Tavaline lõige pole parukapõõsa jaoks tingimata vajalik, kuid pügamismeetmed võivad erinevatel põhjustel siiski olla mõistlikud.
Parim aeg pügamiseks – millal täpselt lõikad?
Parukapõõsas ei ole üldiselt eri tüüpi pügamise suhtes eriti tundlik. Seetõttu ei tekita see põhimõtteliselt aastaringselt erilist kahju, kui üksikud tüütuna tajutavad oksad välja lõigata või surnud puitu eemaldada. Siiski on ka teatud aegu, mida tuleks kasutada ulatuslikumate lõikamismeetmete jaoks. Kuna parukapõõsa haavad võivad hiliskevadel või suvel lõigates suhteliselt tugev alt “veritseda”, siis võimalusel ei tohiks nendel perioodidel radikaalset lõikamist paljude suurte haavapindadega teha. Seetõttu kehtivad pügamisel järgmised näpunäited:
- väiksemat pügamist saab teha aastaringselt
- Kui parukapõõsast radikaalselt lühendada, tuleks kasutada aega, mil mahl hilissügise ja varakevade vahel seisab
- kevadel: lõigake nii kaugele kui võimalik enne uue kasvu ilmumist
- Pügamine pärast õitsemist: ebatavaline dekoratiivsete viljakobarate ja lehestiku värvuse tõttu
- hiline pügamine enne esimest lund on võimalik probleemideta
Pügamise põhjused
Kui teie kinnistul on piisav alt ruumi, võite lasta parukapõõsal kasvada kergesti hooldatavaks aiataimeks ilma iga-aastase pügamiseta. Kindlasti võib aga ette tulla olukordi, kus pügamine on mõttekas:
- kui aias on ruumipuudus
- naabruslikel või juriidilistel põhjustel (heki kõrgus, varjud jne)
- vanemate isendite noorendamiseks
- viljapeade kasutamiseks dekoratiivesemena
- et takistada seemnete levimist aias
- haigete taimede päästmiseks hoolduslõikusega
- et saavutada konkreetne kasvuharjumus läbi topiaari
Parukapõõsad sobivad üldiselt väga hästi teatud kujundite treenimiseks, mis nõuavad siis aastate jooksul väga vähe pingutust pügamiseks. Parukapõõsa erinevad alamliigid on samamoodi lihtsad, kui on vaja säilitada kompaktsed kasvuvormid haljaskatuste jaoks või kui neid kasutatakse hekitaimena. Kui aga soovitakse lõigata vana isendi noorendamiseks või haigusega võitlemiseks, võib pügamine olla radikaalselt kõikehõlmav. Võrdluseks, sekkumised viljapeade dekoratiivseks esemeks eraldamiseks või nende ennetamiseks praktilistel põhjustel tunduvad pigem ajutiste kosmeetiliste meetmetena.
Edasi pügamisel samm-sammult
Taimede pügamisel on kõige olulisem läbimõeldud protseduur. Ideaalis peaksite järgima järgmist loendit:
- Õige lõikamise aja valimine: millal täpselt lõikad?
- Parima lõikevariandi planeerimine: radikaalne või ettevaatlik?
- Vajalike tööriistade ettevalmistamine
- Taime lõikamine mitmeastmelise protsessiga, kuni soovitud kuju on saavutatud
- Suuremate liideste tarnimine puuhaavade hooldustoodetega
- pöörake erilist tähelepanu taimede hooldamisele esimestel nädalatel pärast lõikamist
- Pikendatud kastmisintervall kevadel või suvel pügamisel: millal on vaja rohkem vett?
- Lõikematerjali utiliseerimine (seenhaiguste või hallituse korral väljaspool aeda)
Kas olenev alt alamliigist on erinevaid pügamisvajadusi?
Põhimõtteliselt on näiteks punasel parukapõõsal sarnased hooldus- ja asukohanõuded nagu harilikul parukapõõsal ja kollaselehisel parukapõõsal. Lõikamise vajadust võib aga mõistagi mõjutada see, kui suure kasvu konkreetne alamliik oma asukohas aastas saavutab.
Kui näiteks lai alt levinud parukapõõsas oli esimestel eluaastatel õigesti istutatud ja korralikult hooldatud, võib kindlasti oodata 40-sentimeetrise aastakasvu. Seetõttu näpunäide: olenemata lehtede värvist tuleks pügamine alati eelistatav alt toimuda sügise ja kevade vahelisel ajal, kui taimemahla kadu piirkohtadel on võimalikult väike.
Kasulikud aiatööriistad nende põõsaste pügamiseks
Hooliva iseloomuga ja vastava taime puhul võimalikult väikese tervisekoormusega pügamiseks tuleks kasutada sobivaid ja hästi hooldatud aiatööriistu. Parukapukside trimmimisel võivad abiks olla järgmised tööriistad:
- Kindad
- Okakäärid
- Saag
- Istutuskäärid
- Hekilõikur
Kindad ei pruugi olla tööriist iseenesest, kuid need võivad pakkuda tõhusat kaitset parukapukside koostisosade eest suhteliselt tundlikele ja allergikutele. Samuti kaitsevad need värvimuutuse eest, mis on põhjustatud lehematerjalist ja puidust, mida kasutati ja kasutatakse teatud sortide puhul spetsiaalselt värvainena. Olenev alt lõigatavate okste ja okste jämedusest kasutatakse istutuskääre, lõikurit või saagi. Mida teravamad ja puhtamad need tööriistad on, seda vähem mõjutab lõikamine teie taimede tervist. Kui olete oma parukapõõsa juba kindla kujuga treeninud ja soovite lihts alt aastakasvu lühendada, saab hekilõikuriga tavaliselt head ja ennekõike kiiret teenindust.
Märkus. Hekilõikuritega ajasäästlikul topiaarilõikusel lõigatakse ja lõigatakse tavaliselt palju lehti. Need raskesti välditavad “lõike ebatäpsused” tuleks esimesel võimalusel käsitsi, istutuskääride abil parandada, vastasel juhul võivad kahjustatud lehed närbudes taime välimust halvendada.
Erinevad pügamise tüübid
Taimede pügamisel üldiselt ja ka parukapõõsaste hooldamisel eristatakse erinevaid pügamismeetmeid, mida eristatakse vastav alt nende eesmärkidele ja protseduuridele:
- Topiaar
- Noorendus- või hoolduslõikus
- Radikaalne lõige
- Õisikute või viljapeade lõikamine
Topiary
Topiaari lõikamisel tuleb arvestada, et väga noori parukapõõsa isendeid ei tohi üldse lõigata. Vastasel juhul pole nooruses mõnevõrra tundlikumatel taimedel mingit võimalust tervet ja tugevat taimebaasi välja arendada ning probleeme võib tekkida isegi selles osas muidu suhteliselt tüsistusteta taimede külmataluvusega. Põhimõtteliselt pole topiaaride osas teie kujutlusvõimel peaaegu mingeid piire ja aastate jooksul saate sihitud lõigete abil parukapõõsast karedaks hekiks või kerakujuliseks treenida.
See näeb veelgi muljetavaldavam välja, kui lõikate igal aastal värsked järglased ära just paksenenud põhiokste kohal. Selle tulemuseks on aja jooksul ümarad tüvekujud tipus, mida võib sageli näha linnaaedades ja parkides regulaarselt hooldatud plaatanide puhul. Üldjuhul tuleks regulaarsel pügamisel ära lõigata maksimaalselt kolmandik taimemassist.
Sundida teatud põõsakuju noorendus- või hoolduslõikega
Otsus, millal parukapõõsas lõigata, on sageli seotud teatud suuruse ja vastavate tingimustega aias. Selles mõttes on eelpool mainitud parukapõõsa pügamine suunatud üldiselt kompaktsemale vormile, mistõttu eemaldatakse julgelt laialivalguvad ja väljapoole suunatud oksad. Vananeva isendi säilitamiseks võib olla mõttekas ka spetsiaalselt endasse kasvanud parukapõõsa “puulatv” noorendus- ja hoolduslõikega harvendada.
See kehtib näiteks punase parukapõõsa või eriti varjuliste ja niiskete kohtade kohta. Sarnaselt teatud tüüpi viljapuudega tuleks jälgida, et taimne materjal oleks õhku läbilaskev, et vältida halvasti kuivava lehematerjali tõttu suurenenud vastuvõtlikkust jahukastele. Selleks lõigake eelistatav alt põõsastruktuuri seest välja eriti nurgelised oksad ja oksad.
Radikaalne lõige
Radikaalne pügamine viitab parukapõõsa hooldusmeetmetele, mille käigus eemaldatakse vähem alt kaks kolmandikku kõigist okstest ja okstest ning vajadusel osa juurtest. Seda lõiget kasutatakse sageli ajal, mil seda nõuab haigus või on vajalik lõikamine jäänud paljudeks aastateks kahe silma vahele. Vaatamata rohkete okste julgele eemaldamisele, tuleks ka sellise pügamise puhul arvestada tulevase soovitud põõsakujuga ning jätta alati veidi lehemassi (v.a seenhaiguste korral). Eriti radikaalsete kärbete puhul tuleks tähelepanu pöörata ühelt poolt meetme vajalikkusele, aga teis alt ka õigele ajale ja läbimõeldud protseduurile. Selleks, et hoida kahjustatud taime lisapinget võimalikult madalal, tuleks radikaalseks pügamiseks valida periood hilissügisest kevadeni (enne uut kasvu).
Nõuanne
Punane parukapõõsas (Cotinus coggygria 'Royal Purple') on üldiselt vastuvõtlikum võimalikule jahukaste nakatumisele kui tavaline parukapõõsas. Kui tagasilõikamine mõjutab nakatunud isendi päästmiseks radikaalselt kasvuharjumust, tuleks lõikematerjal utiliseerida ja mitte sattuda teie enda kompostihunnikusse. Lisaks sellele ei tohi kohe pärast jahukaste nakatumist samasse kohta mitme aasta jooksul istutada teisi teadaolev alt jahukastehaigustele vastuvõtlikke taimi. Kui haiguste või seente vastu võitlemiseks tehakse radikaalne pügamine, tuleks ka kahjustatud juuri lühendada, et stimuleerida värsket kasvu.
Lillede ja viljapeade lõikamine
Taimetervise seisukohast pole tegelikult põhjust parukapõõsa õisi ära lõigata, kui need on tuhmunud. Kui paljude rõdulillede hooldamisel soovitatakse närbunud lillehunnikut lõigata, et säästa taimede seemnete tootmise vaeva, siis parukapõõsa seemnepeadega jätaksite end ilma selle taimeliigi ühest dekoratiivsemast aspektist.. Lisaks, kuigi on tõsi, et see tähendab iga taime jaoks "jõukulu", pole viljade moodustumine kiiresti kasvavate parukapõõsaste jaoks tegelikult nii oluline. Õisikute või ülim alt suurepäraste viljakobarate kasutamine dekoratiivesemetena on iseenesest väga lihtne: neid saab vajadusel sügisel lihts alt ära lõigata ja majja panna.
Nõuanne:
Lõika enne talve ära küpsed seemnepead, et kasutada neid kauakestvate osadena kuivades kimpudes ja seadetes. Olge ettevaatlik, et mitte hilissügisel õiget aega seda teha. Muidu võis viljakobaratesse eriti märja ilmaga juba hallitusseened tekkida.
Kuidas pügamisel õigesti lõikeid teha
Selle vahelduvate lehtedega põõsa hõreda kasvu tõttu saab üksikute võrsete lühendamisel täpseid ristumispunkte teatud määral "tunnetusega" määrata. Välimuse huvides on siiski soovitav teha lõiked peenematele okstele veidi oksa kohal. Jämedamate okste või tüvetükkide puhul tasub olla ettevaatlik, et ei jääks absoluutselt horisontaalset lõikepinda. Sellise asja peale koguneks pidev alt vihmavesi, mis võib haavade paranemist raskendada ja ohustada taimetervist.
Raske juhtum pistikute paljundamisel
Kui jätate selle loendi pistikute vahele, võtke arvesse järgmist: Parukapõõsad sobivad pistikutega paljundamiseks ainult väga tingimuslikult. Suuremat edu tõotab seemnete külvamine ja nn madaldustaimede kasvatamine. Selleks kaetakse maapinna lähedal asuvad pikemad külgvõrsed vähese mullaga ja eraldatakse emataimest võrsetena alles pärast juurte moodustumist. Kui võimalik, säästke end tüütust katsest kasvatada pistikutest parukapõõsa noori taimi. Selle asemel, et lasta pistikutel kasvada keerulistes tingimustes ja spetsiaalsete juurdumishormoonidega, saate uppujatest noori taimi palju lihtsamini kasvatada.
Hooldus vajab kohe pärast lõikamist
Eriti pärast väga raskeid lõikamismeetmeid tuleks tähelepanu pöörata piisavale veevarule ja haavade paranemisele sisselõikekohtades. Viimane kehtib eriti siis, kui punane parukapõõsas kasvab kohas, mis ei ole liiga päikeseline, kuna parukapõõsa punane versioon on üldiselt vastuvõtlikum jahukastele ja erinevatele seenhaigustele. Sellest lähtuv alt tuleks taimi kohe pärast lõikamist piisav alt kasta, kuid liidesed tuleks hoida võimalikult kuivad.
Lill pärast lõiget
Üldiselt tuleb eeldada, et väga tugev alt maha raiutud parukapuu ei anna samal aastal enam õisi ega anna seetõttu dekoratiivseid viljakomplekte. Olukord on erinev, kui üksikud suured oksad eemaldatakse noorenduslõikuse või topiaarse pügamise käigus: siin jäetakse reeglina dekoratiivse lille jaoks alles piisav alt õienuppe.
Kuhu ma väljalõiked panen?
Parukapõõsaste lõigatud oksi ja oksi saate kompostida tavapäraselt või utiliseerida, kasutades selliseid süsteeme nagu orgaaniline prügikast või kohalik taaskasutuskeskus. Nagu eespool juba öeldud, ei tasu püüda paljundada pistikutega (mis õnnestub ainult keerulistes tingimustes). Radikaalsel pügamisel tekkinud oksad võivad jõuda märkimisväärse paksuseni ja seetõttu saab neid töödelda küttepuudeks või tükeldada allapanuks. Pistikuid ei tohiks oma aias kompostida, kui need on jahukaste või kurikuulsa verticilliumi närbumise tõttu surnud taimede jäänused.
