Tuuraid, bioloogiliselt tuntud ka kui Acipenseridae, peetakse iidseteks luukaladeks ja peaaegu elavateks fossiilideks. Sel põhjusel ja oma silmapaistva välimuse tõttu soovivad paljud hobiaednikud endale isendit oma ilutiiki koju. Meilt leiate hulgaliselt näpunäiteid ja soovitusi, kuidas õigesti loomi tiigis pidada. Tiigis areneb tuur kõige paremini ja püsivam alt siis, kui seal loodud elutingimused on tema looduslikule elupaigale võimalikult lähedased. Selle saavutamiseks peaksite kaaluma järgmisi asju:
Tuuraliik
Kokku on teada umbes 26 tuuraliiki. Tiikides pidamiseks sobivad aga vaid üksikud liigid. Siin on määravaks ühelt poolt suurus, aga teis alt ka söömiskäitumine. Suured loomad kehapikkusega üle 2,00 meetri ei leia aiatiigist piisav alt ruumi, et häirimatult areneda. Planktonit söövad liigid, nagu Põhja-Ameerika aeru- või järve-tuur, surevad piiratud tiigimahus toidupuuduse tõttu lihts alt nälga.
Populaarsed tuuraliigid tiikides on:
- Sterlet, kehapikkus kuni ca 1,50m, kaal kuni ca 10 kg
- Sternhausen (Acipenser Stellatur), pikkus kuni 1,50m, kaal kuni ca 25 kg
- Güldenstadi (Acipenser Güldenstaedtii), pikkus kuni 2,00m, kaal kuni ca 80 kg
- Waxdick (võrreldav Güldenstadiga)
- Siberi tuur (Acipenser baerii), pikkus kuni 2,00m, kaal kuni u 100 kg
- Diamond Sturgeon (ristmik Sterleti ja Waxdicki vahel)
Vaagna maht
Tuur on sage ujuja ja vajab selleks ruumi. Seetõttu peaks tiik suuruse ja sügavuse osas järgima teatud minimaalseid mõõtmeid:
- Maksimaalne sügavus vähem alt 1,50 kuni 2,00 meetrit
- Selle süvaveeala pikkus vähem alt 12 korda täiskasvanu keha pikkusest (vastab tuura põgenemiskaugusele)
- Sügav veeala, olenev alt tuura liigist, ca 12 kuni ca 20 meetrit (!!) pikk
- Tiigi minimaalne maht looma kohta vähem alt 1000 liitrit
TÄHELEPANU:
Loeme ikka ja jälle, et tuurad kasvavad saadaoleva tiigi järgi ja võivad jõuda vaid väiksema keha suuruseni. See pole aga tõsi! Liiga väikeses paagis ei saavuta tuur kunagi oma täismõõtu, sest ta ei saavuta oma täit potentsiaali halbade elutingimuste tõttu.
Praegune
Aktiivse loomana eelistavad tuurad mõõduka kuni isegi tugeva vooluga jõgesid. Eriti väga piiratud aiatiikide puhul peaks vees liikumise tagama voolupump. Nii saate jäljendada voolavat vett. Loomadel on ka võimalus tunda, et nad suudavad tiigi väiksusest hoolimata pikendada vastuvoolu ujutud distantsi.
Vee kvaliteet
Tuur on oma looduslikus elupaigas harjunud väga kõrge veekvaliteediga, millel on järgmised omadused:
- Kõrge hapnikusisaldus (saab saavutada hea ventilatsiooni või tsirkulatsioonipumba abil)
- Hea pinnase äravool (läbi sobiva tsirkulatsiooni) piisava hapniku tagamiseks tiigi sügavamates veekihtides (=tuura populaarne eluala)
- Madal veetemperatuur kuni maksimaalselt 20 kraadi Celsiuse järgi (taga suur maht ja hea ventilatsioon)
- Madal saastetase (tagab piisav alt mõõtmetega filtrisüsteem)
MÄRKUS:
Kui tiigi vesi kaldub optimaalsetest parameetritest kõrvale, saab sellega hakkama ka tundetu tuur. Kuna aga tema veesobivus väheneb, hakkab ta üha rohkem kannatama ja tema areng on eelkõige pärsitud. Lisaks suureneb haigestumise või parasiitidega nakatumise oht, sest erinev alt tuurast hindavad haigustekitajad kõrge toitainetesisaldusega sooja vett.
Tiigi kuju
Tuur jääb sageli veekogu põhja, kus ta kaevab oma pika koonuga pehmesse põhja rannakarpe, tigusid ja usse. Klassikaline järsu kaldega külgseintega koi tiik tähendaks seega seda, et tuur jääb peamiselt tiigi põhja ja on vaevu nähtav. Seetõttu on parem erineva tasapinnalise või kaldega terrassi tiik. Selleks tuleks põhja kanda juba mainitud aluskiht tiigimullast või savist. Seevastu tuurale ei meeldi üldse kruus ega liiv, kuna tema robustse välimusega koon on üllatav alt tundlik teravate kivide või teravate servade suhtes.
Istutamine
Nagu praegustes vetes tavaks, eelistavad tuurad lahtist taimestikku, millest nad kergesti läbi ujuvad. Tuura vaenlaseks peetakse eelkõige niitvetikaid, kes noorena sellesse kergesti sassi lähevad ega suuda veel ise vabaneda. Selle tagajärjel tabatud loom sureb. Seetõttu on taimestiku jaoks oluline:
- Hoidke taimestik miinimumini
- Vajadusel valgustage
- Kontrollige ja eemaldage niidivetikaid regulaarselt
- Hoidke vee kvaliteet kõrge, et piirata vetikate jne liigset arengut.
TÄHELEPANU:
Nagu teisedki praegused kalad, ei saa tuur tagurpidi ujuda. Kui ta on niitjate vetikate lõksus, pole tal enam pääsu. Seetõttu tasub oma tiiki regulaarselt vaadata, et vajadusel sekkuda.
Ühiskond
Tuura saab hõlpsasti teiste loomadega sotsialiseerida, kui tiik on piisav alt suur. Tuura rünnakuid teistele loomadele ei teata peaaegu üldse. Seejärel tuleks aga jälgida tiigi mahtu nii, et tekiks piisav alt ruumi ja sobivaid keskkonnaalasid kõikidele kasutatavatele liikidele ja isenditele.
Ainus, mis võib loomade koospidamisel olla kriitiline, on söötmine. Kuna tuura peetakse äärmiselt aeglaseks sööjaks, võivad noorloomad äärmuslikel juhtudel nälga surra, kui koi ja teised asukad toidu sõna otseses mõttes nina alt ära kisuvad. Ka toitmine koos hoituna on üsna lihtne ja lihtne:
- Sööda segajad regulaarselt samal ajal ja samas kohas, mille tulemusena loomad harjuvad ja leiavad toidu kiiremini üles
- Hajutage toakaaslaste tähelepanu, andes samal ajal mujal süüa
- Kasutage eraldumise soodustamiseks iga kalaliigi jaoks individuaalset toitu
Toit
Välja arvatud mõned planktonisööjad, kes tiikide pidamiseks ei sobi, toituvad tuurad loomsest toidust:
- ussid
- putukavastsed
- Veeloomad, nagu teod või rannakarbid
Aga söötmiseks sobib ka klassikaline forellitoit. Oluline on kõrge energiasisaldus, st rasva- ja valgurikas toit, mis annab loomadele intensiivseks ujumiseks vajaliku energia.
- Optimaalne söötmisaeg alates kella 18 paiku, kuna loomade tegevus on kõige intensiivsem õhtul
- Looge tavaline söötmiskoht toidu hõlpsaks leidmiseks
- Kasutage uppuvat toitu liigi loomuliku toitumisprotsessi stimuleerimiseks
- Talvel kasutage ka vajuvat toitu, sest kui temperatuur langeb, eelistavad inimesed jääda tiigi põhja
- Kuue Celsiuse kraadise ja madalama veetemperatuuri korral vähendage toitu, kuna loomad vähendavad seejärel tegevust ja jäävad külmaga halvatuks
Haiguste ennetamine
Tuuraid peetakse üldiselt väga jõulisteks ja vastupidavateks loomadeks. Siiski võib ikka juhtuda, et neid ründavad parasiidid või haigused. Kui see on selle punktini jõudnud, peaksite kindlasti konsulteerima kvalifitseeritud veterinaararstiga. Siiski on palju asju, mida saate haiguste ennetamiseks ise teha:
- Tagage kõrge veekvaliteet madalate temperatuuride ja vähese mustuse korral, et pidurdada patogeenide levikut
- Kontrollige loomi regulaarselt nahamuutuste või kleepuvate parasiitide (nt ümarusside) suhtes
- Jälgige loomade käitumist, sest käitumismuutused on tavaliselt tuura haigestumise või nõrgenemise tagajärg
- Märgatavate muutuste korral konsulteerige loomaarstiga
Korrutamine
Lõpuks tuleks lõpetuseks põgus alt käsitleda tuurade sigimise teemat tiigis. Kuna loomad saavad väga vanaks ja jõuavad suguküpseks alles kuni 8 aasta pärast, on sihipärane kasvatamine oma tiigis tavaliselt keeruline. Samuti ei saa paaritumist aktiivselt edendada. Kui paaritumisealisi isas- ja emasloomi on piisav alt, on ainuke võimalus suurendada tõenäosust, et loomad tunnevad end mugav alt ja hakkavad iseseisv alt paljunema, pakkuda parimat võimalikku elupaika. Veenduge, et kui aeg tuleb, olete aidanud neid ohustatud loomi oma aiatiigis mingil määral säilitada.
