Ärakividega ei saa mitte ainult piirata muru ja peenraid, vaid need võivad moodustada ka aiateede serva. Äärekivid sobivad ka sillutatud alade, nt terrassi või grilliplatsi viimistlemiseks.
Kui soovid oma aeda äärekive ise laduda, peaksid teadma, kuidas neid õigesti laduda ja millele tähelepanu pöörata. Täpsema info ja täpsemad juhised äärekivide ladumiseks aeda leiate altpoolt.
Milliseid funktsioone äärekivid täidavad?
Need sobivad eriti hästi muru ja aiatee või terrassi ning peenarde ja muru vahel nähtav alt selge eraldusvõime loomiseks. Kui need on hästi paigutatud, ei lase need aiateedel rohtu kasvada ja aitavad seega hoida sillutatud alad puhtana. Need on kasulikud ka muru hooldamisel, kuna hoiavad aiamulda seal, kus see kuulub.
Need on harjunud ka sõiduteede ääristamisega. Äärekivid täidavad lisaks piiramise ja stabiliseerimise funktsioonidele ka teist olulist ülesannet, nimelt stabiliseerimist, näiteks maja ümber oleva kruusapiirde korral või muldkeha kindlustamiseks. Neid saab kasutada ka aias astmetena või väikese pingina aiatiigi ääres.
Milliste materjalidega need on saadaval?
Ärakivid on maksimaalselt ühe meetri laiused piklikud piirded, mis on saadaval väga erinevatest materjalidest, näiteks betoon või looduskivi nagu graniit, liivakivi või lubjakivi. Samuti on olemas erinevad ladumistehnikad, et luua selged jooned üksikute alade vahele ja meeldiv õhkkond teie aias.
Betoonkive kasutatakse üldiselt sagedamini, kuna nende eluiga on pikem ja neid on ka lihtsam laduda. Seetõttu on betoonist äärekivid hea valik eelkõige isetegijatele, kes tegelevad äärekividega esimest korda, et kivid vaid mõne sammuga täpselt paika panna.
Õige kivide valik
Enne aeda äärekivide ladumist on oluline kõigepe alt läbi mõelda, milleks kive kasutama hakatakse. See määrab eelkõige betoonist äärekivide tugevuse. Kui soovid luua aiateed või aiakuurile väiksemat pinda, siis piisab täiesti 4,5–5 cm paksustest kividest. Suuremate ja suure koormusega sillutispindade puhul tuleks kasutada 6 cm paksuseid kive. Sellest tugevusest ei piisa enam äärekivide jaoks, mida kasutatakse sissepääsuks ja millest regulaarselt üle sõidetakse. Selleks on parem kasutada nn sügavaid riiuleid, mille paksus on olenev alt koormusest 8–10 cm.
Samuti on oluline eelnev alt läbi mõelda, millised äärekivid teie aias kõige paremini välja näevad. Ideid saate selleks lähimast aianduskeskusest või ehitusmaterjalide kauplusest. Seal on eksponeeritud erinevaid mudeleid ning erinevate variantide kujust ja välimusest saab omaette ettekujutuse. Kui oled variandi kasuks otsustanud, tuleb vaid välja arvutada, mitu meetrit kive vaja läheb. Seejärel saate osta vajaliku koguse ja lasta kohale toimetada või ise järgi tulla.
Milliseid materjale on paigaldamiseks vaja?
- Ärakivid vajalikus koguses
- Aluseks kruus või betoon
- Juhend või müürsepa joon
- Puidust pulgad ja vesiloodi
- labidas
- kummist haamer
Kuidas oma äärekive õigesti laduda
Kui soovid muru või terrassi piiritleda äärekividega, siis tasub jälgida, et kivid oleks võimalikult täpselt paigutatud. Sel põhjusel on vesiloodi ja juhtjoone kasutamine vajalik.
Täpselt, kuidas peaksite kivide ladumisel toimima, on samm-sammult allpool:
- Märkige vesiloodi ja puupulkade abil sirgjoon.
- Kinnitage nöör nende puupulkade külge, mis on ühelt poolt sirgjoone ja teiselt poolt kõrguse juhisena. Veenduge, et juhe oleks alati sama kõrgusega.
- Nüüd saab kraavi kaevata ja kivid betooni panna.
- Selleks kaevake esm alt mööda joont kaevik. See peaks olema vähem alt labida pikkune ja umbes 20 sentimeetrit sügav.
- Nüüd täitke kaevik poolenisti niiske betooniga ja asetage kivid mööda juhtjoont.
- Kasutage kivide õigele kõrgusele toomiseks kummivasarat. Kummivasarate eeliseks on see, et nendega saab vasardada äärekive ilma kive kahjustamata.
- Kui kivid on õigele kõrgusele kinnitatud, täitke need mõlem alt poolt betooniga. Nii on kividel kindlam püsivus ja pikem eluiga.
Võimalikud veaallikad
Vale aluspinna valimisel võib tekkida tõsine viga äärekivide ladumisel. Kui servakivide aluspinnaks piisab kruusast, mida kasutatakse näiteks peenra või väikese ja lühikese aiatee piirdena, siis kõikidel muudel suurematel aladel, nagu terrass või aia, tuleks servakivid betooni panna. sõidutee. Stabiilne serv on eriti vajalik, kui teid kasutatakse regulaarselt ja neid kasutatakse palju, nt garaaži sissesõidutee. Äärekivide stabiliseerimiseks võib kasutada spetsiaalselt betoneeritud otsakive.
Jooni pingutamisel võib tekkida veel üks võimalik viga. Oma raskuse tõttu hakkab juhtjoon mõne meetri pikkuse järel longu. Sel põhjusel on soovitatav töötada vahevaiadega alal, mis on pikem kui 8 meetrit.
Järeldus: Huvitavaid fakte äärekivide kohta lühid alt
- Äärakividega saad hõlps alt eraldada muruplatsidest terrassid, peenrad või aiarajad. Stabiilsuse ja välimuse huvides on oluline kivide täpne paigutamine ja õige pinna kasutamine.
- Kõikidel pindadel, mis on püsiv alt koormatud, on soovitatav servakivid betooni panna. Äärekivide ladumine pole keeruline, kui järgida siin antud juhiseid. Proovige ise!
- Ärakivid annavad murule või peenrale alati korraliku välimuse. Erinevate servakivide valik on väga suur ja töötlusviisid sama mitmekesised.
- Näiteks plastist äärised torgatakse tavaliselt vaid mõne sentimeetri kaugusele maasse, mis on kõige lihtsam variant.
- Betoonist äärekivide ladumine on veidi keerulisem, sest tuleb maa üles kaevata ja kive sinna uputada, kuni maa seest paistavad vaid paar sentimeetrit.
- Kui maamassist ei piisa, tuleb need servakivid isegi sisse betoneerida, et nad tõesti piiri pidama saaksid.
- Murutükki ääristades tuleb jälgida, et saaksite muruniidukiga kergesti üle äärekivide sõita, ilma et muruniiduk ja kivid kannataksid.
Palisaadid muruservadeks
Kui olete otsustanud palisaadidega aia kasuks, peate ka maa üles kaevama ja palisaadid sinna ankurdama.
Kui soovite luua aktsente erineva kõrgusega palisaadidega, peate ka kaevama erinevatele sügavustele. Kui palisaadid on kivist, on soovitav valada maapealne vundament, et kivid ka hiljem reaalselt vastu peaksid. Sama kehtib ka puitpiirete kohta, sest ka need peavad saama kindl alt maa sees kinni hoida ja seetõttu tuleks neid tsemendiga tugevdada.
Lisaks tuleb alati jälgida, et piirid oleksid piisav alt sügavad, sest vaja on kindlat paigaldussügavust, et ei saaks hiljem piire lihts alt maha lüüa. Selles kontekstis mängib olulist rolli ka paksus ja seetõttu ei tohiks see olla õhem kui kolm sentimeetrit.
