Pole harvad juhused, kus herilased pesitsevad maja sees ja selle ümbruses, näiteks katuse üleulatuse kattes või rulookastides. Kõige sagedamini pesitsevad siin nn lühipealised, kelle hulka kuuluvad ka harilik herilane ja saksa herilane. Mõlemad herilaseliigid kaitsevad äged alt oma territooriumi vahetus pesitsusalal. Olemasolev pesa võib tunduda ähvardav, mistõttu on arusaadav soov see võimalikult kiiresti eemaldada. See on aga lubatud ainult teatud tingimustel.
Õiguslik olukord
Hiilased on maa kasulikud asukad ja on õigustatult kaitstud. Seetõttu on nende loomade eemaldamine ja tapmine föderaalse looduskaitseseaduse alusel põhimõtteliselt keelatud. Siiski võib see erandjuhtudel olla õigustatud. See kehtib näiteks juhul, kui:
- Leibkonnas elavad allergikud või allergiakahtlusega inimesed
- Kas väikesed lapsed või vanemad inimesed viibivad regulaarselt pesa läheduses
- Hiilased pääsevad majja või korterisse vaatamata kaitsemeetmetele
- Või asub pesa tihed alt külastatavas piirkonnas
Käsitsi eemaldamine on problemaatiline
Hiilasepesa ei ole üldiselt soovitav ise eemaldada. Eriti suvel ja kui rulookasti saab avada vaid sissepoole, mis tihtipeale ka nii on. Muidu võib juhtuda, et herilased tungivad korteri sisemusse ja kui nad tunnevad end ohustatuna, ründavad. Lisaks on sageli raske hinnata, kui suur pesa tegelikult on, sest sageli on näha vaid väike osa.
Enne enda ja oma pere sellistesse ohtudesse sattumist tasuks meeles pidada, et herilased elavad vaid ühe suve. Hariliku ja saksa herilase pesad on vahel aktiivsed kuni novembrini. Hiljem sureb järk-järgult välja esm alt vana kuninganna ja lõpuks herilaste koloonia, nii et see on talvel täiesti asustamata ega asu enam uuesti. Kui suudate loomadega kuidagi talveni leppida, siis on parim aeg need ise eemaldada ja eelkõige ohutult, ka ilma hävitaja või kahjuritõrjeta.
Selleks avage rulookarp ja eemaldage esm alt jämed alt pesa. Väiksemad jäägid saab hõlpsasti tolmuimejaga eemaldada. Seejärel tuleb kogu ala põhjalikult puhastada. Kui te seda ei tee, siis suure tõenäosusega pesitsevad herilased uuesti vana pesa vahetusse lähedusse. Kui te ei soovi talveni oodata ja teid ähvardab otsene herilaste oht, pakuvad jaemüüjad nende vastu võitlemiseks selliseid preparaate nagu herilasevaht või herilasepihusti.
Hiilasevahu ja herilasepihusti kasutamine
Hiilasevahtu, nagu herilasepihustit, kasutatakse loomade tapmiseks väga lühikese aja jooksul. Nad jäävad oma pessa lõksu, kus nad lõpuks surevad. Tootja sõnul tuleks herilasevahtu kasutada kas varahommikul või õhtul. Siis on kõik herilased tavaliselt pesas ja on jahedam, seega on nad rahulikumad ja vähem agressiivsed.
- Rulookasti pesadesse pääseb ligi ainult väikeste avade kaudu
- Pihustage vaht väikese toru abil sisestusalasse
- Pihustad umbes 5 sekundit või kuni evakuatsioonitee on täielikult suletud
- Seda tehes hoidke pesast vähem alt 2 m distantsi
- Herilasevaht sisaldab insektitsiide, mis nõrgestavad ja tapavad loomad kiiresti
- Mõne aja pärast kukub see kokku
- Insektitsiidide toime kestab mõnda aega
- See tähendab, et hiljem saabunud herilasteni on siiski võimalik jõuda
- Oodake pärast pealekandmist vähem alt üks päev
- Tuleb jälgida, et pesa oleks täiesti rahulik
- Alles seejärel avage karp ning eemaldage ja visake pesa ära
Vältige herilasepihusti kasutamist, eriti siseruumides. Vähe sellest, et herilased surevad väga valus alt, võib vähimagi veaga juhtuda, et kogu herilaste parv ründaja kallale lööb. See võib olla eluohtlik ja mitte ainult allergikutele. Lisaks kujutab selliste preparaatide kasutamine ohtu elanikele, lemmikloomadele ja teistele kasulikele putukatele, mida ei tohiks alahinnata isegi väiksema kokkupuute korral.
Nõuanne:
Enda kaitsmiseks igasuguste sündmuste eest kandke alati sobivat kaitseriietust, mis koosneb kinnastest, kaitseprillidest ja pikkade varrukatega riietest.
Eemaldamine spetsialisti poolt
Pole kahtlustki, et alati on parem lasta herilasepesad eemaldada professionaalil, eriti suvekuudel, kui need loomad on eriti aktiivsed. Ainult neil on vajalikud teadmised ja varustus, et herilasepesa ohutult ja ohutult eemaldada ning vajadusel ümber paigutada. Lisaks hävitajatele ja kahjurite tõrjujatele on selleks kvalifitseeritud ka looduskaitseasutused ja mõnel juhul ka kohalik tuletõrje.
Spetsialist saab esm alt olukorrast ülevaate ja seejärel otsustab, kuidas edasi toimida. Kui tingimused on täidetud, võib ta pesa eemaldada. Tavaliselt teeb ta seda nii, et esm alt korjab sülemlevad töötajad imiseadme abil üles ja suunab nad edasi väliskonteinerisse. Kogu asi võib kesta umbes 30 minutit. Seejärel eemaldatakse pesa ja kuninganna ettevaatlikult, pakitakse vastav alt ja asetatakse hiljem tagasi vähem alt nelja kilomeetri kaugusele.
Kuna rulookastis on ruum pööningu või katuse üleulatusega võrreldes väga piiratud, siis võib juhtuda, et ka spetsialist ei suuda pesa hävitamata eemaldada. Kui see nii on, on loomade tapmine tavaliselt vältimatu. Isegi professionaal tapab herilased ainult siis, kui pesa tuleb mõjuvatel põhjustel eemaldada ja see pole võimalik ilma neid tapmata.
Eneseabi kuni spetsialisti eemaldamiseni
Kuna võib kuluda veidi aega, enne kui professionaal saab pesa eemaldada, kasutage selle ajani ära ja rakendage ettevaatusabinõusid, et herilased eluruumi ei pääseks. Esiteks on oluline mitte kunagi sulgeda sisenemisavasid, sest herilased otsivad alati teist väljapääsu ja leiavad selle.
Samuti on soovitatav sulgeda kõik avad, mis viivad korteri sisemusse, näiteks:B. rihma väljapääsu juures, suletakse kleeplindiga. Kärbsesõela paigaldamine siseruumidesse võib ära hoida ka herilaste sattumise koju. Erinevad lõhnad võivad aidata loomi õues hoida. Need võivad olla väikesed basiilikupotid, kauss eeterlike õlidega, nagu teepuu- ja nelgiõli või tsitronella, aga ka nelkidega täidisega apelsini- ja sidruniviilud.
Takistada pesa ehitamist rulookastis
Ennetamine on ka siin parim kaitse. On mitmeid viise, kuidas vältida herilaste pesitsemist rulookastis. Alates märtsist/aprillist ärkavad herilasekuningannad talveunest ja otsivad oma pesa rajamiseks sobivat kohta.
- Sule kõik võimalikud õõnsused enne herilasehooaja algust
- Tihendage iga vahe ja ava, mille kaudu herilane võib kasti sattuda
- Olge valvsad ja jälgige lendude tegevust alates märtsist/aprillist
- Eriti nüüd kontrollige rulookasti regulaarselt võimalike pesaehitustegevuste osas
- Liigutage ruloo mitu korda päevas üles-alla
- Queen on mürast häiritud ja võib otsida uut pesapaika
- Kaubandus pakub laia valikut tihendusvõimalusi
- Kaasa arvatud profiilkummist tihendid või harjaribad
- Pintsliribade tihedad harjased takistavad herilaste sisenemist
- Pesaehituse keerulisemaks muutmiseks jätke loomad ilma ehitusmaterjalidest
- Hiilased ei saa oma ehitusmaterjali ainult ühest allikast
- Seetõttu ärge jätke isolatsioonimaterjale, mädapuitu jms vedelema
Üksik suurem herilane, mida võib ruloo vahetus läheduses näha umbes pool tundi, võib viidata sellele, et tegemist on pesa ehitava kuninganna herilasega. Teisest küljest, kui ümberringi sumiseb palju väikseid herilasi, on suur tõenäosus, et väike pesa on juba olemas. Tihend enam ei tööta. Mõlemal juhul peaksite võimalikult kiiresti konsulteerima spetsialistiga. Varases staadiumis on professionaalil tavaliselt suhteliselt lihtne pesa eemaldada või ümber paigutada. Mida suuremaks pesa muutub, seda keerulisem, aeganõudvam ja kulukam on selle eemaldamine.
Nõuanne:
Apteegis saab lasta 1 osast eeterlikust õlist ja 10 osast alkoholist valmistatud segu ning pritsida pihustuspudeli abil rulookarpi sellega. See peaks ka herilased minema ajama või eemale hoidma.
Miks herilased rullkastis pesitsevad
Looduses leiavad herilased endale sobivaid pesitsuskohti järjest harvemini, mistõttu otsivad nad neid üha enam asustatud aladelt. Pimekast on optimaalne keskkond pesa ehitamiseks, see on kaitstud tuule ja ilmastiku eest ning pakub ideaalset juurdepääsu. Rulookastis on piisav alt ruumi mitme korruse kärgkonstruktsioonide hõlpsaks mahutamiseks. Lisaks annavad kõrvalasuvad eluruumid piisav alt heitsoojust, et loomadel oleks kogu aeg mõnus alt soe ja nad saaksid tegutseda sügiseni.
Määrake herilaseliik pesa järgi
Saksamaal on 82 liiki herilasi. Probleeme põhjustavad aga ainult kaks: saksa herilane ja harilik ehk harilik herilane. Mõlemad liigid kuuluvad nn tumedate koobaspesitsejate hulka, kes ehitavad oma pesa pimedatesse õõnsustesse, näiteks pimekasti, katuse üleulatuse alla või vanadesse hiireurgudesse. Vastavat herilaseliiki saab pesa järgi lihts alt tuvastada.
Saksa herilasepesad on harva vabad ja rippuvad lahti. Need on hallid, kooretaolise pinnaga, alt avanevate õhutaskutega. Need koosnevad 5-10 kärjetasandist ja mitmest 1-2 cm sissepääsuavast. Kuni 2 m suurused eluruumid mahutavad 1000–10 000 looma.
Hiilane on siin riigis kõige levinum. Samuti eelistab ta pimedaid pesitsuskohti, kuigi tema pesad, nagu saksa herilase omad, on harva vab alt rippuvad. Pesa värvus on beež või ooker kuni helepruun, kooretaolise struktuuriga. Kärjetasandite ja sissepääsuavade arv vastab saksa herilase omale. Siin elab aga vaid 500–7000 looma.
Järeldus
Hiilased võtavad meie ökosüsteemis enda kanda olulisi ülesandeid. Nad on täiuslikud kahjuritõrjed, osalevad tolmeldamises ja neid kutsutakse õigustatult "tervisepolitseiks". Küll aga võivad probleeme tekitada harilik herilane ja eriti saksa herilane, kui nad otsustavad majas ja selle ümbruses varjuda. Pesa eemaldamine rulookastist on mõnikord keeruline ja mitte täiesti ohutu. Sel põhjusel on üldjuhul mõttekas selles osas pöörduda hävitaja, kahjuritõrje või looduskaitseameti poole. Ainult neil on vahendid ja võimalused herilasepesa ohutuks ja ohutuks likvideerimiseks.
