Paisutatud savi veereservuaarina: alternatiiv mullale?

Sisukord:

Paisutatud savi veereservuaarina: alternatiiv mullale?
Paisutatud savi veereservuaarina: alternatiiv mullale?
Anonim

Paisutatud savi on valmistatud savist, mis sisaldab veel peent orgaanilist materjali. Põletamise käigus muudetakse need orgaanilised komponendid süsihappegaasiks, mis paisutab savikuulikesi ja loob poorse struktuuri.

Funktsioonid

Üks põhjus, miks paisutatud savi on alternatiiv potimuldadele, on selle paljud positiivsed omadused. Eelkõige on nende graanulite võime vett imada. Savipallid on poorse pinnaga, mis võimaldab neil niiskust imada. Neid saab vees hoida kuni 300 korda suuremas mahus. Kuid tänu oma tahkele tuumale ei ima nad vett. Samuti lasevad nad niiskuse tagasi näiteks taimedesse.

Savi graanulitel on ka muid eeliseid:

  • stabiilne
  • tulekindel
  • isolatsioon
  • hävinematu
  • bakterivaba
  • keemiliselt neutraalne
  • kerge kaal

Savigraanulid pole mitte ainult mikroobivabad ja neisse ei saa asuda seened ega bakterid, ka kahjuritel pole võimalust se alt eluks alust leida. See muudab selle eriti huvitavaks kultuuride jaoks, mis on nendele probleemidele väga vastuvõtlikud.

Märkus:

Kuna puuduvad keemilised lisandid ja toorainena kasutatakse looduslikke materjale, on savigraanulid ka väga keskkonnasõbralikud. Kui te graanuleid enam ei kasuta, võite need visata näiteks komposti.

Paisutatud savi alternatiivina mullale
Paisutatud savi alternatiivina mullale

Savi helmeid saab nende omaduste tõttu teoreetiliselt kasutada lõputult. Kui taimed välja vahetada, saab graanuleid uuesti kasutada, sest need jäävad iduvabaks, mis takistab haiguste edasikandumist. Need on ka väga vastupidavad ja taluvad suurt survet.

Erineva tera suurus

Levinud tooted on saadaval näiteks Seramisest, mis erinevad oma kuju ja tera suuruse poolest. Kaks levinumat suurust on 8-16 mm ja 4-8 mm tera. Jämedam sõmer sobib ideaalselt paksemate juurtega taimedele, peenem aga õrna juurevõrgustikuga taimedele. On ka teisi tera suurusi, kuigi erinevus substraatide vahel on pigem väiksem ja mõjutab seetõttu taimi vähe.

Nõuanne:

Kui te ei saa tera suurust otsustada, võite ka erinevaid suurusi segada.

Lisaks tera suurusele erinevad savigraanulid ka soolasisalduse ja pH väärtuse poolest. Eelkõige on soolasisaldus üksikute toodete lõikes väga erinev. See võib olla vahemikus kaks kuni 920 mg 100 g graanulite kohta. Soolatundlikele taimedele tuleks valida madala soolasisaldusega substraat, mis võiks olla maksimaalselt 250 mg.

Savi graanulite pH väärtus on tavaliselt 7. See on enamiku taimede jaoks ideaalne väärtus. Kui on vaja teistsugust pH väärtust, on seda savigraanulitega keerulisem muuta kui mullaga.

Väetamine on vajalik

Kuigi savigraanulid on taimede jaoks optimaalne alus, on nende puuduseks see, et need ei sisalda toitaineid. See tähendab, et paisutatud savi kasutamisel on väetamine hädavajalik. Väetisi lisatakse korrapäraste ajavahemike järel vedelväetisega. Tahkest, aeglaselt vabanevast väetisest peaksite eemale hoidma, kuna selle taimedele kättesaadavaks saamine võtab kauem aega. Väetamisel tuleks aga vahekaugusega veidi ettevaatlikum olla, sest savigraanulid mitte ainult ei hoia väga hästi vett, vaid suudavad hästi imada ka vedelväetist.

Keskmise toitainevajaduse korral toimub väetamine iga kahe nädala tagant. Vähe toitaineid vajavaid taimi võib varustada vedelväetisega iga kolme kuni nelja nädala tagant.

Märkus:

Ainult vedelväetise kasutamise eeliseks on see, et see on taimedele kiiremini kättesaadav. Puuduseks on aga see, et eriti kõrge toitainevajadusega taimed reageerivad tundlikult, kui väetist regulaarselt ei anta.

Kasutage toataimede jaoks

Savi graanuleid kasutatakse sageli toataimede jaoks ja kui muud substraati ei lisata, on tegemist nn hüdrokultuuriga. Teoreetiliselt saab sellisel kujul kasvatada mis tahes taime, tuleb arvestada vaid mõne punktiga. Alati on vaja veetaseme mõõtjat. Savigraanulite puuduseks on see, et käega ei tunneta, kui niisked need on.

Istutamine hüdropoonikana:

  • Eemaldage taim täielikult vanast substraadist ja loputage vajadusel jäägid maha
  • eemaldage kuivanud või katkised juured
  • lühendage pikki juuri
  • Pange veetaseme indikaator otse graanulitesse või istutusnõusse
  • Täida pott graanulite kihiga
  • Sisesta taim
  • Täida pott graanulitega
  • Kasta taime

On olemas ka lihtsustatud hüdropoonika. Taim võetakse lihts alt potist välja, kuid mullaga ümberistutamise asemel täidetakse see savigraanulitega. Juurepalli lahti laskmine pole vajalik, kuid vaja läheb veetaseme indikaatorit.

Hüdropoonilised Aafrika kannikesed
Hüdropoonilised Aafrika kannikesed

Savigraanulite plusspunkt on see, et need hoiavad hästi vett, kuid vettimist esineb väga harva. Siiski ei saa välistada, et kogenematud aiapidajad kasutavad vett liiga palju või liiga vähe, eriti uute taimede istutamisel. Seetõttu peaksite alati kasutama veetaseme indikaatorit.

Märkus:

Hüdropoonikal on positiivne mõju sisekliimale. Niiskus on oluliselt kõrgem, mis on eriti kasulik talvel.

Väljaskasutus

Kui paisutatud savi kasutatakse sageli toataimede jaoks, pole see õues veel levinud. Seda saab kasutada ka aastaringselt väljas ja see võib siin isegi näidata paljusid oma tugevaid külgi. See ei hõlma mitte ainult selle ilmastikukindlust ja kerget isolatsioonivõimet, vaid ennekõike annab granulaat punkte oma kaaluga.

See muudab savigraanulid eriti huvitavaks piirkondades, kus staatika pole mõeldud suurte raskuste jaoks. Paljud inimesed alahindavad, kui raske muld on rõdul või katuseterrassil, mis tähendab, et need alad võivad jõuda oma piirini.

Lillekaste on ka lihtsam käsitleda, kui need on vähem alt osaliselt savigraanulitega täidetud. Päikesepaistelistes kohtades tasuks aga rohkem tähelepanu pöörata regulaarsele kastmisele, sest päike tekitab lisaaurustumist.

Nõuanne:

Savigraanulid sobivad aga ekstreemsetesse kohtadesse, nagu lamekatuste haljastamine. Sel juhul aga graanulid purustatakse ja segatakse mõne muu substraadiga, näiteks mullaga.

Soovitan: