Kuuseväetis on üldnimetus okaspuutaimedele kõige sobivama väetise kohta. On täiesti selge, et see pole seal ainult kuuskede, vaid ka kuuse, tuja, männi, kadaka ja teiste okaspuude jaoks. Okaste pruunistumist kardetakse eriti okaspuudel, mida magneesiumi sisaldav kuuseväetis takistab.
Väetis kõigile okaspuudele
Okaspuud vajavad teiste puude omast erinevat väetist. Sageli ei varustata neid piisav alt lihtsa NPK-väetisega ja neil võivad tekkida defitsiidisümptomid, sealhulgas kardetud nõelapruun, mida saab magneesiumi sisaldava väetisega ära hoida. Enamik okaspuutaimi ei erine oma toitainevajaduselt nii palju, et vajaksid veelgi spetsiifilisemat väetist - kuuseväetis teeb seda kõigi jaoks.
Koostisained
Kuuseväetis sisaldab tavalistest komponentidest rohkem naatriumi, fosfaati ja kaaliumit. See koosneb osaliselt orgaanilisest materjalist, kuid sisaldab ka rauda, magneesiumi ja väävlit. Proportsioonid varieeruvad olenev alt tootjast. Erinev alt teistest väetiseliikidest võib kuuseväetist kasutada aastaringselt ja see ei erine erinevatel aastaaegadel koostiselt. Kuna okaspuutaimi leidub tavaliselt õues ja neil on vajadusel võimalus juurevõrku laiendada, saavad nad puuduvaid toitaineid iseseisv alt täiendada. Taimed, mida peetakse püttides või toas, seda teha ei saa - neile sobib paremini spetsiaalne väetis, mille koostis arvestab aastaaegade ja kasvufaasidega.
Kasutus ja annus
Kuused ja kuused väetatakse veebruarist augustini, need on kuud, mil puud kasvavad. Alates augustist valmistuvad nad talveuneks ega vaja enam väetist, kuni järgmisel kevadel uuesti tärkavad. Ühe doosi kohta soovitatakse sõltuv alt puu suurusest 70–140 g väetist ruutmeetri kohta. Olenev alt ilmastikust ja imamisvõimest on väetis saadaval ühest nädalast kuni kümne nädalani, olenev alt mulla läbilaskvusest, mulla kvaliteedist ja puu suurusest. Uut väetist lisatakse reeglina iga kuue kuni kaheksa nädala tagant. Üks supilusikatäis mahutab umbes 20 g tahket väetist, seega on kogus ühe doosi kohta kolm või enam supilusikatäit väetist.
Väetis laotatakse puu ümber maapinnale ja segatakse tasaselt, kuid ühtlaselt. Kui puu on äsja istutatud või ümber paigutatud, antakse ka väetist ja mõnel juhul ka veidi rohkem. Ühel ruutmeetril võib olla kuni 180 g väetist. Vähem alt jämed alt tasub kinni pidada tootja juhistest nõutava väetisekoguse osas, sest vaatamata vastupidistele arvamustele võib ka kuuse- ja kuusepuid üle väetada.
Epsomi sool kuuseväetise asemel
Loomulikult võivad puud õues kasvada ka ilma väetiseta - ka metsas pole väetamist. Kuuseväetis sisaldab aga toitainete segu, mis mitte ainult ei taga rohelisi okkaid, vaid on ka piisav alt lämmastikurikas, et panna taimed kasvama väga tugev alt – kiiremini kui looduses kasvaksid. Kui kuused ja kuused kasvavad oma aias vaid aeglaselt, siis kuuseväetist on soovitav kasutada vähem. Epsomi sool tagab kaunid rohelised nõelad ja elujõulise välimuse. Epsomi sool on väga kontsentreeritud magneesiumsulfaatväetis, mis on tegelikult mõeldud ainult pruunide okaste lisaväetisena. Ettevaatlikul kasutamisel ja kasvu ohjeldamisel võib sool olla aga ka ainsa väetisena. Epsomi sool on saadaval vedela seguna ja kuivväetisena. Kui Epsomi soola kantakse peale kuivana, ei tohiks seda lihts alt taimede ümber pinnasesse töödelda. Taimi tuleb ka ohtr alt kasta, et väetis saaks vees lahustuda ja juurtesse imenduda. Samuti on Epsomi soola puhul oluline pöörata tähelepanu tootja juhistele: väetist ei tohi üle doseerida.
Kui see pole väetis
Okaspuud ei saa pruunid okaspuud mitte ainult siis, kui pinnas on liiga toitainetevaene, vaid ka muudel põhjustel. Enne rikkalikku ja liigset väetamist tuleks teha mullaanalüüs – see kehtib nii plaanilise kuuseväetisega väetamise kui ka Epsomi soola kohta. Tugev pinnase tihenemine põhjustab ka okaste iseloomulikku värvimuutust. Pruunide okaste põhjuseks võib olla ka liiga märg asukoht. Sellisel juhul ei aitaks lisaväetis puud, vaid teeks olukorra hoopis hullemaks. Kui väetate ainult Epsomi soolaga, võib see põhjustada ka nõelte pruuniks muutumist, sest kõrge magneesiumitihedus mullas takistab kaaliumi imendumist. Seetõttu võib Epsomi soola asemel olla mõttekas kasutada kuuse- või okaspuuväetist.
Pikaajaline põud ja talvine liigne teesool, mis sula- ja vihmavee kaudu aeda satub, võib okaspuutaimedel põhjustada ka pruunide okaste teket. Peale selle muudavad teadaolev alt nakatunud puude nõelad pruuniks ka sellised kahjurid nagu Sitka kuusetäi ja männijahu. Väetamine sellistel juhtudel ei aita.
Nõuanded kiirlugejatele
- Kuused, kuused, tujad ja muud okaspuud on kuuseväetisega üldiselt paremini varustatud kui puhta NPK väetisega.
- Lisaks lämmastikule, fosfaadile ja kaaliumile sisaldab kuuseväetis ka väävlit, rauda ja magneesiumi.
- Magneesium ja väävel hoiavad ära nõela päevituse.
- Lämmastikku sisaldavad kuuseväetised mõjutavad okaspuude kasvu kiirendav alt. Kui soovite, et puud kasvaksid loomulikum alt (st aeglasem alt), on soovitatav kasutada Epsomi soola.
- Epsomi sool on lisaväetis, mis koosneb põhiliselt magneesiumist ja sulfaadist. Segu muudab okaspuud värskemaks ja rohelisemaks.
- Väetamine toimub veebruarist augustini: nendel kuudel on puud kasvufaasis ja vajavad lisatoitaineid.
- Väetamisel tuleb alati järgida tootja juhiseid: üleväetatud puud kannatavad tervisehädad.
- Kuuseväetis ja Epsomi sool jaotatakse puu ümber pinnasesse (kogus sõltub puu suurusest ja saadaoleva pinnase ruutmeetritest) ning töödeldakse sisse tasaselt ja ühtlaselt.
- Tahkeväetisega väetamisel peaks pärast seda vett alati olema palju.
- Kuused vajavad kobedat mulda ja mitte liiga niisket kasvukohta – pruunid okkad võivad olla tingitud ka mulla tihenemisest või vettimisest.
- Okaspuud on madalate juurtega, pruunide okaste põhjuseks võib olla kuivus. Muud põhjused, millel pole väetamisega pistmist, on teesool ja kahjurid.
Mida peaksite kuuseväetise kohta lühid alt teadma
Okaspuid, näiteks kuuske, ei tohiks väetada sügisest kevadeni, kuna nad pole siis kasvufaasis. Selle aja jooksul vee lisamisest kahju pole, kuid see pole ka absoluutselt vajalik. Väetamine toimub alles veebruarist/märtsist. Siin võib kasutada kuuseväetist või Epsomi soola. Siiski ei tohi kunagi väetada enne, kui taime on esimest korda kastetud! Seda, et kuuseväetis on piisav alt tõhus, võib oletada vaid siis, kui oled seda juba korra kastnud või kui maa on vihma tõttu veel niiske.
- Kuuseväetis kasutab erinevaid toitaineid, näiteks lämmastikku, millega siis taimi varustatakse.
- Magneesiumi leidub suurtes kogustes ka kuuseväetises. Ühest küljest võitleb see magneesiumipuuduse vastu mullas.
- Teis alt võib magneesium neutraliseerida nõelte pruunika värvuse muutust, mis ilmneb eriti kevadel vähese valguse ja päikese muutumise tõttu palju valgust ja päikest.
- Õige kuuseväetise ja Epsomi soola kasutamisega on võimalik neid värvimuutusi ennetada või täielikult ravida.
- Näiteks Epsomi soola puhul on tervendava ravi jaoks mõistlik annus 100–200 milligrammi ruutmeetri kohta.
- Profülaktiliseks raviks peaksite valima annuseks 50–200 milligrammi.
- Parim annus ei sõltu ainult taimedest, mida soovite kuuseväetisega väetada, vaid ka kuuseväetisest endast.
- Siinkohal tasub tähelepanu pöörata ka hinnale, mis ei tohiks olla suurem kui umbes kaks-kolm eurot paki kohta.
