Sõnajalad ei vaja rohelist pöi alt, kuna neid peetakse väga vähenõudlikeks ja kergesti hooldatavateks. Sellegipoolest tuleks taime hooldamisel arvestada teatud teguritega, et see kasvaks ja areneks ulatuslikult.
Asukoht
Looduses kasvavad sõnajalad peamiselt troopikas ja subtroopikas, kuid neid võib kohata ka jahedamatel aladel. Üldiselt võib aga öelda, et nad eelistavad kasvada seal, kus ei lähe liiga palavaks ja kuivaks. Põhimõtteliselt eelistavad nad varjulisi kohti, näiteks puude ja põõsaste varjus. Seetõttu sobivad need eriti hästi koduaia kohtadesse, kus otsest päikesevalgust on vähe või üldse mitte.
- Varjud seintelt
- Õued
- Puude all
- Seinaühendused
- kiviaiad
Pinnas/põhimik
Sõnajaladele sobib kõige paremini substraat, mis esineb looduslikult metsas. Seda saab jäljendada allapanukihiga, jättes lihts alt sügislehed lamama. Multšikihil on ka kaks eelist: see annab loomuliku talvekaitse ja samal ajal parandab mulda. Parimad tingimused tagab ka pind, millel on järgmised omadused:
- Huumusrikas
- Võimalikult läbilaskev
- lahti
Istutamine
Sõnajalgade istutamine on üldiselt võimalik kogu kasvuperioodi vältel, kuigi on osutunud kasulikuks istutada taimi kevadel. Eelkõige saavad sellest ajast kasu tundlikud liigid, sest see tagab, et nad on talveks piisav alt juurdunud. Istutamine on lihtne ja on järgmine:
- Kasta sõnajalg enne istutamist ämbrisse vette
- Kuni enam mullid ei ilmu
- Kaevake istutusauk üles
- Sõnajalg peaks istuma sügavamal maa sees kui varem potis
- Vajuta muld hästi kinni
- Valamine
- Vajadusel kata kooremultši või lehtedega
Väetada
Sõnajalgade väetamine pole tingimata vajalik, kuid vähenõudlikud taimed naudivad kasvufaasis lisatoitaineid. Hobiaednikud võivad seetõttu kevadest sügiseni taimi väetada iga kahe nädala tagant.
- Väetis ei tohi olla liiga kontsentreeritud
- Parim on kasutada ainult ½ soovitatud kogusest
- Eriti tavalise lilleväetise kasutamisel!
- Alternatiivina kasutage spetsiaalset sõnajalaväetist
Märkus:
Regulaarse väetamise asemel on soovitatav kasutada ka ühekordset komposti.
Valamine
Veevärgi osas on vaja veidi tundlikkust, sest sõnajalale meeldib niiske, kuid mitte liiga märg. Tavaliselt saab lehti vaadates aru, kas seda on liiga palju kastetud, kuna neile tekivad pruunid servad või laigud. Regulaarse veevarustuse tagamiseks ja juurepalli kuivamise vältimiseks tasub laotada multšikiht. Selle eeliseks on ka see, et aias olevat sõnajalga tuleb harvemini kasta. Kastmisel tuleks arvestada ka järgmiste punktidega:
- Vesi eelistatav alt madala lubjasisaldusega veega
- Vihmavesi on parim
- Alternatiivina on saadaval ka katlakivi eemaldatud kraanivesi
- Vältige vettimist
- Juurepall ei tohi ära kuivada
Kuna sõnajalgadele meeldib kõrge õhuniiskus, tasub taimi aeg-aj alt veega pritsida.
Lõikamine
Kevadel jäävad sõnajalast alles vaid surnud lehed, mistõttu on taim sel ajal kõige parem maapinna lähed alt ära lõigata. Praktiline on see, et lõikamine loob ruumi ka värsketele võrsetele. Lehtpuuliigid saab kuivatatud lehtedest vabastada ka sügisel, kuigi ka nende isendite lõikamisega on soovitatav oodata kevadeni. Lõigatud lehti ei pea ära viskama, sest need võivad teid aias hästi teenida!
- Pane lõigatud lehed purustajasse
- Sega küpse kompostiga
- Puista segu taimede ümber
- Multšikiht kaitseb kuivamise eest ja annab toitaineid
Talvinemine
Sõnjajalad on üldiselt vastupidavad ja kilpsõnajalad on isegi talvehaljad. Sellest lähtuv alt ei ole üldjuhul vaja neid talvekaitsega täiendav alt varustada. Ainsaks erandiks on tüvega isendid – st need isendid, mis moodustavad maapinnast risoomi. Kuigi need liigid taluvad kuni -12 kraadi Celsiuse järgi, tuleks neid ettevaatusabinõuna külma eest kaitsta:
- Lühendage lehti või siduge need kokku
- Katta pagasiruum põhumatiga
- Katta juureala lehtede ja võsaga
Levitage
Sõnajalgade paljundamiseks on mitu võimalust, kuna neid saab paljundada pistikute, eoste või poolitamisega. Sõnajalad on nn “veresoonte spooritaimed” ja ei moodusta seemneid, vaid pigem eoseid. Need asuvad lehtede alumisel küljel ja võivad visuaalselt meenutada pruune pustuleid.
Eosed
Lehe alaküljel asuvatest eostest arenevad nn eelpisikud, mis ideaalis hiljem viljastuvad. Kui väetamine õnnestub, tekivad uued sõnajalataimed. Eoste abil sõnajalgade paljundamiseks peate esm alt ootama, kuni need on küpsed. Selle tunneb ära selle järgi, et peen tolm muutub lehtede puudutamisel märgatavaks. Kui see nii on, saab paljundada järgmiselt:
- Eraldage lehed ja asetage need paberile
- Asetage sooja kohta
- Umbes kahe päeva pärast oleks pidanud palju eoseid maha kukkuma
- Ülejäänud eosed saab lehte raputades välja keerutada
- Asetage eosed niiske pinnasega nõusse
- Katta konteiner kilega
- Asetage soojas, kuid mitte päikesepaistelises kohas
- Idanemine umbes 3 kuu pärast
Pistikud
Lihts alt hooldatavat sõnajalga saab paljundada ka pistikutega, lõigates esm alt maha mõned ladvapistikud. Parim on valida peapistikud, mis on juba moodustanud väikese sõnajala. Seejärel asetatakse pistikud niiske pinnasega istutusmasinasse ja hooldatakse järgmiselt:
- Katke istutusmasin kilega
- Eemaldage kile mitu korda päevas, et tagada ventilatsioon
- Paiguta anum sooja ja valgusküllasesse kohta
- Juurte moodustumine mõne nädala pärast
- Torkige välja niipea, kui 2–3 väikest lehte on kohal
- Jätkake kõrge õhuniiskuse ja püsiva temperatuuri tagamist
Divisioon
Kuigi paljundamine eoste või pistikutega on kindlasti võimalik, on harrastusaednike seas edukaks osutunud pooldamine. Hargnenud risoomidega sõnajalad jagunevad lihts alt järgmiselt:
- Väikesed: lõika kevadel ära käesuurused tükid, millel on vähem alt 2 võrsepunga
- Suur: paljastage risoom varakevadel
- Korjake ära mitu tükki, millel on vähem alt üks võrse pung
- Pane tükid madala toitainesisaldusega potimuldadega pottidesse
- Hoidke muld niiskena
- Talvitage konteiner jahedas ja külmavabas kohas
- Istutamine võimalik kevadel
Kahjurid
Sõnajalgade hooldamist peetakse väga lihtsaks, kuid kahjurid võivad neid siiski kimbutada. Eelkõige võivad taimele probleeme tekitada ämbliklestad, lehetäid ja seenenäärid. Sageli ründavad neid ka juuretõuvikud, kes söövad juurte sisse ja põhjustavad taimede varem või hiljem ümberkukkumist. Selleks, et vältida kahjurite levikut teistele taimedele, tuleks nakatumisega aegsasti võidelda. Selleks tasub eemaldada nakatunud lehed ja ravida kahjustatud taimi pehme seebi ja alkoholi kombinatsiooniga.
