Eraldi aia loomine – ideed segaaia jaoks

Sisukord:

Eraldi aia loomine – ideed segaaia jaoks
Eraldi aia loomine – ideed segaaia jaoks
Anonim

Väikesed aiad või aiaaiad on trendikas. Paljud linlased tahavad tõesti maale oaasi luua ja ei säästa selle nimel vaeva. Eraldi aias ei pruugi olla palju ruumi pakkuda, kuid see võib siiski inspireerida taimede hiilgusega. Hea idee on luua segaaed, milles kasvavad kõrvuti kasulikud taimed ja ilutaimed. Nende näpunäidete abil saate luua väikeses mahus kauni segaaia.

Jaotusaed: viis elementi

Aialehtla kuulub eraldiseisvasse aeda, olgu see nii väike kui tahes, kuid selle suurus ei tohi ületada 24 ruutmeetrit. Abiks on ka kuur aiatööriistade jaoks. Teine element, millest ei saa eraldisel puududa, on vesi. Kastmisvesi on aia korrashoiuks hädavajalik. Kaev on eriti hea usaldusväärse veeallikana, kuid selleks on vaja luba. Suur vihmatünn või aiatiik on pehme vee varuks, mis sobib ideaalselt kastmiseks. Tiigi põhi tuleks katta spetsiaalse presendiga, et vesi põhja ei imbuks. Elektriliitumine on kohustuslik ka krundiaias. Seal on palju muruniidukeid, kobestusseadmeid ja palju muid aiatööriistu, mis töötavad keskkonnasõbralikul viisil elektriga. Neljas element edukaks aiahoolduseks on kompostihunnik. Vanad lehed, hekipistikud ja umbrohud ning loomulikult taimset päritolu orgaanilised jäätmed kuuluvad kompostihunnikusse ja on toitaineterikka aiamulla allikaks. Viies element on immateriaalne, kuid sama oluline, nimelt kirg aiatöö vastu.

Viis elementi eraldise aias:

  1. Aia vaatetorn,
  2. Vesi,
  3. Toiteühendus,
  4. Kompostihunnik ja
  5. Armastus aianduse vastu

Saidi analüüs ja planeerimine

Enne planeerimisega alustamist on vaja tulevase aia asukohaanalüüsi. Ühelt poolt tuleks kindlaks määrata mulla kvaliteet. Olenev alt sellest, kas muld on toitaineterikas või -vaene ja kas tegemist on liivase või savise pinnasega, peaks väetamine olema erineva intensiivsusega. Kuid põhireegel on see, et ükski taim ei arene pikas perspektiivis ilma korraliku ja korrapärase väetamiseta. See on eriti oluline segaaia jaoks, mis ideaalis peaks andma korraliku saagi. Teine oluline asukohategur on päikesevalgus. Siin tuleb vastata küsimusele, kas eraldise aed on valdav alt päikese käes, poolvarjus või varjus. Võib eeldada, et päikesepaisteline kuni osaliselt varjuline kasvukoht sobib enamikule taimedele paremini kui vari. Isegi kompostihunnikut ei tohiks eelistatav alt paigutada varjulisse kohta, vaid pigem poolvarju. Pärast asukohaanalüüsi võib planeerimisega alustada.

Loomulikult on aia täpne planeerimine puht alt maitse asi. Segaaed pole mitte ainult värskete köögiviljade ja puuviljade allikas ning silmailu, vaid peaks pakkuma ka lõõgastust ja mugavust. Üks aiakujunduse idee on jagada ala neljaks tsooniks. Esimene neist on puht alt praktilise kasutusega, sest need on aiarajad. Kas kiviplaatidega laotud või kruusaga täidetud aiatee peaks olema mugav. Minimaalne laius on 1,2 m, et käru saaks läbi. Teine tsoon on muru. Eraldi aias on muruplats tavaliselt koht lõõgastumiseks, laste jooksmise koht ja grillimiskoht ühes kohas. Seetõttu on soovitatav osta seemneid spordi- ja mängumuru jaoks. Muide, varjuliste alade jaoks on olemas ka murusegud. Kolmas tsoon on väike viljapuuaed. Tuleb märkida, et enamik viljapuid eelistab päikesepaistelist kasvukohta, näiteks hapukirsid või mirabelle ploomid võivad anda head saaki poolvarjus. Neljas ala segaaias on lilled ja köögiviljapeenrad. Need on mõeldud olema enamasti päikese käes ja nõuavad aednikult kõige rohkem tähelepanu. Kõige olulisem otsus on see, millised taimed aeda istutada.

Neli kõige olulisemat ala segaaias:

  1. Aiarajad,
  2. Muru,
  3. Aed,
  4. Lille- ja köögiviljapeenrad.

Segakultuur segaaedadele – suundumus loomulikkuse poole

Looduslikkus on tänapäeval populaarne igas mõttes. Looduslikkus segaaia suhtes tähendab suundumust segakultuuri poole: erinevad kasulikud ja ilutaimed istutatakse koos peenrasse ning toetavad üksteist kasvamisel ja kahjuritega võitlemisel. Aednik peaks tähelepanu pöörama sellele, kas taimed üksteist taluvad. Siin on mõned ideed kauniks ja sisukaks voodikujunduseks. Roosid on suurepärased lilled, mis rõõmustavad paljusid aednikke. Roosid arenevad kõige paremini, kui nad kasvavad koos näiteks lavendli või salveiga. Salat on hea naaber ubadele ja hernestele ning saab hästi läbi erinevate kapsaliikidega. Salat võib kasvada samas peenras ka päikest armastavate maasikate ja ka tilliga. Päevalilled näevad eriti ilusad välja ja tunnevad end mugav alt kurkidega peenras. Suvikõrvitsatele ei meeldi, kui neid kurkidega istutatakse, aga neile meeldib basiiliku ja sibula kõrval olla. Rabarber on väga talutav ja seda võib istutada peenrasse näiteks põõsaubade või spinatiga. Tomatipeenra saab luua redise ja saialille, selleri ja sibulaga.

Need on vaid mõned ideed segakultuuridega peenarde kujundamiseks. Mulla optimaalseks kasutamiseks ei ole oluline mitte ainult õigete taimeliikide istutamine, vaid ka külvikord. Edukaks on osutunud nelja-aastane mudel, kus haljasväetisele järgnevad rasked söötjad nagu kurgid või kapsad, esm alt keskmised söötjad (porgand või salat) ja viimasena nõrgad söötjad (sibul, redis või isegi oad).. Dekoratiivlilled ei pea tingimata kasvama juurviljadega samas peenras, vaid võivad alternatiivselt moodustada kauni äärise segakultuuridega peenardele. Segakultuuri puhul pange tähele:

  • Kõik köögivilja- ja lilletüübid ei saa probleemideta läbi,
  • Külvivaheldus võimaldab optimaalset mullakasutust ja produktiivset saaki.

Köögivilju ja puuvilju saab eduk alt kasvatada ka aias. Puhkealad aitavad lõõgastuda ja värvilised lillepeenrad pakuvad silmailu.

Mida peaksite varsti teadma oma aia kohta

Sakslased on tuntud oma aedade armastamise poolest. Kui teil pole maja taga aeda, valite sageli krundi. Aia kujunduse mitmekesisus on võrratu, sest olgu selleks maalähedane aed koos ürdinurgaga, looduslik kogujaaed metsalilleheinamaaga, köögiviljapeenrad oma tarbeks või õilsa muru ja rangete kiviklibu teedega - selle kõik leiate Saksamaa aianduskolooniatest:

  • Isemajandatav aed on väga populaarne ning kasutab ja taaskasutab kõike, mis siin kasvab. Puuvilju kasutatakse peamiselt moosi valmistamiseks või maitsvate kookide valmistamiseks. Köögivilju, nagu tomatid, kartulid ja salatid, serveeritakse samuti regulaarselt ja need ei saa olla värskemad.
  • Samuti on mõned aednikud, kes istutavad ajaloolisi köögivilju, nagu herned, kollane peet või must porgand. Võite lasta kõigel metsikult kasvada ja nautida puhast loodust või asetada köögiviljapeenrad täiesti sirgeks ja hooldada neid hoolik alt.
  • Teised eraldised on täiesti võsastunud ja näha on põõsaroose, sireleid ja delfiine. Siin on ka kitsad ja käänulised teed, palju püsililli, viljapuid ja roose. Selliseid aedu kohtab aga väga harva, sest enamikus aiakolooniates käib kõik rangelt reeglite järgi. Häda teile, taim kasvab nii, nagu ta tahab, ja seda ei pügata.
  • Ühes on aga kõik aiapidajad ühel meelel: harrastusaednik on tõeline paradiis, sest siin saab auru välja lasta ja loodust kogeda. Alati on kõige toredam, kui algul on ainult muru ja võib-olla paar puud. Sest aiatöödel on alati eesmärk teerada ja seetõttu on ääretult lõbus luua äärekivisid ja radu, võib-olla väikest tiiki ja ümaraid peenraid.
  • Looduskivist seinad tunduvad alati harmoonilised ja nii saate luua oma isikliku paradiisi ning vaadata, kuidas lilled ja taimed ärkavad. Pole harvad juhud, kui keegi, kellel pole kuulsat rohelist pöial, saab oma krundi kaudu tõeliseks aianduseksperdiks, sest loodus paelub kõiki, kui seda lähem alt vaadata.

Nõuanne:

Esimese mulje elust aiakoloonias saate lahtiste uste päeval, sest vähem alt kord aastas avavad paljud aednikud oma väravad ja uhkeldavad oma väikest paradiisi.

Soovitan: