Pärast seda, kui usssõnajala pikka aega puhtmeditsiinilistel põhjustel kasutati, kasutati seda alates viktoriaanlikust ajast ka ilutaimena aedades ja parkides. Kui soovid ka oma aeda selle uskumatult põneva taimega kaunistada, siis siit saad teada kõike, mida pead teadma usssõnajala kohta üldiselt ja eelkõige selle hooldamise kohta.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole usssõnajalg mingi konkreetne sõnajalaliik, vaid tegelikult terve taimeperekond, kuhu kuulub ligi 280 liiki ussjalgu. Usssõnajala perekonna (Bot. Dryopteris) peamiseks levikualaks on põhjapoolkera, kus looduslikult leidub ligikaudu 150 eelnimetatud liiki, valdav alt metsades, varjulistel nõlvadel ja aeg-aj alt lagendikel. Lõppkokkuvõttes pole maamunal peaaegu ühtegi kohta, kust ei leiaks ühtegi kõnealuse perekonna esindajat. Näiteks usssõnajalg Dryopteris odontoloma on levinud isegi Himaalaja kõrgustel, punane usssõnajalg (bot. Dryopteris erythrosora) aga areneb peamiselt soojadel troopilistel Filipiinidel ja Dryopteris macropholis kasvab peaaegu eranditult Markiisaartel.
Nime päritolu
Usssõnajalg võlgneb oma nime teatud ainetele selle juurtes, mis võivad sooleparasiite halvata ja seetõttu kasutati neid sageli juureekstraktide kujul paelussidega nakatumise raviks. Kuna kõnealused ained on väga mürgised ja võivad vale kasutamise korral lõppeda isegi surmaga, kasutatakse neid erandjuhtudel ka tänapäeval.
Tuntud sordid
mis arenevad peamiselt põhjapoolkeral
- Tõeline usssõnajalg ehk Dryopteris filix-mas (esinemiskoht: Euroopa, Aasia, Põhja-Aafrika, Ameerika)
- Soomusssõnajalg, kuldne soomussõnajalg või Dryopteris affinis (esinemiskoht: Euroopa)
- Õrn okassõnajalg ehk Dryopteris expansa (esinemiskoht: Euroopa)
- Kammsõnajalg ehk Dryopteris cristata (esinemispaik: Euroopa, Lääne-Siber, Kanada, USA)
- Sirmususssõnajalg ehk Dryopteris oreades (esinemiskoht: Euroopa ja Kaukaasia)
- Jäik usssõnajalg ehk Dryopteris villarii (esinemispaik: Euroopa mäed, Lääne-Aasia ja Loode-Aafrika)
- Okassõnajalg, Kartuusia sõnajalg või Dryopteris carthusiana (esinemiskoht: Euroopa ja Lääne-Aasia)
- Kaugsulgeline okassõnajalg, kauge suleline usssõnajalg või Dryopteris remota (esinemiskoht: Euroopa ja Türgi)
- Laalehine okassõnajalg, laia usssõnajalg ehk Dryopteris dilatata (esinemiskoht: Euroopa, Lääne- ja Põhja-Aasia, Põhja-Ameerika, Gröönimaa)
Vähemtuntud sordid
mida leidub tõenäolisem alt Kesk-Euroopast kaugel
- Dryopteris aemula (Esinemine: Põhja-Hispaania, Assoorid, Prantsusmaa, Briti saared ja Türgi)
- Dryopteris clintoniana (esinemine: USA ja Kanada)
- Dryopteris marginalis (esinemine: USA ja Kanada)
- Dryopteris goldieana ehk hiiglaslik usssõnajalg (esinemine: USA ja Kanada)
- Lõhnav usssõnajalg ehk Dryopteris fragrans (esinemiskoht: Põhja-Ameerika, Aasia, Gröönimaa, Põhja-Soome ja Loode-Venemaa)
- Dryopteris hondoensis (Päritolu: Jaapan)
- Dryopteris sieboldii (esinemine: Jaapan ja Taiwan)
- Dryopteris tokyoensis (esinemine: Jaapan ja Korea)
- Dryopteris crassirhizoma (esinemispaik: Jaapan, Korea, Sahhalin ja Mandžuuria)
- Dryopteris uniformis (esinemispaik: Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina)
- Dryopteris dickinsii (esinemine: Jaapan ja Hiina)
- Dryopteris cycadina (esinemispaik: Jaapan ja Hiina)
- Punane loorsõnajalg, punane looriusssõnajalg või Dryopteris erythrosora (esinemispaik: Jaapan, Hiina, Taiwan, Korea ja Filipiinid)
- Dryopteris atrata (esinemispaik: Jaapan, Hiina, Taiwan ja Põhja-India)
- Dryopteris wallichiana (esinemispaik: Hiina, Nepal, Myanmar ja Pakistan)
- Dryopteris hirtipes (Esinemine: Lõuna-Hiina, Indohiina, India, Himaalaja, Sri Lanka, Malai poolsaar ja Polüneesia)
- Dryopteris stewartii (esinemispaik: Hiina ja Himaalaja)
- Dryopteris odontoloma (asukoht: Himaalaja)
- Dryopteris sweetorum (asukoht: Marquesase saared)
- Dryopteris macropholis (asukoht: Marquesase saared)
Kasv
Enamikul usssõnajalgadel on kämbulaadne, laialivalguv püstine harjumus. Nende keskmine kõrgus on umbes 1 m, kuigi on sorte, mis võivad kasvada kuni 1,5 m ja kõrgemaks. Nende igihaljaste lehtede värvus võib olenev alt sordist, vanusest ja asukohast olla helerohelisest tumeroheliseni. Peamine tärkamise hooaeg on kevad, mil usssõnajalg võib väga lühikese aja jooksul kasvada muljetavaldava suurusega.
Asukoht
Kuigi selles osas võib esineda sordiga seotud erinevusi, eelistavad enamik usssõnajalaliike selgelt varjulisi, osaliselt varjulisi või isegi täielikult varjulisi kohti. Sel põhjusel võib vähem alt sellel maal levinud sorte tavaliselt leida suurte puude, seinte või hoonete ja sildade varjus. Mulla osas osutub sõnajalg aga väga kokkuhoidlikuks või kohanemisvõimeliseks. Kuigi ta eelistab kergelt niisket mulda, võib ta areneda ka kuivadel aladel. Kastmist ei talu ta aga kuigi hästi, mistõttu tuleks aeda istutades pinnas spetsiaalselt kuivendada, et liigne vesi saaks optimaalselt ära voolata või võimalikult kiiresti ära imbuda. Samuti võib olla soovitatav rikastada mulda värske komposti või huumusega, kuigi usssõnajalg võib suurepäraselt areneda ka väga liivasel või savisel pinnasel. Mitte mingil juhul ei tohi muld olla liiga lubjarikas.
Nõuanne:
Mulla lubjasisaldust saab väga lihts alt ja kiiresti määrata sobivate testribade abil apteegist või hästivarustatud taime- ja aiatarvete kauplusest.
Levitamine
Looduses paljuneb usssõnajalg nii risoomi hargnemise kui ka eoste kaudu. Siiski tuleb kõigepe alt märkida, et tõeline põlvkonnavahetus toimub ainult eoste kaudu paljunemise teel. Lisaks peavad sõnajalad esm alt küpsema mitme aasta jooksul, et nad saaksid looduslikult paljuneda. See tähendab, et piisav alt vanade sõnajalgade sihipärane paljundamine nende eoste abil oleks võimalik, kuid kahjuks mitte kuigi paljulubav. Seetõttu on soovitav usssõnajala aias paljundada, jagades selle juuri korralikult. Juurejaotuse üks eelis on see, et isegi noori sõnajalataimi saab sel viisil väga lihts alt paljundada. Lisaks saab võsusid istutada spetsiaalselt kindlasse kohta.
Kui soovite oma usssõnajala aias paljundada juurte jagamise teel, peate esm alt paljastama osa juurestikust. Seejärel jaotatakse juured terava noa või sobivate kääridega. Oluline on, et eraldatud juureosal, mis paljundamiseks ümber istutatakse, oleks omal vähem alt kaks, soovitav alt kolm sõnajalalehte. Tagamaks, et “emataim” ei saaks liiga palju kahju, ei tohi tema juuri eemaldada rohkem, kui on hädavajalik.
Tähelepanu:
Kuna usssõnajalg on mürgine, tuleks istutamisel, ümberistutamisel, juurte lõikamisel ja lehtede lõikamisel alati kindaid kanda.
Istutamine
Usssõnajala võib istutada üksikult, üksiktaimena, nn tuffidesse, rühmana või äärisesse. Kui sõnajalg istutatakse koos teiste taimedega või neile lisaks, tuleks säilitada vähem alt 60 või isegi 80 cm istutuskaugus. Kuigi noored sõnajalataimed tunduvad endiselt väga õrnad, tuleb meeles pidada, et nad võivad väga kiiresti kasvada väga suureks. Parim aeg istutamiseks on kas kevadel, enne noorte seemikute tärkamist, või suve lõpus.
Istutamist selgitatakse samm-sammult
Kõigepe alt kaevatakse istutusauk, mis peaks olema juurepallist ligikaudu kaks korda suurem. Seejärel täidetakse auk poolenisti lahtise pinnasega, mida saab vajadusel eelnev alt veidi komposti või huumusega rikastada. Lahtist vett tuleks seejärel kasta, kuni see on kergelt mudane. Nüüd saab seemiku auku panna. Kui see on tehtud, täidetakse auk rohkema mullaga, mis tuleb seejärel õrn alt alla suruda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas usssõnajala saab siirdada?
Kuigi noori taimi saab ohutult ümber istutada, on vanemad sõnajalad soovitatav jätta sinna, kus nad on. Kui see pole võimalik, tuleks ümberistutamisel juured korralikult jaotada, sest teie usssõnajalg ei pruugi enam korralikult kasvada.
Kas usssõnajala tuleb kasta?
Ei, usssõnajala ei pea kastma. Tegelikult soovitavad eksperdid isegi selgesõnaliselt kastmisest loobuda, kuna usssõnajalad ei talu vettimist ja teisest küljest sunnib veepuudus neid moodustama tugevamaid juuri.
Kuidas ma saan teada, kas mu usssõnajalg on “algvorm” või aretus?
Sõltuv alt sordist on täpne määramine võimalik kahjuks ainult eoste analüüsiga.
