Nagu kõigi teiste rooside puhul, on asukoha valik kasvu ja õitsengu jaoks ülioluline. Roosivars ei tunne end hästi pidev alt niiskel pinnasel, majade varjus või naabruses elavate taimede kõrval ning võib pidev alt võidelda haigustega.
Roosivarte eest hoolitsemine
Kuid isegi õiges asukohas tuleb selle eest hoolitsemisel arvestada mõne asjaga. Eriti oluline: Jälgi, et võrsed, mis pookimisalast välja ei tule, tuleb eemaldada! Soovimatud võrsed tekivad tavaliselt otse juurepiirkonnast või tüvest ning need jätavad taime tarbetult ilma veest, toitainetest ja valgusest. Reeglina on neid metsikuid võrseid nende muutunud kuju ja värvi tõttu lihtne ära tunda.
- Talvekuudel peavad pookimiskohad olema hästi kaitstud külma ja ka talvepäikese eest. Seda saab kõige paremini saavutada turul saadaoleva džuudikoti ja spetsiaalse kaitsva fliisiga.
- Katmisel jälgi, et õhk saaks ringelda. Vastasel juhul võib tekkida kuumus ja vesi, mis võib roosivarre tõsiselt kahjustada.
- Sõltuv alt kasvust tuleks võra toetada, kuna suur koormus ähvardab roosi võrsed murda. Kui tegelik võra muutub liiga lopsakaks, soovitame võra tüvesid trimmida.
Roosivartega kiirehted
Viimases lõigus kirjeldati tavalist juhtumit, nimelt poogitud roosist kasvatatud roosivarre hooldamist. Poogitud roosid on need roosid, mida meile tavaliselt kauplustes pakutakse, sest pooke kasvatamine on palju kiirem kui pärisjuurroosi kasvatamine. Seetõttu on soovitav osta selliseid roosivarsi, mida mõnikord leiate mõnest sooduspoest, kui soovite kiiresti oma aias soovitud tulemust näha. Spetsialist pakub teile aga rohkem valikut:
- Kääbustüveroosid moodustavad vaid väikese varre pikkusega 40–50 cm. Võra koosneb tavaliselt pinnakatteroosist või kääbusroosist, nii et need väikesed kalliskivid näevad piiratud terrasspeenardes või istutuskastides harmoonilised välja.
- Pooltüvi kasvab 70 cm kõrguseks. Siin viimistletakse üllas roos, põõsasroos või pinnakatet, mis sobib hästi igasse keskmise suurusega võraga püsikuistutusse.
- Tavaliste rooside jaoks poogitakse samad roosid metsiku roosi tüve külge, mis aga ulatub kuni 90 cm kõrguseks. Nende standardtüvedega saate luua väikeseid roosipuid või seada konkreetseid aktsente.
- Kaskaadvarreroosid kasvavad ligi pooleteise meetri kõrguseks ja arendavad võsa võra, kuid aretatakse ka üleulatuvate võrsetega, seejärel poogitakse metsiku varre külge ramberroos või roniroos. Eriti väärib pilgupüüdjana aias erilist positsiooni kaskaadroosi teine vorm, mida tuntakse ka leinaroosina.
- Palju ruumi nõuavad nn kolmekordsed tüved, milles ühest juurest kasvatatakse erineva kõrgusega varreroosid, mis mõne aasta pärast näevad välja nagu üks hiiglaslik lillepall.
Kõik need roosid saad nt. B. ettevõttes RosenPark Dräger GmbH & Co. KG, 61231 Bad Nauheim-Steinfurth, tellitav ka aadressil www.rosenpark-draeger.de.
Tavaliste rooside pikaajaline istutamine
Kui loote aeda, kus saate ja soovite pik alt planeerida, ei pea te tingimata lootma rafineeritud sortidele, mis arenevad ainult seni, kuni nende pookealus tunneb end mugav alt. Pigem võiksite seigelda pärisjuureliste roosidega, mis sarnaselt metsikute roosidega võivad paljunedes elada aegade, isegi sajandeid. Need on vastav alt vastupidavad ja see on teie eelis, kui soovite luua aeda püsiva juurteta rooside puiestee.
Pärisjuureroosina kasvatatud roosivart tuleb aga kaua otsida, sest isegi poogitud varreroos tähendab roosikoolile umbes kolm aastat rohkem tööd kui tavaline roos. Pärisjuurelised roosid on nt. B. kasvatatud Christoph Kruchemi puukoolis 37136 Waake, mille leiate Internetist aadressil www.hortensis.de. Võiksite neilt küsida, kas nad saavad teile pärisjuurelise roosivarre kasvatada, või võite ise selles pikaajalises projektis kaasa lüüa ja proovida pärisjuurelisest roosist oma roositüve kasvatada.
Kui see ei pea tingimata olema roosivars: Pärisjuurelised roosid sobivad ideaalselt ka roosikaarte ja võre jätkusuutlikuks haljendamiseks või roosiheki loomiseks ning mõned sordid on lihts alt hull selle järele Roniroosid, et puude otsa ronida.
Kui juba kahtlustad, et oled roosidest nii entusiastlik, et hakkad varem või hiljem aretajaks, siis pole ilmselt paha jääda pärisjuurrooside juurde. Poogitud roose saab ka paljundada, luues edasise pookimise teel “kloone”, kuid see protsess on enamiku võhikute jaoks liig. Pärisjuureliste rooside puhul on teil aga valik: võite luua klooni pistikute paljundamise teel või lasta kibuvitsatel küpseda, et proovida roosiistikuid. See võib võtta kaua aega, kuid saate midagi väga ainulaadset: geneetiliselt mitmekesise uue roosi!