Roheline vesi aiatiigis on hoiatav märk, mis viitab tasakaaluhäirele ja mille põhjus tuleks võimalikult kiiresti kõrvaldada. Vastasel juhul võib vesi “ümber minna” ja ohtu satuvad tiigis elavad loomad, näiteks kalad, konnad ja multšid. Kõik huvilised saavad siit uurida, kuidas saab tiigi hägune vesi ära hoida ja kuidas seda likvideerida.
Põhjused
Et aiatiigist hägune või roheline vesi eduk alt likvideerida, tuleb esm alt teada saada päästik. Põhimõtteliselt on tiigi häguse vee põhjuseid neli:
- Vee täitmine või osaline vahetus
- Mulmi põhjustatud reostus
- Bakterid
- Vetikad
Süsteem ja osaline veevahetus
Tiiki uuesti täitmisel või osalisel veevahetusel võib pinnast või mustust üles segada või dekoratiivelementidest ja kruusast värvaineid välja pesta. Seejärel näib vesi piimjas kuni kollane, hall või pruun. Kui tekib täiesti uus tiik, peab vesi esm alt sisse jooksma ja näib piimjas mitu päeva kuni paar nädalat. Kui tervislik tasakaal on saavutatud, puhastub tiigi vesi.
Nõuanne:
Seda protsessi saab kiirendada spetsiaalsete veekonditsioneeride ja filtri kasutamisega.
Reostus
Aja jooksul settib aiatiigi põhja mudakiht. See koosneb muu hulgas:
- toidujäägid
- Kala või loomade väljaheited
- Taimede jagamine
- Registreeritud saaste
Nii et tegemist on orgaanilise materjaliga, mida vees olevad bakterid lagundavad. Kui muda segatakse üles näiteks seetõttu, et põhjas mullitavad kalad, toimib see vees nagu mingi mudapilv ja hägustab selle ajutiselt. Kui muda taas settib, selgineb tiigivesi uuesti. Kui multšikiht on väga paks, võivad isegi väikesed liikumised vees põhjustada hägusust. Samuti kannatab vee kvaliteet. Seetõttu on soovitatav praht regulaarselt eemaldada või eemaldada. Seda saab teha prahi vaakumiga või tiigi mudaeemaldusvahendiga. Viimane lagundab muda nii, et mehaaniline eemaldamine pole vajalik.
Bakterid
Aiatiigi hea veekvaliteedi tagamiseks on hädasti vaja baktereid, mis tavaliselt tagavad selle selge püsimise. Kui tasakaal on aga häiritud, võivad need tekitada aiatiigis ka hägust vett. Seda näiteks siis, kui teatud bakterite arv suureneb oluliselt – näiteks kui nad lagundavad surnud looma või suures koguses surnud taimeosi. Protsess paistab vees piimja pilvena või hägususena.
Abi on eemaldada orgaaniline materjal nii kiiresti kui võimalik. Mõne päeva pärast normaliseerub bakterite arv.
Vetikad
Vetikaid leidub igas tiigis, kuid kui konkreetne liik läheb käest ära, muutub vesi häguseks ja roheliseks. Selle eest vastutavad nn ujuvad vetikad. Kui tingimused on nende paljunemiseks ideaalsed, tekib nn vetikate õitseng. Vetikad paljunevad nii tohutult, et kogu vesi näib olevat roheline. Ujuvaid vetikaid ei saa maandumisvõrgu või tavalise veefiltriga piisav alt eemaldada.
Samas saab rohelist tiigivett ennetada ja kõrvaldada ka muul viisil.
Ennetamine
Kõige ohutum pikaajaline viis rohelise vee ärahoidmiseks aiatiigis on ennetamine. Kuna vetikad vajavad paljunemiseks piisav alt toitaineid ja valgust, tuleb tähelepanu pöörata järgmistele teguritele:
- Ära aseta tiiki lehtpuude alla
- Otsene päikesevalgus ideaalis vaid kuus tundi päevas
- Filtri kasutamine
- Suurte tugevate veetaimede kasutamine
- Tutvustage varjuna ujuvaid veetaimi
- Eemaldage langenud lehed ja muu jäme mustus maandumisvõrguga
- Sööda kala säästlikult
- Eemaldage prahti regulaarselt
- Testi vee kvaliteeti ja vajadusel reguleeri seda
- Loo tiigi kapillaarbarjäär
Puhastamine
Et aiatiiki ei saaks liigses koguses toitaineid koguneda, tuleb vett vastav alt puhastada. Selleks on juba mainitud erinevaid võimalusi ja meetmeid. All:
- Mastumisvõrk jämeda mustuse jaoks
- Lihaste tolmuimeja või tiigi muda eemaldaja muda jaoks
- Tiigifilter peenemate hõljuvate osakeste jaoks
Toitainete sisalduse vähenemine vees ei taga mitte ainult vähem vetikate kasvu, vaid tähendab ka seda, et muda koguneb vähem. See omakorda muudab aiatiigi põhjalikuma puhastamise lihtsamaks.
Nõuanne:
Kui tiiki koguneb palju lehti, võib tiheda silmaga võrgu venitamine vee kohale vähendada puhastamiskulu.
UV valgus
Tiigi asjakohane puhastamine ja vee filtreerimine võib vähendada hõljuvate vetikate levikut ja seeläbi ka rohevee teket - aga tavalised tiigifiltrid ei jõua ise vetikaid veest eemaldada. See nõuab UV-valguse sihipärast kasutamist. Selle saavutamiseks on vaja nn UVC tiigiselgitit ehk primaarset selgitajat.
See hävitab vetikad ja takistab nende edasist levikut. Samuti tagab see, et ujuvad vetikad kleepuvad kokku ja saavad seetõttu tiigifiltri poolt kinni püüda ja veest eemaldada. Vattide valimisel kehtivad järgmised juhtväärtused:
- 1-2 vatti 1000 liitri vee kohta ilma kalata
- 2-3 vatti 1000 liitri vee kohta kuni 1 kilogrammi kalaga
- 4-5 vatti 1000 liitri vee kohta kuni 3 kilogrammi kalaga
Nõuanne:
Kui UVC-eelselgiti on juba olemas ja tiigivesi on veel roheline, võib selle põhjuseks olla määrdunud kate või liiga vana UV-lamp. Soovitame UV-lampi igal aastal vahetada ja katet põhjalikult puhastada, eriti kevadel ja suvel, kui vetikate hulk on kõige suurem.
Keemilised ained
Vetikatõrjevahendid sobivad hästi lühiajaliseks lahenduseks vetikate vähendamiseks ja tiigi õitsemise ajal ka lisandina esmasele selgitaja ja filtriga puhastamisele. Preparaadid on tavaliselt vedelad ja neid võib lisada otse aiatiiki. Need segavad vetikate struktuuri nii, et nad ei suuda enam fotosünteesi läbi viia. Selle tulemusena puuduvad ujuvatel vetikatel olulised toitained ja nad nii-öelda “nälgivad”.
Vetikatõrjevahendite kasutamisel veenduge, et need poleks mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks tiigis. Need hävitavad vetikaid vaid lühiajaliselt, kuid korduval kasutamisel võivad need ka veekvaliteedile halvasti mõjuda. Lisaks tuleb kalade olemasolul pöörata tähelepanu toote kokkusobivusele vee-elustikuga. Vastasel juhul võivad kalad kahjustuda või isegi surra.
Veetaimed
Veetaimed pakuvad aiatiigi rohelise vee ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel kaks eelist. Suuremad, kiiremini kasvavad ja tugevamad veetaimed – nagu vesirohi või lehtrohi – eemaldavad veest toitaineid ja muutuvad seega võistlejateks ujuvatele vetikatele, kes jäävad ilma olulisest leviku alusest. Tasakaalustatud istutatud tiik on juba loodud selleks, et vältida vetikate liigset vohamist.
Teine eelis on suurte lehtedega ujuvtaimedel, näiteks vesiroosidel või karbil. Need pakuvad veele varju, vähendades seega ka vetikate paljunemise olulist alust. Samuti pakuvad nad kaitset veeelanikele röövloomade, näiteks kasside või lindude eest. Istutamisel tuleb aga alati jälgida, et taimed saaksid ka surnud lehtede või juurte kaudu kaasa aidata aiatiigi toitainete rikastamisele. Nii et need ei asenda regulaarset vee puhastamist.
Hõbekarp
Hõbekarpkala on hõljuvate vetikate ülim tapja, kuna suudab peenvetikad oma lõpustega veest välja filtreerida ja neid toiduna tarbida. Kuldkalaga hästi läbi saavad rahumeelsed kalad muutuvad aga vahel väga suureks ja raskeks. Üksikud isendid ulatuvad kuni 130 sentimeetri pikkuseks ja 60 kg-ni. Aiatiigis jäävad need tavaliselt oluliselt väiksemaks, kuid hõbekarpkala pidamisel peaks mahtu siiski olema mitu tuhat liitrit. Parvkalana on liigikohane pidada vähem alt nelja kala.
