Lõhnaliste sugukonnast pärit klematis kasvab nii rohtse ronitaimena, põõsana või alampõõsana kui ka keskmise või tugevakasvulise liaanina, kuid eelkõige puitunud. See jaguneb erinevatesse rühmadesse, millest igaüks erineb kasvukiiruse ja õitsemisaja poolest, kusjuures eriti tugevad on varajased õitsejad. Clematise hübriidid toodavad seevastu suurimaid lilli. Hoolduse kõige olulisem osa on pügamine.
Head põhjused pügamiseks
Klematise korrapäraseks pügamiseks on palju häid põhjuseid, kuna see toob sellele atraktiivsele ja mitmekülgsele taimele märkimisväärset kasu. Seega on igal lõikel oma põhjendus, kui seda tehakse parimal ajal ja õigel viisil.
- Avanev lõige, annab taime sisse rohkem valgust
- Taime sees olevad võrsed võivad optimaalselt areneda ja paremini hargneda
- Mõjutab nii olemasolevaid kui ka äsja tekkivaid võrseid
- See lõige on eriti soovitatav varajase õitsemise sortidele
- Regulaarne vanade võrsete eemaldamine toob kaasa uute teket
- Seda pügamisviisi soovitatakse kõikidele klematise sortidele
- Noorenduslõikust kasutatakse pikka aega tähelepanuta jäetud taimede noorendamiseks
- Noorendamiseks on vajalik radikaalne pügamine, umbes iga nelja kuni viie aasta järel
- See lõige on soovitatav kõikide sortide vanadele ja juba paljastele taimedele
Närbunud õite eemaldamine on mõttekas, eriti sagedamini õitsevate klematiste puhul, sest tavaliselt järgneb sellele lõikele teine, veelgi intensiivsem õitsemine. Millal ja kuidas klematist täpselt kärpida, sõltub suuresti õitsemise ajast. Just seda jagab taim erinevatesse lõikegruppidesse.
I lõikegrupp – varased sordid
I lõikegruppi kuuluvad kevadel õitsevad sordid. Mõned näitavad oma suurepäraseid õisi juba aprillis, kuid enamik ilmub mais. Nende klematiste pungad moodustuvad või asetatakse eelmise aasta võrsetele sügisel, nii et nad on juba kevadel täies õitsengus. Sel põhjusel poleks sügisene pügamine mõttekas, sest siis lõigataks kõik värsked pungad ära ja õied ei õitseks. I pügamisrühma klematiste hulka kuuluvad robustsed ja elutähtsad looduslikud liigid, nagu alpikann (C. Alpina) ja anemone clematis (C. Montana), mis ei vaja tugevat pügamist. Aeg-aj alt tuleb siiski kasu lõigata.
Lõikamisjuhised
Nagu juba mainitud, piisab I lõikegrupi klematise puhul seda lihts alt harvendada või igal aastal lühendada, kui see on liiga suureks muutunud. Parim aeg selleks on pärast õitsemist, umbes juuni/juuli. See tähendab, et taimed võivad kuni järgmise hooajani rahus uusi õisikuid moodustada.
- Pärast õitsemist lõigake välja kõik närbunud, surnud ja surnud
- Lisaks eemaldage kõik seemnepead, mis moodustavad
- Võtate asjatult taime jõust ilma
- Lühikesed külgvõrsed, mis on samuti liiga pikad
- Kuidas klematis uuesti vormi saada
- Noorendage vanu ja juba paljaid klematisi selles lõikerühmas
- Siin on soovitatav ka noorenduslõikus iga nelja-viie aasta tagant
- Selleks lõikamiseks on parim aeg hilissügisel või novembris/detsembris
Võite taime isegi pulgale panna, tõstes selle umbes kümme kuni viisteist sentimeetrit maapinnast kõrgemale. Pärast sellist lõikamist kasutab taim esialgu kogu oma energia uute võrsete moodustamiseks ja jätab õitsemise unarusse, mistõttu tuleb aasta aega ilma õiteta olla. Parim on teha noorenduslõikust kahes etapis. Kõigepe alt lõigake pooled võrsed maapinnast kõrgemale. Teises etapis või järgmisel aastal jätkate samamoodi teise poolega.
Pügamisgrupp III – hilised sordid
Kui klematis õitseb alles juuni teisel poolel ja juulil, kuulub ta III lõikegruppi, sest sinna kuuluvad kõik hilisõitsevad või enamus suvelõitsevad sordid. Neil on võime tugev alt võrsuda ja igal aastal üles tõusta, mis nõuab tavaliselt rohkem pügamist.
Ilma pügamiseta võivad nad kergesti kasvada kuni 500 cm kõrguseks. Erinev alt teistest lõikerühmadest ei moodustu siin uued võrsed vanale puidule, vaid otse juurtest. Sellesse lõikerühma kuuluvad muuhulgas meie põline klematis (C. Vitalba), kõik kunagi õitsenud hübriidid (C. Jackmannii) ja suur rühm mitmeaastaseid klematisi.
Lõikamisjuhised
- Parim aeg pügamiseks on hilissügisel, novembri/detsembri paiku
- Kui õige aeg vahele jäi, siis varakevadel on veel pügamine võimalik
- Kasutage kääre soovitav alt veebruarist märtsini
- Nende sortide võrsed moodustuvad juurtest
- Järelikult on radikaalne pügamine võimalik ilma probleemideta
- Lõika klematis maapinnast 20-50 cm kõrgusele
- Samal ajal lõigake surnud, kuiv ja haige puit otse aluselt ära
- Kevadel lõigates pöörake tähelepanu uutele võrsetele
- Lõikamisel võib kogemata lõigata uusi võrseid
Nõuanne:
Kui nende sortidega selliseid radikaalseid lõikeid vältida, võivad need taimed suhteliselt kiiresti vananeda. Siis kulub oluliselt rohkem aega ja tööd, et aidata neil oma sära tagasi saada.
Lõikegrupist sõltumatu ülesehitus
Istutusaasta nn pügamine on soovitatav kõikide sortide puhul, sõltumata õitsemisajast või sellest, millisesse pügamisrühma nad kuuluvad. See lõige on mõeldud klematise treenimiseks hästi harunenud taimeks. Seejärel tärkab ta järgmisel aastal tugevam alt ja tihedam alt harunenud. Kiilaslaikude teket takistatakse. Kogumislõikust saab teha novembris/detsembris nagu tavalist pügamist. Seejuures kõik võrsed võiKõõlused kasvavad tagasi 20 või 30 sentimeetri kõrguseks. Mõnede hübriidide ja looduslike liikide puhul tuleb aga järgmisel aastal kevadist õitsemist vältida. Hiljem aga õitsevad kaunim alt ja lopsakam alt.
Paar näpunäidet lõpus
Selle taime puhul on peaaegu alati soovitatav regulaarne pügamine, isegi kui see on varajase õitsemise sortide puhul piiratud. Olgu selleks siis, et lasta neil tagasi kasvada kompaktsemaks, tihedamaks ja paremini harunenud, piirata nende kõrgust või äratada ellu vanemad, mitte enam nii ilusad isendid. Enne kääride järele jõudmist tuleks aga veenduda, mis sorti või lõikerühmaga on tegu või millal õitseb.
Sellest sõltub nii lõikamisaeg kui ka lõikamisprotseduur. Üldjuhul nõuavad jõulisemat pügamist suvelõielised sordid, metsikud sordid ja suureõielised hübriidid aga ettevaatlikum alt. Muide, klematis annab õisi olenemata lõikest, alles alates kolmandast aastast, sest siis on ta sisuliselt täiskasvanu.
