Kartulill, kartulipuu, emajuur ehk Solanum rantonetti – sinililletaim on silmailu iga nime all. Oma lopsakate õite ja kollaste silmadega tõmbab taim kindlasti tähelepanu. Ja seda üle pika aja. Kuna optimaalse hoolduse korral ei alga õitsemisperiood väga vara, võib see ulatuda talveni. Kui soovite seda ilu nautida, ei pea te palju hoolt kandma, kuid peate tegema õiget hooldust. See muudab kartulilille kasvatamise ideaalseks algajatele ja aiandushuvilistele ilma rohelise pöidlata.
Asukoht
Kui soovite jälgida kartuliõiel eriti suurepärast ja lopsakat õitsemist, peaksite valima kõige päikeselisema koha, mille leiate. Isegi suvel pole lõõskav päike emajuurpõõsale probleem, vari aga küll. Kuigi ta ei vaibu kohe, kaotab ta siiski osa oma õitsemisjõust. Samuti tuleb märkida, et kartulipuu võib olla üsna suur. Seetõttu tuleks varustada piisav alt ruumi. Taim vajab ka stabiliseerimist, eriti kui seda kasvatatakse tavalise vartena. Sobib võre, mille külge on kindl alt kinnitatud paar võrset. Kartulilillele võib kasu olla ka rõdukasti madalast piirdeaiast või võrest. Vähem alt tugevamad ei saa võrsetele liiga teha.
Substraat
Istutussubstraadi valikul on kartulilill kõike muud kui nõudlik ja keeruline. Kaubanduslik potimuld on teile täiesti piisav. Kui soovid edaspidi väetamist enda jaoks natukenegi lihtsamaks teha, lisa sellele portsjon hästi mädanenud komposti.
Valamine
Kartulill ei ole vee lubjasisalduse osas valiv. Pehme vihmavesi või kare kraanivesi, emajuurpõõsa jaoks pole vahet. Kuid taim vajab palju vett. Aluspind ei tohi suvel ega talvel täielikult kuivada. Eriti lõõskava päikese käes ja kuumadel päevadel võib see nõuda mitu kastmist päevas.
Nõuanne:
Kui te ei soovi kastmisega vaeva näha, peaksite kasutama reservuaariga istutusmasinaid.
Väetada
Emajuurpõõsal on väga suur toitainetevajadus ja seetõttu tuleb seda vähem alt õitsemise ajal sageli väetada. Ideaalne on lisada kastmisvette kord nädalas vedelat täisväetist õistaimedele. Kui te ei soovi seda vaeva näha või unustate sageli väetada, võite alternatiivselt kasutada sobivat aeglaselt vabastavat väetist pulga kujul.
Ristmik
Kartulipuu ei vaja tegelikult kärpimist, kuid on talle ülim alt hea ja võib soodustada ahvatlev alt tihedat kasvu. Talvekorterisse toomisel on soovitatav võrse pikkust lühendada umbes üks kuni kaks neljandikku. Kui kartulilill kevadel uuesti õue viia, saab seda uuesti õrn alt kärpida. Eelkõige tuleb eemaldada kahjustatud ja surnud võrsed. Korrigeerimine ja õrn pügamine on võimalik ka soojal aastaajal.
Levitage
Kartulille saab hõlpsasti paljundada kevadest suveni, kasutades ladvapistikuid. Selleks lõigatakse maha umbes kümne sentimeetri pikkused võrsed ja asetatakse need potimulda. 20–25 °C ja piisava valgusega kohas juurduvad pistikud kiiresti. Eeldusel, et neid hoitakse kogu aeg kergelt niiskena. Äsja tärganud lehed on kindel märk juurte tekkimisest. Kui algsed pistikud on kahekordistunud, võib need siirdada ülalkirjeldatud substraati.
Nõuanne:
Vees juurdumine, mida sageli soovitatakse, õnnestub oluliselt vähem. Kui siin on juured tekkinud, võib noored taimed kohe pärast seda potimulda panna.
Talvinemine
Kartulill talub lühiajalist kerget pakast, kuid kaotab palju jõudu. Talvitamine peaks seetõttu toimuma siseruumides temperatuuril 5 °C kuni 15 °C. Ideaalis valgusküllases ruumis. Kui te seda siin jätkuv alt kastate, võivad lilled kesta isegi kaua talveni. Lisaks tärkab ja õitseb kartulipuu uuesti järgmisel kevadel varakult. Kui teil pole piisav alt ruumi emajuurpõõsa ületalvitamiseks valgusküllases kohas ja suhteliselt kõrgel temperatuuril, ei pea te seda tegema. Taim saab hästi hakkama ka pimedas ruumis, kuid temperatuur peaks olema vähem alt 5 °C. Kuid see mõjutab kasvu ja õitsemise algust ning mõlemad ilmnevad järgmisel aastal. Ükskõik, mille valite, ei tohi aluspind talvel läbi kuivada. Väetamine tuleb aga lõpetada.
Ümberistutamine
Ümberistutamine on tavaliselt vajalik hiljem alt iga kahe aasta tagant. Ühest küljest on oluline, et vana aluspind oleks täielikult eemaldatud. See meede hoiab ära olemasolevate mikroobide ja kahjurite liikumise uude potti. Seevastu uus lillepott peaks olema vaid veidi suurem kui vana. See tähendab, et juured saavad laieneda vaid piiratud ulatuses ja õitsemine on vaid veidi piiratud. Ümberistutamist on kõige parem teha kevadel, maist aprillini.
Tüüpilised haigused, kahjurid ja hooldusvead
Kartulille võivad rünnata täid, valgekärbsed ja punased ämblikud. Regulaarsel kontrollil on need kiiresti märgatavad ja nendega saab varakult võidelda. Eelkõige on tõhusad looduslikud kiskjad, sealhulgas röövpisikud, lepatriinud, parasiitherilased ja pitsid. Kui kahjurid esinevad talvekorterites, on kasulike putukate vabanemine loomulikult väga ebasoodne. Siin võivad abiks olla orgaanilised õlipõhised insektitsiidid.
Ehterpuupõõsast mõjutavad haigused harva. Seennakkused on tõenäolised ainult siis, kui taim on pidev alt liiga märg või liiga tume. Parim ennetus ja tõrje siin on optimaalsete kultiveerimistingimuste säilitamine. Täiendavaks tugevdamiseks on hea kasutada ka kord kuus nõgesesõnnikut väetisena ja eemaldada kahjustatud taimeosad. Regulaarne substraadivahetus on jätkuv alt tõhus kahjurite ja haiguste vastu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kartulilill on mürgine?
Kartulill on inimestele ja loomadele mürgine ning seetõttu on see kodumajapidamistes ja aedades, kus on lemmikloomad ja väikelapsed, ohutu vaid piiratud määral. Igal juhul tuleks see hoida neile kättesaamatus kohas ning tähelepanu tuleb pöörata ka lillede ja lehtede langemisele.
Miks kartulipuu ei õitse?
Sagedasemad põhjused, miks emajuurpõõsas ei õitse, on liiga pime ja jahe asukoht. Kui taim saab nii piisav alt valgust kui ka piisav alt sooja, võib ta õitseda aprillist novembrini. Toitainete puudus võib aga põhjustada ka õitsemisvõime langust. Eelkõige tuleb kontrollida asukoha tingimusi ja väetamist.
Mida peaksite lühid alt teadma
Kartulille kasutatakse sageli rõdudel ja terrassidel, sest see õitseb aprillist läbi suve kuni novembrini. Kuigi seda saab ka aeda istutada, pole ta vastupidav.
Hooldus
- Kartulille hooldamine on väga lihtne, kuid seda tuleks väetada kord nädalas ja loomulikult regulaarselt kasta.
- Sobib täispäikeselisele kasvukohale ja kasvab väga püsti.
- Rõdukastide istutamiseks on vaja viis kuni kuus taime meetri kohta eeldusel, et kartulilille ei kombineerita teiste taimedega.
- Müüakse ka tavalisel puul ja siis saab seda kasutada potitaimena rõdu või terrassi kaunistamiseks.
- Hea hoolduse ja regulaarse väetamise korral õitseb ta kuni külma alguseni.
- Kui see asub talveaias, isegi kauem, eeldusel, et see on paigutatud lõunapoolsesse aknasse.
- Kartulill vajab eriti suvel palju vett, kuid on veekvaliteedi osas üsna vähenõudlik.
Nõuanne:
Piisav toitainetega varustatuse tagamiseks võib kasutada kas kastmisveele mõeldud vedelat lilleväetist või aeglaselt vabanevat väetist.
Lõika
- Enne kartulipuu talvemajja viimist tuleks see tubli poole võrra tagasi lõigata.
- Tavalise vormimist vajava puu saab siis kevadel uuesti kärpida.
- Samas saab ümber istutada ka kartulilille, mis on vajalik umbes iga ühe kuni kahe aasta tagant.
- Uus pott peaks olema vaid veidi suurem kui vana, et taim ei kulutaks kogu oma energiat juurekasvuks.
Talvinemine
- Kartulill talub vaid väga kerget pakast ja seepärast tuleb ta enne esimesi öökülmi talvekorteritesse tuua.
- Seal peaks olema kerge ja külm, aga üle 0°C on ilmtingimata vajalik temperatuur.
- Valgusküllane asukoht tagab taime taas õitsemise alates aprillist.
- Võib aga juhtuda, et õitsemine algab järgmisel aastal hiljem.
- Talvekuudel tuleb taime aeg-aj alt kasta, et ta päris ära ei kuivaks.
Talve lõpus võib uuesti õue panna ja siis kasvab tavaliselt isegi paremini kui esimesel aastal ja annab rohkem õisi. Selle toetamiseks tuleks teda regulaarselt väetada, eriti teisel aastal.
