureeritud lehed on ka oluliselt suuremad kui teistel dipladeniadel. Selle jõuline kasv, mis on mitu meetrit suvel, on võrreldamatu ka ühegi teise Mandevillaga. Kokku ulatuvad üksikud võrsed kuni 5 m pikkuseks. Püsiõitsejana võib Mandevilla Hybride Amabilist maist septembrini õues kasvatada ning kaunistada terrassi ja aeda oma imeliste roosade õitega. Stabiilne ronimisraam annab taimele vajaliku toe
Mandevilla Hybrid Sanderi
